2-21-8986/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 04.06.2021 esitas Calidum OÜ Viru Maakohtule hagi O. S. vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid O. S. ja Calidum OÜ 30.12.2020 lepingu pealkirjaga „Käendus kohustus“ (edaspidi leping), millega kohustus kostja hagejale tasuma võlgnevuse summas 9669,61 eurot (nõude aluseks on arved MA 2000367, MA 2000352, MA 2000350, MA 2000319), hiljemalt 07.01.2021, kui põhivõlgnik OÜ M ei tasu eeltoodud võlgnevust hiljemalt 31.12.2020 ning milline sisaldab võlatunnistust ja võlgnevuse ajatamise kokkulepet. Põhivõlgnik võlgnevust hageja ees ei tasunud. Kostja tunnistas hageja ees lepinguga rahalist kohustust põhinõudena summas 9669,61 eurot, kuid tähtajaks seda ei tasunud. Hageja ja kostja sõlmisid 03.02.2021 lepingule täiendava kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma võlgnevuse hageja ees ositi alljärgnevalt: esimene makse 12.02.2021 summas 500 eurot, teine makse 12.03.2021 summas 500 eurot, kolmas makse 12.04.2021 summas 500 eurot ja neljas makse 15.05.2021 summas 8169,60 eurot. Kostja ei ole makseid teostanud ja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga 9669,60 eurot. Asjaolu, et lepingus ei ole kokku lepitud käenduse piirmäära, ei muuda käenduskohustust tühiseks (vt RKTKo nr 2-17-1601 p 24). Kostja kohustust kohaselt täitnud ei ole, samas ei ole nõudele vastu vaielnud. Kostja on kohtueelses menetluses väitnud, et tal ei ole majandusseisust tulenevalt võimalik võlgnevust tasuda. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Hageja hinnangul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, siis deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, st kostja peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kuivõrd kostja on viivituses osamaksete tasumisega, nõuab hageja seaduslikku viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 63,34 eurot, vastavalt alltoodud arvutuskäigule.

Tuginedes eeltoodule on hageja põhinõude suuruseks 9669,60 eurot, viivisenõude suuruseks 63,34 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt (9669,10 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määraga ka alates 05.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 14.07.2021. Kostjat on kohustatud esitama kirjalik vastus hagile 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte 14.07.2021, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 28.07.2021. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. VÕS § 151 lg 2 kohaselt kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal täita kohustuse põhivõlgniku asemel. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Hagiavalduse kohaselt on kostja O. S. ja hageja Calidum OÜ 30.12.2020 sõlminud käenduslepingu, millega kostja võttis endale kohustuse käendada OÜ M kohustust OÜ Calidum ees summas 9669,61 eurot, mis tulenes OÜ-le M esitatud arvetest MA 2000367, MA 2000352, MA 2000350, MA

2000319. Pooled on lisaks 03.02.2021 sõlminud täiendava kokkuleppe 9669,60 euro tasumiseks maksegraafiku alusel perioodil 12.02.2021 – 15.05.2021. Põhivõlgnik OÜ M võlgnevust hageja ees ei tasunud. Samuti ei asunud kostja täitma sõlmitud kokkuleppeid. Seega ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Hageja on küll numbriliselt palunud hagi resolutsioonis kostjalt välja mõista põhivõlg 9669,10 eurot, kuid sõnaliselt on võlgnevuseks nimetatud 9669,60 eurot, mis vastab ka hagi tekstis ja kokkulepetes kajastatud võlgnevuse suurusele, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 9669,60 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka tasumata osamaksega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 tulenev seadusjärgne viivis 0,022% päevas ehk 8% aastas vastavalt iga osamakse maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 04.06.2021 kokku summas 63,34 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd hageja on esitanud taotluse edasiulatuva seadusjärgse viivise väljamõistmiseks summalt 9669,10 eurolt ning TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise vastavalt hageja esitatud taotlusele 9669,10 eurolt (kohus ei saa ületada hagi piire ning arvestada viivist hageja poolt taotletust erinevalt summalt) alates 05.06.2021 kuni otsuse tegemiseni 27.09.2021 (k.a) 115 päeva eest, mis moodustab 243,71 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 27.09.2021 seisuga kokku summas 307,05 eurot (63,34 + 243,71). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 28.09.2021 edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivis põhinõudelt kuni põhivõla 9669,10 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 600 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 275 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt.

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumist 0,5 tundi, hagiavalduse ettevalmistamist (sealhulgas tõendite kogumist) ja koostamist (sh kliendiga nõupidamist) 1,5 tundi ning hagi kohtusse esitamist (hagi lisade komplekteerimist) 0,5 töötundi. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 2,5 tunni ulatuses, s.o summas 275 eurot. Hagi esitamise kui toimingu osas eraldi ajakulu hüvitamisele ei kuulu, sh hagi lisad, mille komplekteerimisele kulus esindajal 0,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud tunnitasuga 110 eurot/tunnis, kokku summas 220 eurot (käibemaksuta). Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 820 eurot (600 + 220). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik