27. september 2021, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-21-8645
Tsiviilasi
Maaelu Edendamise Sihtasutus hagi OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma vastu nõude tunnustamiseks OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Maaelu Edendamise Sihtasutus, registrikood 90000245, asuk. Oru 21, Viljandi linn, Viljandi maakond, lepinguline esindaja Katrin Tamre Kostja OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma, asuk. Kotzebue tn 9, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, lepinguline esindaja Sulev Mander
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Maaelu Edendamise Sihtasutus hagi OÜ Baltic Forest (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Menetluskulud jätta kostja kanda. Määrata kostja OÜ Baltic Forest (pankrotis) vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 245 eurot, mis mõista Maaelu Edendamise Sihtasutuselt kostja kasuks välja.
3.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus annab käesolevaga loa apellatsioonkaebuse esitamiseks. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja läbivaatamist kohtuistungil.
Tsiviilasi nr 2-21-8645 Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid
1.30.05.2021 esitas Maaelu Edendamise Sihtasutus Pärnu Maakohtule hagi OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma (edaspidi ka haldur või kostja) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotimenetluses (tl 2-7). Hageja palub tunnustada hageja tingimuslikku nõuet Baltic Forest OÜ (pankrotis) vastu summas 249 503 eurot vähemalt pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Hageja palub rahuldada sihtasutuse nõue pankrotivara arvel ning arvestada jaotusettepanekus Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõudega täies ulatuses ja jaotis välja maksta Maaelu Edendamise Sihtasutuse arvelduskontole.
1.1.Pärnu Maakohus kuulutas 30.11.2020 välja OÜ Baltic Forest pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Toomas Saarma (tl 8). Maaelu Edendamise Sihtasutus esitas pankrotimenetluses võlgniku vastu nõude kogusummas 668 872,70 eurot, sellest 419 369,70 eurot sissenõutavaks muutunud nõue ja 249 503 eurot tingimuslik nõue (tl 9-10). 30.04.2021 toimus OÜ Baltic Forest pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus haldur vaidles vastu hageja tingimuslikule nõudele, mistõttu jäeti hageja tingimuslik nõue tunnustamata (materjalid tl 11-56).
1.2.SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal ja hageja sõlmisid 2017. aasta augustis käenduslepingu nr 443T17, millega hageja käendab võlgniku liisingukohustusi liisingu ees kokku 80% ulatuses liisingute põhiosade võlgnevustest (tl 57-64). 2018. aastal sõlmisid pooled käenduslepingule nr 443T17 lisa 1, millega pikendati käenduslepingut 5 kuu võrra (65-70). Liisinguandja nõuet tunnustati Baltic Forest OÜ pankrotimenetluses täies ulatuses (tl 11-48). Käenduslepingust (punkt 2.2.2) tulenevalt vastutab hageja liisingu andja ees üksnes põhinõude selle osa täitmise eest, mida liisingu andjal pole võimalik võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate kolmandate isikute vara arvel rahuldada. Hageja ja liisingu andja vahel sõlmitud koostöölepingu kohaselt kohustub liisinguandja tasuma hagejale võlgniku eest ja arvel käendustasu tagatise võimaldamise ja ulatuse eest. Koostöölepingu järgi võetakse väljamakse suuruse arvestamisel arvesse (lisaks tagastamata liisingu põhiosale ja käenduse ulatusele) ka võlgniku poolt liisingule maksmata käendustasud. Pankroti välja kuulutamise aja seisuga on võlgnikul liisingu andjale (käenduslepinguga nr 433T17-1 seotud) tagastamata liisingute põhiosa kokku 309 774 eurot ning võlgnevus käendustasude osas 1684,44 eurot. Seega võib hageja käenduse väljamakse olla maksimaalselt kuni 249 503 eurot (st käenduse suurus 247 819,20 € + käendustasud 1 684,44€). Hageja ei ole veel liisinguandjale käenduse väljamakset teinud, kuid käenduslepinguga on võtnud endale kohustuse tingimuste saabumisel seda teha.
1.3.Haldur põhjendab hageja tingimusliku nõude tunnustamata jätmist asjaoluga, et liisingu andja ja hageja tingimusliku nõude samaaegse tunnustamisega tekiks käenduskohustuse täitmisel olukord, kus hagejal oleks Baltic Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses samal alusel kaks tunnustatud nõuet. Hageja ei nõustu halduri seisukohaga järgmistel põhjendustel:
1.3.1.Hageja ja liisinguandja nõuded ei põhine samal alusel. Liisinguandja nõue tuleneb võlgniku ja liisinguandja vahel sõlmitud liisingulepingust, kuid hageja nõue põhineb liisinguandjaga sõlmitud käenduslepingul, s.t hagejal on käenduslepingust tulenev iseseisev täitmiskohustus liisinguandja ees. Käenduslepingust tuleneva täimiskohustuse täimisel (s.t käenduse liisinguandjale väljamaksmisel) läheb liisingu andja nõue võlgniku vastu rahuldatud ulatuses üle hagejale. Käenduse väljamaksmisel saabub nõude edasilükkav tingimus ja hageja nõue muutub reaalnõudeks, mis võimaldab hagejal enda nõude võlgniku vastu maksma panna. Samal ajal aga lõpeb liisinguandja nõue võlgniku vastu, mistõttu ei omanda hageja võlgniku vastu kahte nõuet (nii liisinguandja kui enda nõuet) samal alusel pankrotimenetluses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 152 on õigusnorm, mille alusel on hagejal õigus esitada enda nõue (sh tingimuslik nõue) võlgniku vastu võlgniku pankrotimenetlusse, mitte see ei võta hagejalt 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-8645 õigust nõuet esitada, nii nagu seda on tõlgendanud haldur. Lisaks on oluline, et säte ei võimalda hagejal võlgniku vastu esitada kogu käenduslepinguga käendatud nõuet, vaid ainult seda osa nõudest, millise hageja käendajana liisinguandjale välja maksab. Seega on välistatud olukord, kus võlgniku vastu saavad nõude esitada täies ulatuses nii liisinguandja kui ka käendaja.
1.3.2.Hageja tingimusliku nõude tunnustamata jätmisel rikutakse hageja kui võlausaldaja PankrS § 98 tulenevaid õiguseid. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustas haldur liisinguandja nõuet võlgniku vastu, mis tuleneb liisingulepingutest, mida omakorda tagab hageja käendus. Liisinguandja nõude tunnustamisega täideti mh eeldus, et hagejal üldse tekiks õigus esitada nõue võlgniku pankrotimenetluses. Juhul, kui liisinguandja nõue oleks jäänud tunnustamata, siis ei oleks ka hagejal alust esitada enda tingimuslikku nõuet võlgniku pankrotimenetlusse. Kuivõrd tingimuslikke nõudeid peaks lugema võrdeks reaalnõuetega, siis oleks haldur pidanud hageja nõudele vastu vaieldes hindama nõuet kui reaalnõuet. Haldur oleks pidanud hindama käendussuhte aluseks olevaid asjaolusid, mh seda, kas käendusleping on kehtiv ning kas lepingu alusel oleks võimalik hagejal pöörata nõue võlgniku vastu. Antud juhul asus haldur aga hoopis äraspidisele seisukohale - tuues nõudele vastu vaidlemise põhjusena välja just käenduslepingu kehtivuse ning selle, et hagejal on ilmselt võimalik enda nõue pöörata võlgniku vastu. Hageja nõue ei saa tunnustamata jääda ainult sel põhjusel, et liisinguandja liisingulepingust tulenev nõue on pankrotimenetluses juba tunnustatud. Taoline halduri seisukoht ei ole kooskõlas PankrS § 98 sätestatuga, sest haldur ei ole hinnanud nõuet samadel alustel reaalnõuetega.
