M.P. hagi ERGO Insurance SE vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
1472 eurot 86 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M.P. (isikukood XXX; XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
30. aprill 2021; 23. august 2021, edasi kirjalik menetlus
Kostja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013); lepinguline esindaja M.V. (e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata M.P. hagi ERGO Insurance SE vastu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud menetluskulud.
hageja
kanda.
Kostjal
puuduvad
hüvitatavad
3.Välja mõista M.P. riigituludesse riigilõiv 250 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõiv tasutakse määrusele lisatud makseinfo kohaselt. Edasikaebamise kord Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-20-12471 Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue
1.M.P. (hageja) esitas 28. augustil 2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse ERGO Insurance SE (kostja) vastu 678 euro 21 sendi, mittevaralise kahju hüvitise 500 euro ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõudis ERGO Insurance SE hageja sõbralt E.T. 678 eurot 21 senti kindlustusjuhtumi eest, mida tegelikult ei toimunud. Hageja lasi nõutud summa tasuda oma emal V.P. ning nõuab nüüd seda kostjalt tagasi. Mittevaralise kahju hüvitamist nõuab hageja kostjalt ebameeldivuste tekitamise ja tema maine kahjustamise eest.
2.Kohus jättis 14. septembri 2020. a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3.18. septembril 2020 esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja täpsustas, et E.T. oli kaubiku omanik ainult autopassis ja kaubiku tegelik omanik oli hageja. Hageja otsustas registreerida kaubiku E.T. nimele, kuna hagejal olid võlgnevused kohtutäituri ees. Seetõttu oli hageja kanda ka 19. aprill 2019 toimunud väidetav plekimõlkimine. Kuna hageja XXX ei olnud tal vahendeid kostjale maksmiseks, seega palus ta kostjale maksta oma XXX V.P. Hageja ei oleks vabaduses olles kostjale maksnud, kuid kuna raha nõuti kostja sõbralt, siis lasi hageja oma emal kostjale ära tasuda, et hiljem kohtusse pöörduda. Kostja tegematus tekitas ka hageja ja tema sõbra vahelise vihavaenu, kuna see vedas hageja sõbra ebameeldivustesse. Hageja täpsustas, et ta nõuab viiviseid perioodil 5. september 2019 kuni 17. september 2020 määraga 0,06% päevas, kokku 153 eurot 41 senti.
4.Tartu Maakohus keeldus 13. oktoobri 2020. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest.
5.Hageja esitas Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2020. a määruse peale 23. oktoobril 2020 määruskaebuse.
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse, tühistas Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2020. a määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule menelusse võtmise otsustamiseks.
Kostja vastus hagiavaldusele
2-20-12471
7.Kostja vastas 15. märtsil 2021 hagile. 19. aprillil 2019 toimus aadressil XXX liiklusõnnetus, mis põhjustati sõidukiga Ford Transit reg märgiga XXX. Liiklusõnnetusega põhjustati varakahju sõiduki BMW 523 reg märgiga XXX omanikule.
7.1.Liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli sõiduki liikluskindlustuse leping lõppenud, nimelt alates 15. jaanuaril 2019. Kindlustuskohustusega isik oli E.T. kui liiklusregistrisse kantud sõiduki omanik. Liiklusõnnetuse toimumise hetkest oli sõiduki Ford Transit reg märgiga XXX suhtes viimase 12 kuu jooksul sõlmitud liikluskindlustuse leping nr XXX ERGO Insurance SEs (edaspidi leping). Kostja on hüvitanud liikluskahju summas 687 eurot 21 senti. Kostja on liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 55 alusel E.T. esitanud sõidukikahju tagasinõude. Tagasinõude tasus kostja XXX kostja soovil.
