Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.“ Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja lihtmenetluses. Pooled avaldasid, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi „kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.“ Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid kostja ja GRIFF Õigusbüroo 21.10.2018 õigusteenuse lepingu nr 211018, mille alusel osutas GRIFF Õigusbüroo OÜ õigusabi kostjale, mis seisnes kostja juriidilises nõustamises, võlausaldajatega läbirääkimiste pidamises, esindamises maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses, esindamises I ja vajadusel II astme kohtus ning muudes toimingutes, mis tulenevad TsMS §-s 222 sätestatud esindusõiguse ulatusest, sh vajadusel esindamises täitemenetluses. Tasu õigusteenuse eest oli kajastatud lepingulises hinnakirjas. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale arve nr 231127001 tulemuse eest, mis oli saavutatud tsiviilasjas nr 2-21-20479. Selle tulemusel tekkis hagejal õigus saada võlgnikult tulemustasu vastavalt õigusteenuse lepingu nr 211018 punktile 2.11. Hageja on kostjale esitanud nõude seoses teenuste eest tasumata jätmisega summas 2771,48 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt, tulemustasu arvutamisel, arve nr 231127001 koostamisel, lähtus hageja sellest, et kostja säästis 4619,14 eurot ning tulemustasu oli seega 2309,57 eurot (so 50% summast, mille võrra kostja kohustused võlausaldaja ees teenuse osutamise tulemusena vähenesid). Tulemustasule lisandus käibemaks 20%, millest tulenevalt on arve nr 231127001 lõplik summa 2771,48 eurot. Hageja tõi hagiavalduses välja, et hageja osutas kostjale õigusteenust tsiviilasjas nr 2-21-20479 kuni Riigikohtu lõpplahendi tegemiseni, kuid kostja eksitab kohut, tuues välja, et lõpplahend tsiviilasjas nr 2-21-20479 oli tehtud hageja osavõtuta. Hageja koostas võlgniku jaoks vastuse kassatsioonkaebusele ja seisukoha menetluskulude nimekirja kohta Riigikohtu jaoks, saatis selle kostjale ja kostja esitas selle Riigikohtule oma nimelt. Pärast kassatsioonkaebusele vastuse saatmist väljastas hageja kostjale arve nr 230803001 summas 360 eurot, mille kostja tasus kahes osas. Hageja põhinõue on summas 2771,48 eurot ning viivisenõue summas 305,90 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast. Kostja on esitanud vastuse hagile koos taotlusega menetluskulude katteks tagatise määramiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja on esitanud seisukoha kostja taotlusele, milles palub kohtul jätta esitatud taotlus rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kostja taotlus ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu seega rahuldamisele. Kohus jättis 29.08.2024 määrusega kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise määramiseks rahuldamata. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et kostja sai teada sellest, et temalt nõuti tulemustasu, siis kui hageja esindaja helistas kostjale 2023. aasta detsembris. Kostja lisas, et hageja ei seletanud 2

