Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
W.W hagi CONDOR INKASSO OÜ vastu 12 500 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. oktoobri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
CONDOR INKASSO OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
13 500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja W.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus Galina Danilišina Kostja CONDOR INKASSO OÜ (registrikood 11081243), seaduslik esindaja W.Z Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 2. oktoobri 2024 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus CONDOR INKASSO OÜ kanda.
3.Välja mõista CONDOR INKASSO OÜ-lt W.W kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 910 eurot.
4.CONDOR INKASSO OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda W.W-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.W.W (hageja) esitas 22. oktoobril 2021 Harju Maakohtule hagi CONDOR INKASSO OÜ (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus mõista kostjalt välja võlgnevuse 15 000 eurot ja viivise. 25. novembril 2021 täpsustas hageja hagi ning palus mõista kostjalt välja võlgnevuse 12 500 eurot, millele lisandub viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 17.09.2024 avalduses loobus hageja nõudest 2500 euro ulatuses (15 000 – 12 500).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 29. detsembril 2015 kostjaga laenulepingu, mille alusel sai hageja laenu 20 000 eurot. Vastavalt laenulepingu 2. punktile maksti laenusumma hageja abikaasa Y. C kontole, mida kasutavad abikaasad ühiselt. Hageja on volitatud kontot kasutama. Abikaasade vahel kehtib varaühisus, seega, kummagi abikaasa nimel olev vara kuulub abikaasade ühisvara hulka. Hageja on laenu tagasimakseid teinud ühisvara arvelt. Lisaks sõlmisid hageja ja tema abikaasa kui tagatisvara ühisomanikud laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks 29.12.2015 kostjaga notariaalse hüpoteegilepingu, millega koormasid kostja kasuks hüpoteekidega kinnistusraamatus hageja nimel olnud, kuid abikaasade ühisomandisse kuulunud korteriomandi aadressil XXX, Tallinn.
3.11. septembril 2017 loovutas kostja notariaalse lepinguga laenulepingust tulenevad nõuded Forasmark OÜ-le ja teavitas sellest hagejat. 20. septembril 2017 sõlmitud notariaalse lepinguga loovutas kostja laenulepingut tagavad hüpoteegid samuti Forasmark OÜ-le. Seega on Forasmark OÜ hageja suhtes uus võlausaldaja alates 11. septembrist 2017 ja hüpoteegipidaja alates 27. septembrist 2017.
4.Hageja tasus ühisvara arvelt (kontolt, millele laen väljastati) ekslikult kostjale laenulepingu täitmiseks 25.10.2018 kaks makset kokku 6000 eurot ja 26.10.2018 makse summas 6500 eurot. Kõigi maksete selgituses on viide laenulepingu numbrile, millest tulenevad nõuded kostja loovutanud oli. Kõigi nende maksete tasumise ajal ei olnud kostja 2
enam hageja võlausaldaja ja tal polnud õiguslikku alust hagejalt raha saada. Seega on kostja nende summade ulatuses alusetult rikastunud. Kostja ei olnud vabatahtlikult nõus tagastama tasutud summasid. Kostja vastus
5.Kostja vaidles hagile vastu. Maksete tegijaks ei ole hageja, vaid Y. C. Seega saab üksnes tema nõuda raha tagastamist. Seda ei muuda ka hageja väited, et tegemist on ühisvaraga ja et hagejal on volitus konto kasutamiseks.
Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus võttis 02.10.2024 otsusega vastu hageja loobumise hagist 2500 euro ulatuses ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 12 500 eurot, viivise perioodi 23.10.2021-02.10.2024 eest summas 3769,05 eurot ja alates 03.10.2024 viivise kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1760 eurot ja viivise. Ühtlasi tagastas maakohus hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust 25 eurot.
7.Pooled on ühel meelel selles, et hageja abikaasa Y. C kontolt on peale nõude loovutamist tehtud kostja kontole makseid summas 12 500 eurot. Pooltel on erinev arusaam sellest, kas hagejal on õigus nõuda 12 500 euro tagastamist või seda saab teha üksnes hageja abikaasa
Y. C.
8.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. PKS § 29 lg 1 järgi kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Kui üks abikaasa käsutab abikaasade ühisvara hulka kuuluvat vallasasja või õigust, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.
9.Kõne all oleval juhul teostati ekslikult maksed esialgse laenuandja pangakontole, kuid kohustus tasuda laenu loovutati juba teisele võlausaldajale. Seega puudus hagejal esialgse laenuandja ees kohustus, mis tähendab, et üle kantud raha tuleb tagastada. Kostja väitele, et nõude saab esitada hageja abikaasa, märgib kohus, et seadusega kooskõlas valitsevad abikaasad ühisvara ühiselt ja võivad sellega seotud tehingud teostada vaid ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Seega on mõlemal abikaasal õigus nõuda ekslikult üle kantud raha tagasi, mitte ainult sellel abikaasal, kelle kontolt makse teostati.
3
10.Esialgse laenuandja põhjendus, et üksnes abikaasa, kelle kontolt makse teostati, saab raha tagasi nõuda, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna tegemist on abikaasade ühisvaraga. On õiglane, et kogu ühisvara puudutavat rahalise kahju hüvitamist saab nõuda kumbki abikaasa. Seega on seaduslik õigus nõuda raha tagastamist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 12 500 eurot.