1.3.3.Juhul, kui hageja tingimuslik käendusest tulenev nõue jääb tunnustamata, siis võib tekkida olukord, kus hageja majanduslikud huvid saavad kahjustada, sest hageja nõude katteks ei jätku rahalisi vahendeid. Nõude tunnustamata jäämisel muutub hageja nõude rahuldamise järk. Hageja annab endale aru, et pankrotimenetluse raames on üsna tõenäoline olukord, kus kõigile võlausaldajatele ei jagugi rahalisi vahendeid nende nõuete katteks. Juhul, kui hageja tingimuslikku nõuet ei tunnustata ning hageja astub pankrotimenetlusse liisingu andja asemele pärast käenduse välja maksmist, siis rahuldataks hageja nõue PankrS § 153 lg 1 p 2 asemel PankrS § 153 lg 1 p 3 alusel, sest hageja nõuet saaks käsitleda kui tähtaegselt esitamata tunnustatud nõuet. Seega hageja nõue rahuldataks alles pärast seda kui pankrotimenetluse nn II järgu nõuded saavad täielikult rahuldatud. Nõude tunnustamisel oleks hageja nõue võimalik rahuldada vähemalt PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel ehk II järgu nõudena, mis võrreldes PankrS § 153 lg 1 p 3 järgu nõudega peaks eelduslikult tagama paremad võimalused nõude rahuldamiseks.
1.3.4.Isegi kui asuda seisukohale, et hageja nõude järk ei muutu, kui hageja astub liisingu andja asemele (kui hageja nõue on jäetud eelnevalt tunnustamata), siis võib hageja siiski kanda majanduslikku kahju, sest tunnustamata nõuet ei võeta arvesse jaotiste moodustamisel ja väljamaksete tegemisel. Hageja tingimusliku nõude tingimuse saabumine on seotud sellega, kui suures ulatuses saab liisingu andja nõue rahuldatud võlgniku vara arvelt. Hageja käenduse näol on tegemist nn teisese käenduse, mitte solidaarkäendusega. Liisingu andja ja hageja on sõlminud koostöökokkuleppe selle kohta, mis järjekorras toimub nõuete rahuldamine ning selle põhjal arvestatakse hageja tingimusliku nõude suurus. Kui liisingu andjale teostatakse väljamakse, siis sellest loetakse esmajärjekorras tasutuks hageja tingimusliku nõudega seotud makse (liisingu põhisumma) ja arvestades nõude rahuldamise ulatust ning seejärel võlgniku poolt liisingu andjale tasumata käendustasud. Hageja tingimuslik nõue muutub reaalseks nõudeks siis, kui hageja maksab liisingu andjale välja käenduskohustusega tagatud nõudele vastava summa ning seega omandab hageja liisingu andja nõude võlgniku vastu. Tõenäoliselt pöördub liisingu andja hageja poole käenduskohustuse täitmiseks peale seda, kui jaotusettepaneku alusel on teostatud väljamakse liisingu andjale, mistõttu oleks alust hageja tingimuslik nõue tunnustada, et sellega jaotusettepanekus arvestada. Kuivõrd liisingu andja nõuded on muuhulgas tagatud I järjekoha hüpoteekide ning I järjekoha kommertspandiga, siis 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-8645 on eeldatavalt liisingu andjal võimalik enda nõue rahuldada PankrS § 153 lg 1 p 1 järgus. Juhul, kui pandiesemete müügist ei piisa liisingulepingutest tulenevate nõuete täielikuks rahuldamiseks, siis rahuldatakse liisingu andja rahuldamata jäänud nõude osa koos PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud nõuetega (PankrS § 153 lg 4). Pärast liisinguandja nõude PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel rahuldamist selgub, kui suureks kujuneb hageja käenduse väljamakse. Juhul, kui hageja tingimuslikku nõuet ei tunnustata, siis ei ole võimalik hageja nõuet käsitleda kui PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõuet, moodustada jaotist ega arvestada sellega jaotusettepanekus. Kui asuda seisukohale, et hageja tingimuslikku nõuet ei olegi vaja tunnustada, sest pärast käenduse väljamakset astub hageja pankrotimenetluses liisinguandja asemele, siis oleks liisinguandja jaotis aga juba liisinguandjale välja makstud ning hagejal ei oleks võimalik sellest jaotisest saada enam rahalisi vahendeid enda nõude katteks. Eelnevat põhjusel, et kui liisinguandja nõue jääb osaliselt II järgus rahuldamata, siis sellega lõpevad liisingu andja võimalused saada veel pankrotivara arvel rahalisi vahendeid. Sellisel juhul astuks hageja liisinguandja asemele formaalselt, kuid sisuliselt ei kaasneks talle mingeid õigusi ega hüvesid, sest liisinguandja jaotise alusel on juba väljamakse tehtud. Kui aga hageja tingimuslikku nõuet PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel tunnustatakse, siis on võimalik hageja nõudega võlgniku pankrotimenetluses arvestada ka pärast seda, kui liisinguandjale tehakse väljamakse. Niimoodi säilib võimalus moodustada hageja tingimusliku nõude jaoks jaotis ning juhindudes PankrS §-st 152 hoiustada nõudele vastav summa. Selliselt oleks hagejal suurem võimalus saada tagasi rahalisi vahendeid käenduskohustuse täitmisest tekkinud nõude katteks. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid
2.Kostja palub oma vastuses hagiavaldusele (tl 85-93) jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud Maaelu Edendamise Sihtasutuse kanda.