kostjale enne lepingu sõlmimist, selle sõlmimisel ega lepingu täitmisel seda, et tsiviilasja nr 2-2120479 lõpetamisel tuleb kostjal maksta tulemustasu. Leping oli sõlmitud eesti keeles ning kostja saab eesti keelest halvasti aru. Kostja väitis, et talle tuli üllatusena, et hageja nõudis temalt lisaks varem tasutud summale veel 2771,48 eurot. Kostja lisas, et 30.11.2023 tegi Harju Maakohus määruse, millega tasaarvestas Männiku Residents OÜ ehk kolmanda isiku ja kostja vastastikuselt väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt Männiku Residents OÜ kasuks välja menetluskulud summas 184,25 eurot. Määruse kohaselt maksis kostja hagejale õigusteenuste eest 2310 eurot. Kostja hinnangul on arusaamatu, miks nõuab hageja kostjalt kohtukuludeks veel 2771,48 eurot kui see ei olnud esitatud kohtumenetluses ning tegemist on põhjendamatu nõudega. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja nõue on esitatud koos käibemaksuga (20%), kuid lepingus puudus tingimus, et tulemustasule lisandub käibemaks. Kostja hinnangul, isegi kui asuda seisukohale, et hageja tulemustasu nõue on õigustatud, on 50% eelnevalt mainitud vahest 2309,57 eurot. Lisaks märkis kostja, et hageja poolt nõutav tulemustasu on ülepaisutatud, arvestades seda, et kostja on maksnud hagejale teenuse enda eest 6988 eurot. Tulemustasu eeldused ei ole kostja hinnangul täidetud. Hageja on esindanud kostja huve Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu menetlustes tsiviilasjas nr 2-21-20479. 25.04.2023 oli esitatud Männiku Residents OÜ poolt kassatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale. Riigikohus jättis 11.10.2023 kassatsioonikaebuse rahuldamata. Kostja tõi välja, et Riigikohtus ei ole hageja osalenud kostja esindajana ning seega oli 11.10.2023 Riigikohtu otsus tehtud hageja osavõtuta. Seega on lõplik kohtulahend tehtud Riigikohtus ning puuduvad tõendid, et hageja mõjutas kuidagi lõpliku lahendi tegemist. Kostja märkis, et kuna kohus lahendas viivise nõuet oma äranägemise järgi ning vähendas selle, siis pole tegemist olukorraga, kus hageja mõjutas õiglase otsuse tegemist viivise vähendamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja peab tõendama, et tulemustasu maksmise eeldused on täidetud ja, et kostja peab maksma tasu tulemusliku töö eest. Kostja on seisukohal, et lepingu punktid 2.11 ja 2.12 on tühised. Hageja ja kostja ei ole rääkinud tulemustasu tingimusi läbi, hageja ei ole teavitanud kostjat, et lisaks tunnitasule tuleb tasuda ka tulemustasu. Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele. Hageja märkis, et hageja ei saa nõustuda kostjaga selles osas, mis puudutab asjaolu, et kostja ei teadnud tulemustasust midagi. Hageja selgitas, et kostja viibis õigusteenuse lepingu allkirjastamisel hageja kontoris. Kostja tutvus põhjalikult terve lepinguga. Lepingu iga leht on allkirjastatud kostja poolt. Hageja tõi välja, et hageja arutab konsultatsiooni käigus alati läbi kõik lepingu punktid. Hageja selgitas, et juristi töö vähene maksumus on määratud just selle tõttu, et kui klient hoiab kohtumenetluse ajal kokku, siis talle tehakse arve 50% kokku hoitud summast. Vastuseks kostja väitele, milles kostja tõi välja, et hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-21-20479 esitanud menetluskuludeks tulemustasu 2771,48 eurot, kuigi ta oli kohustatud seda tegema menetluskulude väljamõistmiseks teiselt poolelt, leiab hageja, et arve oli väljastatud õigele isikule ehk kostjale. Hageja on seisukohal, et õigusteenuse leping oli sõlmitud kostjaga mitte Männiku Residents OÜ-ga. Hageja selgitas kostja esitatud pangakonto väljavõtete ja sularaha kviitungite osas järgmist. Nimelt, kostja märkis oma vastuses, et kostja esitatud pangakontode väljavõtetest ning sularaha kviitungitest nähtub, et kostja maksis hagejale lepingu täitmise eest 6988 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja esitab kohtule ebaõigeid andmeid. Hageja selgitas kohtule, et kostjal oli 3 erinevat kohtu menetlust: 1) tsiviilasjas nr 2-21-16629 (mis ei ole veel lõppenud) kohtuvaidlus