11.Hageja nõuab ka viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel. Kohus rahuldab ka hageja nõude kostja vastu viivise osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 23. oktoobrist 2021 kuni kohtuotsuse tegemise päevani summas 3769,05 eurot ning edasi viivise alates 3. oktoobrist 2024 kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, samuti menetluskulude osas. Kostja palus jätta tühistatud osas hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Kuna vaidlusalused maksed kostjale on teinud Y. C, mitte hageja, siis saab üksnes Y. C nõuda raha tagastamist. Hageja väide, et tegemist oli ühisvaraga, või et hageja kasutab volituse alusel Y. C pangakontot, ei muuda asjaolu, et raha ülekandjaks kostjale oli Y. C. Lisaks on väited ühisvarast ja volitusest tõendamata. Y. C ei ole andnud nõusolekut maksete tagastamiseks hagejale. Samuti ei ole hageja taotlenud raha tagastamist Y. C pangakontole.
14.Kohus ei ole menetluskulude jaotusel võtnud arvesse, et hageja loobus osaliselt hagist.
Vastus apellatsioonkaebusele
15.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
17.Asja materjalist nähtuvalt sõlmisid pooled 29.12.2015 laenulepingu, millega hageja sai kostjalt laenu 20 000 eurot ning laen kanti Y. C arvelduskontole (tl 7). 11.09.2017 sõlmitud lepinguga loovutas kostja laenulepingust tulenevad nõuded hageja vastu Forasmark OÜ-le (tl 13-17). Y. C pangakontolt kanti kostja pangakontole (viitega hagejaga sõlmitud laenulepingule) 25.10.2018 summad 3000 eurot ja 3000 eurot ning 4
26.10.2018 6500 eurot, s.o kokku 12 500 eurot (tl 27-29). Y. C on andnud 10.08.2005 hagejale üldvolituse oma pangakontode suhtes (tl 111).
18.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Vaidlus puudub, et hagejat teavitati nõude loovutamisest, ning et 25.10.2018 ja 26.10.2018 maksed laenu tagastamiseks oleks tulnud teha uuele võlausaldajale.
19.Hagiavalduse kohaselt tegi hageja kõnesolevad maksed tema ja tema abikaasa Y. C ühisvarast. Kostja on apellatsioonkaebuses asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et maksed tehti ühisvara arvelt. Kolleegium märgib, et kostja ei ole maakohtus vaielnud vastu hageja väitele, et vaidlusalused ülekanded tehti ühisvarast. Seetõttu ei saa kostja uuele väitele apellatsioonimenetluses tugineda (TsMS § 652 lg 4).
20.PKS § 25 sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Erandiks on eelkõige PKS §-s 27 lahusvarana nimetatud vara. Riigikohus on 07.05.2025 otsuses tsiviilasjas 2-23-3369 p-s 20 selgitanud, et eelduslikult kuulub kummagi abikaasa pangakontol olev raha abikaasade ühisvara hulka. Riigikohus on 31.10.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-9519 p-s 19 märkinud, et ühisvarasse kuuluvad eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused, mh omandamisõigused ja nõudeõigused. Samas otsuses on Riigikohus selgitanud, et VÕS §-dest 73-75 tulenevalt tuleb abikaasasid lugeda ühiste rahaliste nõuete osas solidaarvõlausaldajateks (otsuse p 35). Solidaarvõlausaldajana saavad abikaasad esitada eraldi hagid ühisvarasse kuuluva võlaõigusliku nõude sissenõudmiseks. Täitmist võivad nad (erinevalt ühisvõlausaldajatest) nõuda VÕS § 73 lgst 1 tulenevalt kumbki endale (otsuse p 35). Ühtlasi selgitas Riigikohus, et kui hagi rahuldatakse ja nõue täidetakse, võib võlgnik aga keelduda uue hagi alusel raha maksmast, kuna on nõude rahuldanud (VÕS § 73 lg 3). Teine abikaasa saab sel juhul esitada nõudeid vaid raha saanud abikaasa vastu (p 36).
21.Kuna raha kuulus ühisvara hulka ning abikaasad on solidaarvõlausaldajad, siis ringkonnakohtu hinnangul saab hageja käesoleval juhul esitada alusetust rikastumisest tuleneva nõude kostja vastu ja nõuda raha tasumist endale, hoolimata sellest, et rahaülekanded tehti hageja abikaasa arvelduskontolt. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna kostja sai vaidlusalused rahaülekanded õigusliku aluseta, siis on maakohus põhjendatult kostjalt hageja kasuks välja mõistnud 12 500 eurot ja viivise.
Menetluskulude jaotus 5
22.Kostja on seisukohal, et maakohus jättis menetluskulude jaotamisel arvestamata, et hageja loobus osaliselt hagist. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Hageja vähendas oma nõuet juba enne hagi kostjale kättetoimetamist. Seega ei olnud hagist loobumine seotud kostja vastuväitega, mistõttu polnud menetluskulude jaotamisel alust hagist loobumisega arvestada. Mis puudutab riigilõivu, siis maakohus on riigilõivu kostjalt väljamõistnud vähendatud hagihinna järgi. Seega puudub alus muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
23.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
24.Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 1470 eurot ja viivise. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud esindajakulust 1400 eurot 10,5 tunni eest (hinnaga 140 eurot tund) ja hagi tagamisel makstud riigilõivust 70 eurot. Kostja vaidles menetluskuludele osaliselt vastu. Kolleegium leiab, et hagi tagamise taotluse koostamise ajakulu 4 tundi ja hagi tagamisel makstud riigilõiv 70 eurot on põhjendamatu, kuna ringkonnakohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Ülejäänud ajakulu (kliendiga nõupidamine seoses apellatsioonkaebuse esitamisega ja dokumentide analüüs 1,5h, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4,5h ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5h) on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Samuti on põhjendatud tunnitasu suurus 140 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 910 eurot (6,5x140) ja viivis.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.