lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-12471/13

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-12471/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1576
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ERGO Insurance SE10017013(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-12471

Tsiviilasi

Margus Poljakovi hagi ERGO Insurance SE vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Margus Poljakovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): (isikukood XXXXXXXXXXX)

Margus

Poljakov

Vastustaja (kostja): ERGO Insurance SE (registrikood 10017013)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2020 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada Margus Poljakovi määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Margus Poljakov (hageja) esitas 28. augustil 2020 Ergo Insurance SE (kostja) vastu hagi kahju hüvitamiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 678,21 eurot koos lisanduva viivisega 0,06% päevas ning mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale kaubik (reg nr X). Kaubiku omanikuna oli registrisse kantud A.A.. Kaubiku otsustas hageja registreerida A.A. nimele, kuna hagejal olid võlgnevused kohtutäituri ees. Seega kõik kulud (pangalaen, kindlustusmaksed, ülevaatus, tehniline korrashoid jms) olid hageja kanda. Kaubik seisis 10. aprillist kuni 23. aprillini 2019 Tartus X-is. Kostja väitel toimus 19. aprillil 2019 „plekimõlkimine“. A.A. teavitas 2019. septembris hagejat kindlustusjuhtumist ja palus kindlustusjuhtum kiiresti ära lahendada. Kostja nõudis A.A.lt väidetavalt 19. aprillil 2019 toimunud „plekimõlkimise“ eest hüvitise 678,21 eurot tasumist.
23.aprillil 2019 kella 20 paiku sõitis hageja kaubikuga X-ist koju. Vastu sõitva politseiauto kõrvalistmel istuv abipolitseinik fikseeris, et hageja kaubikul puudub liikluskindlustus. Hageja võeti kriminaalse joobe tõttu vahi alla. Kohus määras hagejale vangistuskaristuse. Hageja palus oma emal B.B.-l tasuda 678,21 eurot kostja arvele. B.B. andis hagejale selles summas laenu. Autode kokkupõrget, mille eest kostja A.A.lt raha nõudis, ei ole kunagi toimunud. Kostja nõue A.A. vastu, mille täitis hageja oma emalt saadud laenurahaga oli alusetu. Hageja palus kostjalt välja mõista tasutud 678,21 eurot kahjuna koos ajakohase viivistasuga ja tagastada see B.B. pangakontole. Lisaks taotles hageja kostjalt ebameeldivuste tekitamise ja hageja maine kahjustamise eest mittevaralise kahju hüvise 500 eurot väljamõistmist. Kui hageja oleks olnud vabaduses, ei oleks ta kostjale raha tasunud enne kui kostja oleks nõuet tõendanud. Hageja sõbra kodurahu huvides tuli see summa kostjale tasuda, et hiljem kohtu vahendusel õigust otsida. Seoses selle juhtumiga läks A.A. auto kindlustusmakse kallimaks, kuna riskikoefitsient tõusis sündmuse tõttu, milles tema süüdi ei ole. Peale selle tekitas kostja tegevus hageja ja tema sõbra vahelise vihavaenu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Maakohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu hinnangul ei ole hagi varalise kahju osas esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Hageja palus välja mõista kostjalt kahjusumma koos viivistega B.B.-le, kes on hageja väitel tasunud raha A.A. eest kostjale. Kostja ei ole hagi asjaolude kohaselt hagejalt midagi nõudnud ning hageja ei ole kostjale ka midagi tasunud. Juhul kui B.B. või A.A. on arvamusel, et nad on tasunud kostjale raha ilma õigusliku aluseta, on neil endal võimalus esitada ise hagi kohtusse. Maakohus jättis hagi varalise kahju hüvitamise osas menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 2 p 2). Maakohus selgitas, et seadus ei näe ette kahju hüvitamise nõudeõigust pelgalt ebameeldivuste tekitamise eest. Kohtu hinnangul ei ole täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused. Hageja ei ole kohtule arusaadavalt selgitanud, kuidas on kostja tema isikuõigusi rikkunud ja tekitanud