Condor Inkasso OÜ-ga, kus kostja huve esindab hageja tänase päevani. Arve nr 202200012 summas 156 eurot, arve nr 202200054 summas 1800 eurot ja arve nr 202100121 summas 500 eurot (kokku summas 2456 eurot) on seotud antud menetlusega; 2) tsiviilasjas nr 2-21-18247 (mis on lõpetatud) kohtuvaidlus ForasMark OÜ-ga, kus kostja huve esindas hageja. Arve nr 221223001 summas 910 eurot ja arve nr 221223003 summas 595 eurot on seotud antud menetlusega. Hageja tasus kostja eest riigilõivu summas 595 eurot, mis ei ole seotud õigusteenusega ja hageja osutatud teenusega. Arve nr 230411001 summas 468 eurot ja arve nr 202200011 summas 624 eurot on seotud antud menetlusega ja osaliselt 2-21-20479 menetlusega. 3

Kokku 2002 eurot ilma riigilõivu tasumiseta. Tsiviilasjas nr 2-21-20479 (mis on lõpetatud) kohtuvaidlus Männiku Residents OÜ-ga, kus kostja huve esindas hageja. Arve nr 220926010 summas 312 eurot, arve nr 230323001 summas 156 eurot, arve nr 230927003 summas 78 eurot, arve nr 230803001 summas 360 eurot, arve nr 202200050 summas 390 eurot, arve nr 202200011 summas 819 eurot on seotud antud menetlusega. Kokku summas 2115 eurot. Hageja selgitas, et kostja huvide esindamine kolmes menetluses võttis aega ja väljastatud arved on seotud eranditult õigusabi osutamisega kõigis kolmes menetluses, mitte ainult ühes, nagu kostja püüab näidata. Hageja selgitas, et arvete esitamise hetkeks ja õigusteenust osutades oli hageja käibemaksukohustuslane ja arvete esitamine käibemaksuga oli tema kohustus. Hageja ei nõustu kostja väitega, et tulemustasu eeldused ei ole täidetud. Hageja on esitanud kostja nimel apellatsioonkaebuse, mille ringkonnakohus rahuldas. Hageja selgitas, et Männiku Residents OÜ esitas kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis rahuldamata. Hageja lisas, et kostja säästis 4619,14 eurot tänu hagejale. Seoses sellega on hageja seisukohal, et tulemustasu eeldused on täidetud. Hageja on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud. Hageja tegi omalt poolt kõik, mis võimalik selleks, et kostja saaks soovitud ja hea tulemuse. Kohus on teinud pooltele kompromissettepaneku ning andnud tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. Kostja on esitanud kohtule lõplikud seisukohad. Kostja, tutvunud hageja seisukohaga, leidis, et tegemist on kohtu eksitamisega hageja poolt. Kostja märkis, et hageja ei ole arutanud kostjaga lepingut ning on trükkinud lepingu välja ja öelnud, et tegemist on formaalsusega. Esimestel hageja poolt saadetud arvetel ja sularaha kviitungil puudub käibemaks ning tunnitasu. Seega on pooled leppinud kokku lõpphinnas, mis juba sisaldas käibemaksu ning 65 eurole ei pidanud eraldi käibemaksu lisanduma. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud arve nr 202100121 on menetluse ajal kunstlikult loodud tõend ning seda ei saa pidada tõendiks, kuna kostjale on esitatud sama numbriga 202100121 arves ei olnud käibemaks toodud eraldi välja. Täiendavalt märgib kostja, et hageja on osutanud teenuseid kokkulepitust suurema tunnitasuga. Kostja juhib tähelepanu, et pärast lepingu sõlmimist maksis kostja ettemaksu summas 2500 eurot, mis on võrdne töömahuga 38 tundi 40 minutit. Tegemist ei olnud tasuga osutatud toimingu/teenuse eest, mida kajastati hiljem kostjale esitatud arvetes. Sularaha kviitungis on toodud selgitus „õigusteenuse leping 211018“ ja arves nr 202100121 on märgitud „ õigusteenused“. Hageja ei ole vaidlustanud, et 2500 eurot oli ettemaks ning see läks teenuste osutamiseks tsiviilasjas nr 2-21-20479. Kostja on seisukohal, et arvestades seda, et teenuse enda eest oli tasutud nii suur summa, so 6727 eurot, siis on ebamõistlikult kostjat kahjustav nõuda temalt täiendavalt tulemustasu tasumist 50% ulatuses. Kostja lisas, et hageja on kahel korral nõudnud kostjalt teenuse eest tunnitasu 78 eurot. Seega selgub kostja hinnangul, et hagejale osutatud teenuste tunnitasu ei vastanud lepingu tingimusele. Lepingu kohaselt pidi töötasu olema 65 eurot. Seega olukorras, kus hageja oli tasunud teenuste eest lepingus sätestatust rohkem, on tulemustasu nõudmine kostjale liialt kostjat kahjustav. Kostja märkis, et lepingulise esindaja ehk hageja kohustus oli esitada kohtule tsiviilasjas nr 2-21-20479 menetluskulude nimekiri, kus olid kajastatud kõik kostja kulud seoses nimetatud tsiviilasjaga, sh tulemustasu. Hageja ei ole kajastanud menetluskulude nimekirjas kõiki kostja kulutusi ning seega rikkus lepingut. Vastasel juhul oleks kohus arvestanud tulemustasu menetluskulude kindlaksmääramisel ning kulusid hüvitaks kolmas isik ehk Männiku Residents OÜ. Kostja jääb ka oma vastuväidete juurde, et tulemustasu nõudmine koos käibemaksuga, st käibemaksu lisamine summale 2309,57 eurot on põhjendamatu, kuna lepingu p 2.3 ei ole eraldi märgitud, et tulemustasult tuleb tasuda ka käibemaks. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kuivõrd kohus lahendas viivise nõuet oma äranägemise järgi ning vähendas selle, siis pole tegemist olukorraga, kus hageja mõjutas õiglase otsuse tegemist viivise vähendamiseks. Hageja teavitas kohut, et jääb esitatud hagiavalduse juurde. Hageja on seisukohal, et esitatud nõue 4

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja tõi vastuses kostjale välja, et hageja on juba selgitanud kohtule käibemaksu lisamise põhjust. Leping ise nägi ette käibemaksu lisamise ja hageja ise oli arvete väljastamise ajal maksukohustuslane. Käibemaksu lisamine arvetele oli hageja kohustus. Hageja on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja tõenditega tõendatud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks; lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooled ei vaidle praeguses asjas selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 21.10.2018 lepingu nr 211018 õigusteenuse osutamiseks, mille alusel osutas GRIFF Õigusbüroo OÜ õigusabi kostjale, mis seisnes kostja juriidilises nõustamises, võlausaldajatega läbirääkimiste pidamises jms, esindamises maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses (sh hagiavalduse koostamises), esindamises I ja vajadusel II astme kohtus ning muudes toimingutes, mis tulenevad TsMS §-s 222 sätestatud esindusõiguse ulatusest, sh vajadusel esindamises täitemenetluses. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on käsundit täitnud ja kas hagejal on tekkinud õigus tulemustasu saamiseks. Hageja ja kostja vahel sõlmiti käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 21.10.2018 sõlmitud lepingu nr 211018 p 2.11. kohaselt on teenuse osutajal õigus saada tellijalt lisaks muudele lepingust tulenevatele tasudele tulemustasu viiskümmend protsenti (50%) summast, mille võrra tellija kohustused võlausaldaja ees teenuse osutamise tulemusena vähenesid või mille tellija teenuse osutamise tõttu säästis. Lepingu p 2.12 kohaselt loetakse summaks, mille võrra tellija kohustused vähenesid või mille tellija säästis, loetakse võlausaldaja poolt tellija vastu esitatud nõude ja tellija poolt võlausaldajale tegelikult tasutud või tasumisele kuuluva summa vahe. Hageja on esitanud kostjale arve nr 231127001 tulemuse eest, mis