7.2.LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Liikluskindlustuse seaduse § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Liiklusregistrisse oli sõiduki omanikuna kantud E.T. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlasuhe lõpeb ainult kohase täitmisega (VÕS § 186 p 1). Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Liikluskindlustuse lepingust nr XXX tulenevalt oli õigustatud isikuks kostja. Tulenevalt eelnevast oli kostja tagasinõue seaduslik ning kuivõrd nõue on kostjale tasutud, siis on ka kohustus täidetud.
7.3.Peale selle, Ringkonnakohus on oma 18. detsembri 2020 kohtumääruse punktis 1 sedastanud, et „kui hageja oleks olnud vabaduses, ei oleks ta kostjale raha tasunud enne kui kostja oleks nõuet tõendanud ja punktis 6, et “hagejal ei ole olnud võimalust esitada kostja nõude osas oma vastuväiteid“. Kostja ei saa nende väidetega nõustuda, kuivõrd hageja ise on oma hagi lisadega tõendatud, et kostja oli hagejaga kirjavahetuses ja korduvates telefonivestlustes, kostja vastas hageja küsimustele ja nõuetele edastada selgitusi ja dokumente. Peale selle hageja ise esitas soovi (telefoni teel), et tema XXX tasuks kostja esitatud tagasinõude. Kostja nõustus sellega. Ka seda on hageja ise oma hagis kinnitanud.
7.4.Kostja esitas 27. aprillil 2021 kohtu nõudel puuduolevad tõendid ja täpsustuse LKindlS § 59 lg 1 kohta. Kostja selgitas, et LKindlS § 59 lg 1 kohaselt, kui kindlustusandjal või fondil on käesoleva jao kohaselt tagasinõudeõigus mitme isiku vastu, vastutavad need isikud kindlustusandja või fondi ees solidaarselt. See tähendab, et kui kostjal on LKindlS regressnõue mitme isiku vastu, on need regressnõude kohustatud subjektid solidaarvõlgnikud. „Solidaarvastutus võib kõne alla tulla nt § 57 p-s 1 sätestatud juhul, kus fond saab esitada tagasinõude kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu, samuti ehk ka § 55 puhul, kui mitu isikut vastutavad kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanikena § 7 lg 3 alusel“. Antud juhul, kõnealuse kindlustusjuhtumi raames, on kostjal nõudeõigus vaid LKindlS § 55 alusel E.T. kui liiklusregistris registreeritud sõiduki omaniku vastu, mistõttu E.T. ei esine solidaarset vastutust ühegi teise isikuga.
7.5.Antud juhul oli liiklusregistris registreeritud sõiduki omanikuks vaid E.T, seega oli E.T. kohustus vastutada kindlustuskohustuse täitmise eest. „LKindlS § 7 lõiked 1 ja 2 annavad liiklusregistri andmetele kindlustuskohustusega isiku osas õigusliku tähenduse“. Kuivõrd
2-20-12471 sõiduki kindlustuskohustus oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel täitamata ning kostja oli kohustatud kõnealuse sõidukiga kannatanule põhjustatud liikluskahju hüvitama ja hüvitas selle, tekkis kostjal tagasinõude õigus kindlustusjuhtumi põhjustanud sõiduki omaniku vastu, s.o vaid E.T. vastu. Tulenevalt eelnevast on kostja seisukohal, et E.T. ja hageja ei olnud solidaarvõlgnikud kostja ees ning kostjal oli kõnealuses asjas ainult E.T. vastu tagasinõude õigus.
30.aprilli 2021. kohtuistung
8.Istungil käis hageja, kohus ei kohustanud kostja esindajata kohtusse ilmuma. Kohus selgitas, et soovib hagejale näidata kostja kohtule esitatud videosalvestist ja täpsustada mittevaralise kahju nõude asjaolusid.
8.1.M.P. selgitas kohtule, et nõuab summat, mille hageja XXX on maksnud tagasi ja mittevaralist kahju, sest sellist intsidenti ei ole toimunud. Hageja rääkis kuidas asi toimus ka ilma videot vaatamata. 19. aprill 2019 õhtupoole, võis olla kell 18.30-19.30. Hageja sõitis XXX paadisadama õuele ja keeras seal otsa ringi, aga enne manöövri lõpetamist tulid kaks inimest ligi ja hageja jättis kaubiku nii, nagu ta seisis. Hageja ja kõrvalistuja tulid autost välja, kuna hageja tuttav palus, et enne kui paadid vette lastakse, nad viimistlevad, värvivad. Kaubikus olid neile selleks toodud värvid. Kaks inimest istusid terrassil ja kui võõras tuli õuele siis tekkis neil huvi. Hageja ei tundnud sealt kedagi. Hageja tahtis bussi ringi keerata. U, kes oli hageja kõrvalistuja, ütles, et tõstame asjad maha ära. Need inimesed tulid ligi, U. teadis neid. Ümberkeeramise manööver jäigi sooritamata, sest U. ütles, et tõstame asjad maha. Inimesed tulid juurde ja imestasid, et kuidas on see võimalik, et BMW ja kaubiku vahe oli ainult 5 cm umbes. Hageja kirjeldas, et on parkimisabi, andur näitab kui palju vahemaad takistuseni ja oli veel umbes 5 cm või isegi rohkem, mingit kokkupõrget ei toimunud, kriimustust ei olnud. Hageja jättis kaubiku paadisadama territooriumile, kus ta seisis kuni 23-nda õhtuni, mil hageja võttis kaubiku ja hakkas koju sõitma. Koju hageja ei jõudnud, sest politseipatrull tuli vastu ja nägi ära, et sõidukil kindlustus puudub. XXX ja XXX nurgal panid vilkurid tööle ja hageja sõitis koduõue ja kaubik jäi sinna. Hageja viidi arestimajja, sest tal tuvastati alkoholijoove. Auto oli kindlustamata, sest kindlustus vahepeal ununes ja nii ta jäigi. Võimalik, et 4 kuud oli sõiduk kindlustamata.
8.2.Mittevaraline kahju osas selgitas hageja, et tal olid kohtutäituri ees võlgnevused ja seetõttu sai kaubik registreeritud E.T. nimele, sest hageja kartis, et kohtutäitur võib vara arestida. Hageja oli võlgnevuste lõpusirgel, võlgnevusi oli jäänud 1500 euro ringis. Auto passis oli hageja märgitud auto kasutajana. Hageja sõnul ei olnud E.T. selle kaubikuga seotud. Kõik kulutused, mis autoga seotud, olid hageja kanda. Füüsiliselt kuulus kaubik hagejale, juriidiliselt kuulus E.T, tema oli dokumentide alusel omanik. Kaubik konfiskeeriti. Mittevaraline kahju on sellest, et auto passis oli omanik Eero, auto kuulus hagejale ja Ergo Kindlustus hakkas kiusama E.T, millega hageja suhtlus E.T. läks laiali. Kui selline intsident oleks toimunud, siis kannatanu oleks küsinud isikut tõendavat dokumenti, oleks tehtud paber, et hageja tunnistab oma süüd ja pandud kirja hageja isikuandmed ja siis oleks saanud kannatanu kindlustuses pöörduda selle inimese vastu, kes kahju oli põhjustanud, sest hageja oli kasutaja autopassis ja E.T. oleks jäänud üldse eemale sellest. Mittevaraline kahju tekkis, sest hageja oli Eeroga lapsepõlvetuttav, kellel oli ühine tutvusringkond. Nüüd on kogu see ilus lapsepõlv rikutud. Ta oli ainus inimene, kellega hageja käis läbi, kui ta oli vabaduses. Hageja ja E.T. sõprus ei ole taastunud. Pärast seda intsidenti on sõpradega kõik.
2-20-12471
8.3.Hageja selgitas, et oli kinnipidamisasutuses ja tal ei olnud võimalik videosid vaadata. Hageja ei ole videot näinud ja rääkis mälu järgi. Hageja palus video saata poja meilile ja telefoni teel poeg selgitas, mis seal videol on. Kui selline intsident toimus võõraste vahel miks ei pöördunud kannatanu politsei poole ega koheselt kindlustuse poole. Viivitati kaks kuud kindlustuse poole pöördumiseks. Siis leitakse mingid seletused. Tunnistajad on tekkinud 60 päeva hiljem. Paadisadamas oli kaks inimest. Hageja mäletab, et BMW tagumine luuk oli lahti, järelikult pidi omanik ise ka kohal olema. Oli soe ilm, hageja läks pärast asjatoimetusi kalale. Kaubik jäi sinna õuele. Kuna hageja neid inimesi ei tundnud, siis palus, kuna seal valvekaamerad, et kas buss võiks sinna jääda. Ei olnud juttu kui kauaks. Leiti koht, kus ei seganud ja buss seisis seal kohapeal kõik päevad. Kellelgi mingeid pretensioone ei olnud. Siis 2-3 kuud hiljem tekivad pretensioonid, see on ebaloogiline.
8.4.Järgnevalt vaatas kohus hagejaga kostja poolt tõendina esitatud videosid. Hageja nõustus videol nähtavaga, et autouks liikus, auto liikus. Ei ole näha, kas paadi taga oli keegi. Autot võib liigutada ükskõik kes. On näha vahe ja ümberkeeramise ruumi on küllalt. Ei ole näha, et auto oleks läinud vastu. Hageja jäi seisukoha juurde, et kokkupõrget ei toimunud. Hageja mäletas, et BMW omanik oli kohal seal. Hageja ei teadnud, milline videol paistvatest isikutest oli BMW omanik. Hageja pöördus ka politsei poole. Kaubikul pidi olema mingi märk, kriim, mõlk, mis iganes. Politsei infot ei andnud, öeldi, et kui kindlustus on huvitaud siis peaks kindlustus pöörduma politsei poole. Hageja võttis ühendust Marite Vainolaga, kes ütles, et nende jaoks on intsident lõpetatud ja kui hageja tahab vastupidist tõendada, siis see on hageja asi. Hagejale ei tuldud vastu. Hageja palus politseil teha pildid. Hageja jaoks on küsimus, et miks kannatanu nii pikalt venitab ja siis avastab, et nüüd tuleks kindlustusse minna. Hageja tunnistas, et võibolla oli alkoholijoobes juba siis. Hageja täiendav selgitus
9.Hageja saatis kohtule kohtuistungi toimumisega samal päeval 30. aprillil 2021 täiendava selgituse. Hageja selgitas, et kohtuistungilt koju kõndides tuli talle meelde, et BMW mille suhtes toimus väidetav õnnetus, vajus tungraua pealt maha kuna puudus parem esiratas (autot remonditi), sellest ka auto kõikumine. Hageja sõnul kirjutas ta kohe, sest muidu võib kohus mõelda, et see on tema väljamõeldis. Kostja selgitused
10.Kohus kohustas 5. mai 2021. määrusega kostjat osundama mõlemat videofaili vaadates täpselt millisel ajahetkel (kella-ajalise täpsusega) toimus ja on videodelt vaadeldav vaidlusalune kaubiku ja sõiduauto kokkupõrge.
10.1.Kostja vastas kohtunõudele, et teise kaamera pealt on kell 19:15:39 näha kuidas BMW kere kaldub (kõigub) juhipoolse külje poole, ka vajub korraks lössi esiratas, uks liigub rohkem lahti ja ukse polstri liistul on näha valget peegeldust (sõiduk Ford).
10.2.Kohus kohustas 10. mai 2021. a määrusega esitama täpne kokkupõrke ajahetk ka kostja esitatud esimese kaamera videosalvestises. Kostja selgitas, et tegemist on liikumisanduritega kaameratega, mis hakkavad salvestama, kui kaamerate lähedal toimub liikumine ja lõpetavad salvestamise, kui liikumist pole, vastavalt kasutaja poolt sätestatud aja möödumisel, seetõttu esimene kaamera kokkupõrke hetkel ei salvestanud. Kostja esitas ka vastuväite hageja väitele, et BMW kukkus tungraualt maha. Hageja on seisukohal, et tavaliselt tungraualt maha kukkuv
2-20-12471 auto liigub pikitelje suunas edasi või tagasi, harvem võib vajuda küljele. Tõendina esitatud videos pole ühtegi neist variantidest, auto üksnes kõigub.
10.3.Kohus kohustas 15. juuni 2021 määrusega veelkord kostjat täpsustama video pealt kokkupõrkega seotud asjaolusid. Kostja selgitas, et kuivõrd videod töötavad katkendlikult, siis kokkupõrke täpset hetke ei ole võimalik kostjal viidata. Küll aga teises kaameras 19:15:39 on näha, kuidas BMW kere kaldub (kõigub) juhipoolse külje poole, ka vajub korraks lössi esiratas, uks liigub rohkem lahti ja ukse polstriliistul on näha valget peegeldust (sõiduki Ford peegeldus). Lisaks kinnitavad kokkupõrget nimetatud sõidukite vahel tunnistajate seletuskirjad. Kostja lisas vastusele sõiduki BMW juhi A.T. 17. juuni 2021. a seletuse, miks pöördus ta kindlustusse ca 1 kuu hiljem. Samuti on lisatud fotod sõiduki BMW vigastustest.
23.augusti 2021. a kohtuistung
11.Kohus korraldas 23. augustil 2021 kohtuistungi. Hageja M.P. helistas kohtusse kell 9.05 ja teatas, et ei saa kohtuistungile tulla, sest sai eile so 22. augustil 2021 peatrauma, millega seoses täna tugevad peavalud. Kohus kohustas hagejat esitama kohtule esimesel võimalusel arstitõend. M.P. taotles menetluse jätkamist kirjalikus menetluses. Kohus informeeris kostja lepingulist esindajat V.M. telefoni teel hageja istungile mitteilmumisest ja tema taotlusest jätkata menetlust kirjalikus menetluses. Kohus ei kohustanud V.M. ilmuma kohtuistungile. Kohus määras menetluse jätkamise kirjalikus menetluses. Hageja viimane seisukoht
12.Hageja esitas kohtule 13. septembril 2021 oma viimase seisukoha. Arstitõendit istungilt puudumise põhjendamiseks hageja ei esitanud. Hageja lisas oma varasematele väidetele, et on väga solvav, et A.T. väidab, et hageja oli väidetava kokkupõrke ajal purjus. Hagejal tekkis küsimus, et miks endine kõrge politseiametnik laseb purjus inimesel oma auto ära lõhkuda ja ei kutsu politseid, ei võita lõhkuja isikuandmeid jne. Hageja kinnitas, et ta ei tunne ega tea A.T, mistõttu see oleks ebaloogiline. Hageja väitis veel, et ei ole A.T. mingis hinnas kokku leppinud (auto remont). Hageja jäi kokkuvõttes oma varasemate ütluste peale kindlaks.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
14.Kohus märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 363 lg-s 1 on sätestatud, et hagejal tuleb hagiavalduses lisaks nõudele (hagi ese) märkida ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagi aluse moodustab selliste eluliste asjaolude ja suhete kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab. Hagimenetluses on asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb ning pooled vastutavad lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Kohus ei ole küll seotud TsMS § 436 lg 7 alusel otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega, kuid hagimenetluses tuleb poolel esile tuua need asjaolud, esitada tõendid ja taotlused, mis peaks viima tema nõude rahuldamisele.