2.1.Haldur leiab, et hageja tingimuslik nõue tuleb jätta Baltic Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. Halduri hinnangul on hageja käsitlus vastuoluline ja lõppkokkuvõttes väär. Kui võlausaldajal on täitedokument nõude kohta võlgniku vastu, saab nimetatud täitedokumendist tulenevaid õigusi teostada ka käendaja. Nõude üleminek toimub ulatuses, milles käendaja selle rahuldas. Nõude üleminekuga käendajale ei muutu selle sisu, st käendaja saab põhivõlgniku vastu esitada sama sisuga nõude, mille sai tema vastu esitada võlausaldaja, sh aegumise seisukohalt. Hageja poolt käenduskohustuse täitmisel ei lõpe liisinguandja nõue võlgniku vastu, vaid nõue läheb käendaja poolt rahuldatud ulatuses hagejale üle. Toimub üksnes võlausaldaja asendumine, seejuures astub käendaja (hageja) senise võlausaldaja asemele kõigi õigustega, mis senisel võlausaldajal võlgniku vastu oli. Hagejale läheb tema poolt rahuldatud ulatuses üle liisinguandja tunnustatud nõue ning kuna see on tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p-s 1 nimetatud rahuldamisjärgus, s.o pandiga tagatud nõudena, läheb liisinguandja nõue hagejale üle eesõigusnõudena.
2.2.Hageja tingimusliku nõude tunnustamata jäämine ei saa hagejale tuua mingit majanduslikku kahju. Hageja poolt oma käenduskohustuse täitmisel läheb rahuldatud ulatuses hagejale üle liisinguandja pandiga tagatud nõue ning sellega osaleb hageja pankrotivarast jaotusettepaneku alusel väljamaksete tegemisel. Seejuures on tegemist eesõigusnõudega, s.t väljamakse tehakse pandivara arvelt ning enne pandiga tagamata võlausaldajate nõuete rahuldamist. Hageja tingimusliku nõude tunnustamata jäämisel ei kahjusta hageja positsiooni ka see, et tegemist on n-ö teisese käendusega. Hageja omandab käenduskohustuse täitmisel liisinguandjalt PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus rahuldamisele kuuluva nõude ja osaleb ikkagi sellega Baltic Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.3.Haldur jääb hagejale 12.05.2021 esitatud selgituste juurde (tl 72-74). Liisinguandja ja hageja tingimusliku nõude samaaegse tunnustamisega tekiks käenduskohustuse täitmisel 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-8645 olukord, kus hagejal oleks Baltic Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses samal alusel kaks tunnustatud nõuet. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4.Kuivõrd OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotiavaldus võeti kohtu menetlusse enne 01.02.2021, siis kohaldub nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele enne 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) 5. jao 2. peatüki redaktsioon vastavalt kehtiva PankS § 193 lõikele 5. Nimetatud redaktsiooni § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustata, otsustab selle võlausaldaja hagi alusel kohus. Võlausaldajaks on käesoleval juhul Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kui vastuväite esitas võlgniku pankrotihaldur, on tema ka kostjaks, mistõttu on kostjaks OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul arvates päevast, mil nõuete kaitsmise koosolek jättis nõude tunnustamata. Seda tähtaega on hageja järginud.