oli saavutatud tsiviilasja nr 2-2120479 menetluses. Eelneva tulemusel tekkis hagejal õigus saada kostjalt tulemustasu vastavalt õigusteenuse lepingu nr 211018 punktile 2.11, mille kohaselt tasub tellija täitjale tellimustasu viiskümmend protsenti (50%) summast, mille võrra tellija kohustused võlausaldaja ees teenuse osutamise tulemusena vähenesid või mille tellija teenuse osutamise tõttu säästis. Tulemustasu arvutamisel lähtus hageja sellest, et kostja säästis 4619,14 eurot. Seega on tulemustasu summas 2309,57 eurot (so 50% 4619,14st), millele lisandub käibemaks. Kostja vaidles hageja tulemustasu nõudele vastu. Esiteks, kostja väitis, et tema ei olnud teadlik tulemustasust enne, kui hageja talle helistas. Kostja sõnul oli leping sõlmitud eesti keeles ning kostja saab eesti keelest halvasti aru. Teiseks, tsiviilasjas nr 2-21-20479 ei ole menetluskuludeks tulemustasu nõuet summas 2771,48 eurot (sh käibemaks) esitatud, kuigi kostja sõnul oli hagejal vastavasisuline kohustus. Kostja on toonud välja, et kostja on maksnud hagejale lepingu täitmise 5

eest 6988 eurot, millest tulenevalt peaks olema kaetud ka hageja tulemustasu nõue. Kostja vaidleb vastu ka sellele, et tulemustasule on hageja lisanud käibemaksu, kuigi lepingus vastav tingimus puudus. Lisaks leidis kostja, et tulemustasu eeldused ei ole täidetud, kuivõrd kostja sõnul tehti lahend hagejast sõltumata. Täiendavalt on kostja vaielnud vastu sellele, et hageja on osutanud teenuseid kokkulepitust suurema tunnitasuga, st tunnitasule summas 65 eurot ei pidanud käibemaksu lisanduma. Lisaks osundas kostja, et hageja ei ole kajastanud menetluskulude nimekirjas kõiki kostja kulutusi ning seega rikkus lepingut. Kostja väitis muuhulgas, et ta ei näe hageja töötulemust lõpplahendi tegemisel tsiviilasja nr 2-21-20479 menetluses. Kohus, analüüsinud poolte seisukohti ja tõendeid, asub seisukohale, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Järgnevalt kujundab kohus seisukoha üksnes asjas tähtsust omavate väidete ja tõendite osas. Puudub vaidlus, et hageja ei ole saanud tulemustasu. Hageja nõuab kostjalt tulemustasu 2771,48 euro (sh käibemaks) tasumist. Tasu arvutamisel on hageja võtnud aluseks 4619,14 eurot, so maakohtu määratud viivise summa ja ringkonnakohtu vähendatud viivise summa vahe. Sellest summast 50% on 2309,57 eurot (lisandub käibemaks). Hageja on esitanud kostjale arve tulemustasu kohta summas 2771,48 eurot (sh käibemaks), mida kostja käesolevani tasunud ei ole. Kohus hindab, kas tulemustasu saamise eeldused on täidetud. Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille punktis 2.11 leppisid pooled kokku, et hagejal on õigus saada tulemustasu 50% summast, mille võrra kostja kohustused võlausaldaja ees teenuse osutamise tulemusena vähenesid või mille kostja teenuse osutamise tõttu säästis. Lepingu igal leheküljel on nii hageja kui kostja käsikirjaline allkiri. Kostja on väitnud, et ta ei teadnud tulemustasust midagi, kuivõrd kostja ei saanud lepingust aru, sest tema eesti keel on halb. Kohus selgitab, et see on kostja enda vastutus, kui ta allkirjastab lepingu, mille sisu jääb talle arusaamatuks. Kostja väitel ei teavitanud hageja kostjat, et lisaks tunnitasule tuleb tasuda ka tulemustasu. Kohus leiab, et kostja sedalaadi väited on paljasõnalised. Lepingu punkt 2.11 ütleb selgelt, et hagejal on õigus saada lisaks muudele lepingutest tulenevatele tasudele ka tulemustasu. Kohus on seisukohal, et lepingu allkirjastamisega pooled kinnitavad, et nad on lepinguga tutvunud ja lepingu tingimused on neile arusaadavad. Seega juhul, kui kostja väidab, et ta ei saanud lepingu sisust aru, ei tähenda see, et hagejal ei oleks õigust nõuda tulemustasu vastavalt lepingu punktile 2.11. Kostja on vastuseks hageja tulemustasu nõudele väitnud, et kostja on maksnud hagejale lepingu täitmise eest 6988 eurot, millest tulenevalt peaks olema kaetud ka hageja tulemustasu nõue. Hageja on selgitanud, et vastav summa on tasutud erinevate tsiviilasjade raames, milles hageja on kostjat esindanud, mitte üksnes tsiviilasjas nr 2-21-20479. Kostja ei ole esitanud tasaarvestuse avaldust. Kohus leiab, et kostja väited on alusetud, kuivõrd vastavalt lepingu punktile 2.11 on hageja õigustatud saama tulemustasu lisaks muudele tasudele. Seega, kui kostja on erinevate tsiviilasjade raames tasunud hagejale 6988 eurot, ei tähenda see seda, et vastava summa arvelt on kaetud ka tulemustasu. Hageja on esitanud kohtule detailsed selgitused, millised arved on teiste kohtuasjade raames kostjale esitatud ning milliseid toiminguid need sisaldavad. Kohus ei hakka siinkohal hageja poolt väljatoodut dubleerima. Kohus selgitab, et tasu on summa, mida hageja on õigustatud saama õigusteenuse osutamise eest ning tulemustasu on lisatasu, mida hageja on õigustatud saama kui kostja kohustused teenuse osutamise tulemusel võlausaldaja ees vähenesid. Kostja vaidleb vastu ka sellele, et tulemustasule on hageja lisanud käibemaksu, kuigi lepingus vastav tingimus puudus ning, et tulemustasu eeldused ei ole täidetud, kuivõrd lahend tehti hagejast sõltumata mitte hageja töö tulemusena. Kohus toob välja, et lepingu punkti 2.3 kohaselt lisandub tasule ja üldkulule käibemaks. Tulemustasu arve nr 231127001 on väljastatud 27.11.2023. Maksu- ja Tolliameti registrist nähtub, et arve esitamise ajal oli hageja käibemaksukohustuslane, mistõttu oli 6

hagejal kohustus esitada arve käibemaksuga. Kohus leiab, et hageja tulemustasu nõue on põhjendatud, kuivõrd viivise vähendamine tsiviilasjas nr 2-21-20479 leidis aset hageja töö tulemusena kostjat esindades. Kohtule jääb ebaselgeks kostja väide selle kohta, et kohtulahend tehti hagejast sõltumata. Nimelt, kohtuinfosüsteemist nähtuvalt oli Harju Maakohtu menetluses Männiku Residents OÜ hagi M.G vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks tsiviilasjas nr 2-2120479. Harju Maakohtu 17.05.2022 otsusega otsustas kohus muuhulgas mõista M.Glt välja 31.12.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 7548,07 eurot Männiku Residents OÜ kasuks. Kostja esitas otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus muuhulgas jätta hagi viivise nõudes rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2023 otsusega otsustas kohus muuhulgas tühistada Harju Maakohtu 17.05.2022 otsus osas, millega maakohus rahuldas viivise nõude 2928,93 eurot ületavas osas ning jaotas menetluskulud ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodi 23.01.2019–15.09.2022 eest viivis 2928,93 eurot. Riigikohus jättis Männiku Residents OÜ kassatsioonkaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtu 20.04.2023 otsuse muutmata. Hagiavaldusest nähtuvalt esindas hageja kostjat kuni tsiviilasja nr 2-21-20479 menetluse lõppemiseni. Tulemustasu arvutamisel lähtus hageja sellest, et kostja säästis 4619,14 eurot, kuivõrd maakohus rahuldas viivisenõude summas 7548,07 eurot, kuid ringkonnakohus vähendas viivisenõuet 2928,93 euroni. Seega on tulemustasu summas 2309,57 eurot (so 50% 4619,14st), millele lisandub käibemaks. Kostja on esitanud vastuväite ka sellele, et hageja ei ole kajastanud menetluskulude nimekirjas tsiviilasjas nr 2-21-20479 kõiki kostja kulutusi ning seega rikkus lepingut. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväide asjakohane, kuivõrd hageja ei olnud kohustatud esitama tulemustasu nõuet tsiviilasja nr 2-21-20479 menetluses. Tulemustasu ei ole tasu õigusteenuse osutamise eest vaid lisatasu, mida hageja on õigustatud saama kui kostja kohustused teenuse osutamise tulemusel võlausaldaja ees vähenesid. Vastav arve, mis sisaldas tulemustasu, oli esitatud kostjale. Kohus asub seisukohale, et hageja tulemustasu nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulemustasu summas 2771,48 eurot (sh käibemaks). Hageja nõuab kostjalt viivist summas 305,90 eurot perioodi 11.12.2023 kuni 27.05.2024 eest määras 0,0657% päevas ning edasiulatuvat viivist alates 28.05.2024. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt kohustuse sissenõutavaks muutumisest (11.12.2023) kuni hagiavalduse esitamiseni (27.05.2024) summas 305,90 eurot. Lepingu punktis 2.6 on pooled leppinud kokku viivisemääras 0,065% päevas. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (28.05.2024) lepingujärgses määras 0,065% päevas. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded on põhjendatud ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 7

viivise kokku summas 305,90 eurot perioodi 11.12.2023 – 27.05.2024 eest ning edasiulatuva viivise määras 0,065% päevas põhinõudelt alates 28.05.2024 kuni kohustuse täitmiseni. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud kokku 1200 eurot (455 + 1200). Hageja on kinnitanud, et eelnimetatud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja kohtumenetlusega ning, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu ning leidis, et hageja menetluskulud on osaliselt aja osas ülepaisutatud. Hageja esindaja tasumäär oli 120 eurot ilma käibemaksuta. Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt RKTKm 11.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul võib asja mahtu ja keerukust arvestades pidada esindaja tunnitasu määra põhjendatuks, arvestades, et see ei ületa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mitteadvokaadist esindaja puhul. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on menetluskulude nimekirjade kohaselt kokku 10 tundi. Esindaja on teinud järgmised toimingud: 1) dokumentidega tutvumine/hagiavalduse koostamine, materjalide komplekteerimine 3 tundi; 2) kostja taotlusega tutvumine ja vastuse koostamine 2 tundi; 3) kostja hagivastusega tutvumine/hageja seisukoha koostamine 4 tundi; 4) kostja lõpliku seisukohaga tutvumine/hageja seisukoha koostamine 1 tund. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu põhjendatud ja mõistlikus suuruses. Riigilõivu 455 eurot tasumine on kohtu poolt kontrollitud. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Eelneva põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud koos riigilõivuga kokku 1655 eurot. Hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 1655 eurot. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja menetluskuludele ei ole põhjendatud. Liiatigi, kui hageja õigusabikulud on summas 1200 eurot, kuid kostja taotleb menetluskulude hüvitamist oluliselt suuremas ulatuses, so summas 3392 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas vastava taotluse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata 8

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 637 lg 2’ „käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.“ Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.