sellega hagejale mittevaralist kahju. Eelnevast tulenevalt asus maakohus seisukohale, et hageja esitatud faktiliste väidete õigsust eeldades ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes hageja õiguste rikkumine võimalik ning maakohus keeldus mittevaralise kahju hüvise osas hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaebuse väidete kohaselt oli A.A. sõiduki näiline omanik ning tegelik omanik oli hageja. Sama tuvastati 25. aprilli 2019 määrusega kriminaalasjas nr 1-19-3313. Hageja soovib saada tagasi kindlustusele tasutud raha. Hageja oli kindlustusjuhtumi toimumisel ise kohal ning teab, et tegemist on pettusega. Hageja on esitanud piisavalt tõendeid, mis eeltoodut kinnitab. Stress tekitab hagejas suuri hingepiinu. Samuti on kahjustatud hageja maine, kuivõrd A.A.l ja hagejal on ühine tutvusringkond. Hageja esitas koos määruskaebusega B.B. volituse enda esindamiseks käesolevas tsiviilasjas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu ja saadab tsiviilasja maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5.Maakohus keeldus hagi 678,21 euro ja viiviste nõudes menetlusse võtmast põhjusel, et tegemist ei ole hagejale kuuluva õiguse või huvi kaitseks esitatud nõudega (TsMS § 3 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2). Õiguskaitsevajadus puudub, kui esitatakse objektiivselt täiesti kasutu hagi, nii et hagejal ei saa taotletava kohtuotsuse suhtes olla mingisugust kaitsmisväärset huvi. Sellest saab rääkida üksnes väga erandlikel asjaoludel, sest põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda, et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II (2017). Komm vlj. § 371, lk 461). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgitanud välja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks vajalikke asjaolusid, mistõttu on hagi menetlusse võtmisest keeldumine ennatlik.
6.Hageja selgituste kohaselt kuulus kahjujuhtumis osalenud kaubik reg nr X hagejale, kuigi liiklusregistris oli omanikuks märgitud A.A.. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et liiklusregistri omanikukanne ei oma eraõiguslikke tagajärgi sõiduki omandiõiguse suhtes ning neil on informatiivne tähendus. Samas liikluskindlustuse puhul on teisiti. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Seega, kuivõrd sõiduki omanikuna oli liiklusregistrisse kantud A.A., siis oli viimasel ka kindlustuskohustus. Hageja kinnitas, et sõidukil liikluskindlustus puudus. Liikluskindlustuse seaduse loogika on, et kindlustuskohustusega isikuks on liiklusregistrisse omanikuna märgitud isik, isegi juhul, kui sõiduki tegelikuks omanikuks on keegi teine (vt ka Liikluskindlustuse seadus (2017). Komm vlj, § 7). Samas väidab hageja, et A.A. ja hageja kokkuleppe kohaselt vastutas kõigi kaubikuga seotud kulude (sh kindlustusmaksete eest) hageja. Ringkonnakohtu leiab, et olukorras, kus hageja oli väidetava kindlustusjuhtumi põhjustanud sõiduki faktiline omanik ja pidi sisesuhtest tulenevalt vastutama kaubikuga tekitatud kahju hüvitamise eest, on temal põhjendatud ning kaitsmisväärne huvi selgitada välja