5.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse sõlmisid käenduslepingu, millega hageja käendab OÜ Baltic Forest (pankrotis) liisingukohustusi; liisinguandja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali nõue on OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud I rahuldamisjärgu nõudena; hageja ei ole SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile käenduse väljamakset teinud ning hageja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kui käendaja tingimuslik nõue summas 249 503 eurot jäeti tunnustamata seoses OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotihalduri vastuväitega.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 152 lg 1 esimese lause kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 98 kohaselt võib võlausaldaja esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei ole käenduslepingust tulenev nõue, olukorras, kus käendaja ei ole põhivõlgniku võla katteks midagi tasunud, tingimuslik nõue PankrS § 98 mõttes ega saa olla seega tunnustatav pankrotimenetluses. Hagiavalduses märgitud asjaoludest tulenevalt on OÜ Baltic Forest (pankrotis) jätnud liisinguandja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali ees oma kohustused täitmata. OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotimenetluses on SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal esitanud OÜ Baltic Forest (pankrotis) vastu liisingulepingust tuleneva nõude ja hageja on esitanud OÜ Baltic Forest (pankrotis) vastu käenduslepingust tuleneva nõude. Kuivõrd hageja käendajana ei ole liisinguandjale väljamakset teinud, siis puudub hagejal reaalnõue OÜ Baltic Forest (pankrotis) vastu. Kohtu hinnangul saab võlgniku vastu esitada nõude üksnes käendaja, kes on põhivõlgniku kohustuse täitnud ehk käendajal saab olla üksnes reaalnõue, mida hagejal käesoleval hetkel ei ole. Juhul kui hageja tasub (sh osaliselt) liisinguandja nõude, siis VÕS § 152 lg 1 esimese lause järgi tasutud summa ulatuses läheb nõue võlgniku vastu üle käendajale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse VÕS § 173 lg 2 järgi nõude 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-8645 loovutamise sätteid, sh VÕS § 167. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sh eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, nõue loovutamisel üle uuele võlausaldajale (käesoleval juhul käendajale).
7.Kohustuse täitmisel toimub VÕS § 152 lg 1 alusel tasutud nõude osas üleminek põhivõlgnikult käendajale. SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali nõue on tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena, mistõttu nõude üleminekul hagejale, käsitletakse ka hageja nõuet PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena. Puudub õiguslik alus selleks, et hageja nõuet saaks sellisel juhul tunnustada muus järgus. Kostja on õigesti osundanud, et juhul kui pandieseme müügist ei piisa liisingulepingutest tulenevate nõuete täielikuks rahuldamiseks, siis rahuldatakse liisinguandja rahuldamata jäänud nõude osa koos PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud nõuetega ning hageja omandab käenduskohustuse täitmisel liisingu andjalt PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus rahuldamisele kuuluva nõude ja osaleb ikkagi sellega OÜ Baltic Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus nõustub kostjaga, et mingit majanduslikku kahju hageja tingimusliku nõude tunnustamata jäämine hagejale ei tekita.
8.Eelneva põhjal jätab kohus Maaelu Edendamise Sihtasutuse hagi täies ulatuses rahuldamata.
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude nimekirjaga ja vaadanud läbi asja materjalid leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Hageja on 08.09.2021 kinnitanud kostja menetluskulude nimekirja kättesaamist, kuid ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kostja menetluskulude nimekirja kohta oma seisukohta esitanud. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 475 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on märkinud oma kuludeks: nõupidamine kliendiga, hagimaterjalide analüüs, hagi koostamine, lisade komplekteerimine, men. dokumendi kohtule esitamine – ajakuluga 4 tundi ja 5 minutit, 16.07.2021 kohtumääruse analüüs, arutelu kliendiga – ajakuluga 15 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine 25 minutit. Õigusteenust on kostjale osundatud tunnitasu määraga 100 eurot. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohtu hinnangul asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kostja ajakulu 4 tundi ja 5 minutit toimingutele: nõupidamine kliendiga, hagimaterjalide analüüs, hagi koostamine, lisade komplekteerimine, men. dokumendi kohtule esitamine, on kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus leiab, et esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingute tegemisel on 2,5 tundi. Samuti ei nõustu kohus sellega, et menetluskulude nimekirja koostamisele on esindajal kulunud 25 minutit. Kohus peab piisavaks ajakuluks menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit. Seega kohtu hinnangul on kostja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi ja 45 minutit. Kohtul ei ole etteheiteid kostja esindaja tunnitasu määra suhtes, mis on mõistlik ja kohtupraktika piiridesse jääv. Seega on kokku kostja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 245 eurot (ilma käibemaksuta). 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-8645 TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on kostja esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.