2-20-12471
15.Kohus menetles tsiviilasja kooskõlas TsMS § 405 lg-ga 1 lihtmenetluses. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
16.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
17.Kohtu hinnangul saab hageja nõuda kostjalt 678 eurot 21 senti võlaõigusseaduse (VÕS) alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on kohtule selgitanud, et V.P. laenas hagejale 678 eurot 212 senti ja kandis vastava summa ise üle kostja Ergo Insurance SE pangaarvele. Seetõttu on nimetatud nõudeõigus kostja vastu hagejal. Hageja viivisenõue tuleneb VÕS § 113 lg-st 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleneb VÕS §§-st 1043 ja 1046 lg 1. VÕS §-st 1043, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
18.Hageja nõuab kostjalt 678 euro 21 sendi suuruse varalise kahju, mittevaralise kahju hüvitise 500 euro ja viiviste perioodil 5. september 2019 kuni 17. september 2020 määraga 0,06% päevas, kokku 153 eurot 41 senti tasumist. Nimetatud nõuded tulenevad hageja hinnangul sellest, et kostja on nõudnud kahjuhüvitise tasumist kindlustusjuhtumi eest, mida tegelikkuses ei toimunud.
19.Eeltoodust tulenevalt on käesolevas tsiviilasjas määrava tähtsusega küsimus, kas nimetatud liiklusõnnetus toimus. Alles pärast selle kindlakstegemist on võimalik võtta seisukoht, kas hageja nõuded kostja vastu võivad olla põhjendatud. Ka Ringkonnakohus on käesolevas tsiviilasjas määruskaebuse lahendamise menetluses tehtud 18. detsembri 2021. a määruses andnud maakohtule juhise, et kostjal on põhjendatud ja kaitsmisväärne huvi selgitada välja kindlustusjuhtumiga seotud asjaolud ning saada kohtulik hinnang kostja hüvise nõude põhjendatusele (tl 64). Hageja ja kostja on liiklusõnnetuse toimumise küsimuses vastandlikel arvamustel. Hageja on seisukohal, et sellist juhtumit ei toimunud, ning kostja on seisukohal, et vaidlusalune liiklusõnnetus toimus.
20.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad
2-20-12471 kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on hagejal kohustus tõendada, et liiklusõnnetust ei toimunud ning kostjal on kohustus tõendada liiklusõnnetuse toimumist. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
21.Hageja on esitanud tõenditena: kirjavahetused kostja, PPA ja kohtuga (tl 4-18); tunnistajate seletuskirjad (tl 19-20); BMW 523 registrimärgiga XXX remondikalkulatsioonid ja remondiarved (tl 21-27); pildi turvakaamera väljavõttest ja pildid sõiduautole BMW 523 tekkinud kahjustustest (tl 28-32). Hageja väidab, tuginedes eelmises lauses väljatoodud tõenditele, et 19. aprillil 2019 kella 19.15 paiku ei toimunud XXX asuvas paadisadamas XXX kokkupõrget valge Ford Transiti (registreerimismärgiga XXX) ja halli BMW (registreerimismärgiga XXX) vahel. Kohus, nimetatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanuna, on seisukohal, et ükski nimetatud tõenditest ega nimetatud tõendid kogumina ei toeta hageja väidet, et eelnimetatud liiklusõnnetust ei toimunud. Kuigi üldisest tõendamiskoormuse jaotusest (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja tõendama, et nimetatud liiklusõnnetust ei toimunud, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (liiklusõnnetuse mitte toimumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (TsMS § 235 mõttes), et nimetatud liiklusõnnetust ei pruukinud toimuda, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et vaidlusalune liiklusõnnetus toimus (vt Riigikohtu 29. mai 2021. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p. 16). Kohtu hinnangul ei põhistanud hageja kohtule usutavalt, et vaidlusalust liiklusõnnetust ei toimunud. Vaatamata sellele tõendas kostja kohtule liiklusõnnetuse toimumist.
22.Kostja on esitanud lisaks tõenditele, mida hageja esitas (korduvad tõendid): kahjuteate kinnituse (tl 86); Eesti Liikluskindlustuse Fondi veebilehe, kus on märgitud kahju põhjustanud sõikuk (tl 91); E.T. esitatud tagasinõue (tl 92); maksekorralduse väljavõte R.V.O. (tl 93); liikluskindlustuse poliisi M.P. nimele (tl 94); PPA 18. juuni 2019 vastuse kostja päringule (tl 113); 27. aprillil 2021 esitatud 2 turvakaamera videosalvestist (kättesaadavad kohtuinfosüsteemist ja e-toimikust); BMW juhi A.T. seletuse, miks ta viis avalduse kindlustusse kuu aega hiljem (tl 129).
23.Kostja väidab, et 19. aprillil 2019 toimus aadressil XXX liiklusõnnetus, mis põhjustati sõidukiga Ford Transit, registrimärgiga XXX. Kostja tõendab seda eelpool nimetatud tõenditest kahjuteate (tl 86); seletuskirjade (tl 87, tl 112); PPA 18. juuni 2019. a vastusega (tl 113); A.T. seletuskirjaga (tl 127) ja kahe turvakaamera videofailiga. Kohus, nimetatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanuna, on seisukohal, et nimetatud tõendite alusel tuleb kostja väide vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumise kohta lugeda tõendatuks.
24.Kohtu hinnangul tõendavad vaidlusalust liiklusõnnetust eelmises punktis nimetatud tõendid kogumina ja samuti tõendid eraldi. Määrava tähtsusega tõenditeks käesolevas asjas on kohtu hinnangul kostja esitatud XXX asuvate turvakaamera videosalvestised. Seetõttu peatub kohus nimetatud tõenditel pikemalt. Videod ei näita kumbki otseselt Ford Transiti ja BMW kokkupõrget, sest vastavalt kostja selgitusele on tegemist liikumisanduritega kaameratega, mis hakkavad salvestama, kui kaamerate lähedal toimub liikumine ja lõpetavad salvestamise, kui liikumist pole (tl 124). Mõlemat videot kogumina hinnates on kokkupõrge valge Ford Transiti ja halli BMW vahel siiski tuvastatav. Videolt failinimega „XXX_IPC_main_XXX“ (video 1)
2-20-12471 on näha kuidas valge Ford Transit 19:44 ajal XXX territooriumile siseneb. 19:15:00 ajal video katkeb ning jätkub uuesti 19:15:48 ajal. Alates 19:15:48 on nähtav kuidas Ford Transit halli BMW juures manööverdab ning territooriumil viibivad isikud suunduvad Ford Transiti juurde. Video failinimega „XXX_IPC_main_XXX“ (video 2) näitab toimunut teise nurga alt. Enamuse sündmustikust varjab kaadris olev veesõiduk, kuid veesõiduki vasaku nurga juures paistab osa hõbedasest BMW-st. Video 2 algab 19:15:21. 19:15:30 paistab veesõiduki tagaosas asuvatelt torudelt valge peegeldus. 19:15:39 on videolt 1 näha, kuidas hõbedase BMW suhtes toimub tugev tõuge, auto vasak esimene rehv on ajutiselt alla surutud ning auto uks liigub. Pärast tõuget auto esialgne asend taastub. Alates 19:15:52 ilmub video 2 kaadrisse isik, kes suundub veesõiduki taha, kus nähtuvalt videost 1 manööverdab samal ajal valge Ford Transit.
25.Hageja on esitanud 30. aprillil 2021 istungil ja samal päeval kirjalikult videos nähtuvale vastuväited. Hageja sõnul ei ole videost näha, kas paadi taga oli keegi ja autot võis liigutada ükskõik kes (tl 118). Videost 1 on 19:15:48 näha (s.t 9 sekundit pärast hõbedase BMW tugevat kõikumist), et hõbedase BMW taga on vaid manööverdav valge Ford Transit ja mitte kedagi teist. Samuti ei toonud hageja ei enne ega päras video nägemist välja, et hõbedast BMW-d oleks keegi käinud samal ajal liigutamas kui hageja oma sõidukiga hõbedase BMW juures manööverdas. Saadetud kirjalikus selgituses väidab hageja, et BMW vajus tungraua pealt maha, kuna puudus parem esiratas, sellest ka auto kõikumine (tl 116). Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõendeid kogumina hinnates eluliselt usutav, et samal ajal kui hageja auto hõbedase BMW juures manööverdas, vajus BMW tungraualt maha ning samal ajal tekkisid hõbedase BMW uksele ja küljekarbile kahjustused. Samuti ei ole eluliselt usutav, et selline sündmus oleks hagejale meenunud alles pärast kohtuistungil nähtud videot, kui hagejal oli võimalus nimetatud asjaolu kostjale välja tuua juba vähemalt alates 2019. a septembris kostjaga toimunud kirjavahetuses ning kohtule alates hagi esitamisest. Samuti nõustub kohus kostja 10. mai 2021. a kohtunõude vastuses (tl 124) väljatooduga, et tungraualt maha kukkuv auto liiguks pikitelje suunas edasi või tagasi või vajuks küljele. Videost nähtuvalt jääb auto pärast kõikumist esialgsesse asendisse, ega vaju ära üheski suunas. Eeltoodule tuginedes ei ole hageja videos nähtule toodud vastuväited põhjendatud.
26.Arvestades, et videotõenditelt nähtuvana on Ford Transiti reg märgiga XXX juhi põhjustatud kokkupõrge sõidukiga BMW 523 reg märgiga XXX tuvastatud, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka muud erinevad hageja väited selle osas, et BMW juht oleks pidanud käituma pärast liiklusõnnetust kuidagi teist moodi või, et kogu juhtum on kindlustuspettus ja XXX paadisadamas viibinud isikute vandenõu hageja vastu. Selle kohta, miks kindlustusjuhtumi menetlemine läks kauem kui hageja arvates mõistlik on kostja esitanud tõendina BMW 523 juhi A.T. seletuskirja (tl 129), milles välja toodud põhjendused on kohtu hinnangul loogilised ja eluliselt usutavad.
27.Toimunud liiklusõnnetusest varalise kahju põhjustamist sõiduki BMW 523 reg märgiga XXX omanikule tõendab kostja R.V.O. kalkulatsiooniga (tl 87 – 90) ja R.V.O. arvega (tl 90). Kostja poolt on liikluskahju summas 687 eurot 21 senti hüvitatud (tl 93). Hageja on esitanud hagiavalduses erinevaid vastuväiteid remonditööde rahalise suuruse osas. Kohtu hinnangul ei ole vastuväited põhjendatud ning samuti on need tõendamata. Kohtu hinnangul ei saa menetluses esitatud tõenditest tulenevalt väita, et remondi maksumus oleks arvestades autole tekkinud kahjustustega (tl 95-101) põhjendamatult suur.
28.Eeltoodut kokku võttes on kohus tuvastanud, et 19. aprillil 2019 toimus aadressil XXX liiklusõnnetus, milles Ford Transit reg märgiga XXX tagurdas sisse BMW 523-le reg märgiga XXX ja tekitas BMW 523 omanikule kahju. Hageja nõuded varalise kahju, viivise ja
2-20-12471 mittevaralise kahju hüvitamiseks on esitatud põhjendusega, et sellist liiklusõnnetust ei ole toimunud. Kuna kohus tuvastas liiklusõnnetuse toimumise fakti, on hageja nõuded varalise kahju, viiviste ja mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjendamatud. Seetõttu tuleb nimetatud nõuete väljamõistmiseks esitatud hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
31.Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning kostjat esindas kostja töötaja, mistõttu esinduskulud kostjal puuduvad. Kostjal ei ole tekkinud kohtukulusid. Sellega on kohus tuvastanud, et kostjal puuduvad menetluskulud.
32.Maakohus vabastas hageja menetluses riigilõivust 200 euro ulatuse hagiavalduse esitamisel ja 50 euro ulatuses määruskaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 4 esimese lause kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.