kindlustusjuhtumiga seotud asjaolud ning saada kohtulik hinnang kostja hüvise nõude põhjendatusele. Hageja väitel oli ta väidetava kahjujuhtumi ajal ise kaubiku juht (tl 2). Praeguseks ajaks on hagejale kuulunud kaubik konfiskeeritud ning maha müüdud. Seetõttu ei ole hagejal tema väitel olnud võimalust kaubikul olevaid puuduseid fikseerida (tl 12, 16-17). Asja materjalidest nähtub, et hageja on pöördunud kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks kohtueelselt nii kostja kui ka Politsei- ja Piirivalveameti poole, kuid ei ole saanud neilt teda rahuldavaid vastuseid ja kogu informatsiooni. Ringkonnakohtul ei ole võimalik asja materjalide alusel aru saada, millisel alusel (kas regressinõude korras või muul alusel) nõudis kostja A.A.lt 678,21 euro tasumist. Samuti ei ole teada, kas A.A. ja hageja võisid olla kostja ees solidaarvõlgnikud (LKindlS § 59 lg 1). Nimetatud asjaoludel ei ole võimalik välistada hageja nõudeõigust kostja vastu talle tekitatud kahju hüvitamiseks või nõudeks alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja väitel vastutas A.A. ja hageja vahelise sisesuhte alusel kostja võimaliku nõude rahuldamise eest hageja. Hagejal ei ole olnud võimalust esitada kostja nõude osas oma vastuväiteid, milles võibki seisneda hageja kahju. Maakohtul ei olnud hagi menetlusse võtmise keeldumise üle otsustamisel piisavalt andmeid poolte, aga ka hageja ja A.A. vaheliste suhete osas, et teha järeldusi hagejal õiguskaitsevajaduse puudumis osas (TsMS § 371 lg 2 p 2). Maakohtul on võimalik küsida uuel menetlusse võtmise otsustamisel eelnevalt kostja seisukohta ning vajadusel ära kuulata hageja, et hagiavaldust ja selle perspektiivi arutada (TsMS § 372 lg 3).

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmise võtmisest keeldumiseks ei ole piisavad. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et hageja väidete õigsust eeldades ei ole mittevaralise kahju hüvitamine võimalik. Vastupidi, hageja on toonud esile, et tema maine on saanud kahjustada ning talle on tekkinud hingeline kahju. Seega, kui eeldada, et eeltoodud hageja väited on õiged, siis ei ole hageja mittevaralise kahju nõue perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 1 tähenduses. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks tuleb tal esile tuua asjaolud ning tõendada, et hagejale tekitas mainekahju, stressi ja hingelised üleelamised just kostja õigusvastane tegevus.
8.Maakohus on jätnud hagiavalduse käiguta ning andnud hagejale tähtaja hagiavalduselt riigilõivu tasumiseks. Hageja pole riigilõivu tasunud ning viitas, et maakohus ei ole nimetanud tasumisele kuuluvat summat. Ringkonnakohus selgitab, et hagi menetlusse võtmise eelduseks on riigilõivu tasumine. Riigilõivu tasutakse lähtuvalt hagihinnast. Hageja taotleb kostjalt 678,21 euro ning sellelt summalt viivise määraga 0,06% päevas väljamõistmist alates 5. septembrist 2019 (tl 36). Seega on hageja esitatud nõudeid arvestades hagi hind TsMS § 133 kohaselt 1472,86 eurot, s.o 678,21 eurot (põhinõue) + 146,09 eurot (28. augustiks 2020 sissenõutavaks muutunud viivis) + 148,56 (aastane viivis) + 500 eurot (mittevaralise kahju hüvitis). Tsiviilasjalt hinnaga kuni 1500 eurot, tuleb tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt riigilõivu 200 eurot. Maakohus saab hagihinda täiendavalt kontrollida.
9.Maakohus jättis hageja riigi õigusabi taotluse rahuldamata eelkõige põhjusel, et maakohtu hinnangul ei ole hagiavaldus perspektiivikas. Sisuliselt keeldus maakohus hagejale riigi õigusabi andmast samadel põhjendustel, millega põhjendas hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Kuivõrd ringkonnakohus leiab, et maakohus on ennatlikult keeldunud hagi menetlusse võtmisest, siis on hagejal võimalik esitada maakohtule uus taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kohus võib anda riigi õigusabi ka tagasimakse kohustusega
10.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3). Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja