Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Tallinna linna avaldus S J’i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri S J xxx. a. Tallinna notar J H koostas ja tõestas 07.04.2021. a pärimistunnistuse, kus märgiti, et pärijaks on Tallinna linn. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur E V. Pärimismenetluse käigus selgitati välja, et pärandaja asjade ja õiguste väärtus on kokku 766,81 eurot, pärandaja kohustuste väärtus on kokku 2 157,64 eurot. Vara, mille arvelt pärandaja eelnimetatud kohustusi rahuldada, teadaolevalt rohkem ei ole ning pärija, Tallinna linn, ei ole nõus rahuldama oma vara arvel pärandaja vastu suunatud nõudeid. Avaldaja palub kohtul algatada pankrotimenetlus S J’i pärandvara suhtes ja kuulutada välja S J’i pärandvara pankrot. 15.6.2021. a nimetas kohus S Ji pärandvara pankrotiavalduse menetluses ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära avaldaja esindaja, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 2 060,64 eurot (sh kohustus xxx AS ees summas 2 018,64 eurot ja Tallinna linna ees summas 42 eurot). Võlgniku pärandvara väärtus on 0,14 eurot, seega pärandvara arvel ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud surm, seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Senise menetluse käigus kogutud andmete põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi. Pärandvaras puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 700 eurot (käibemaks ei sisaldu ega lisandu). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud

tasunõue on põhjendatud. Avaldaja ajutise halduri tasule vastu ei vaidle. Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgniku pärandvarast väljamõistmisele ajutise halduri Jüri Truutsi kasuks 700 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 584 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katmiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 584 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu) hüvitada riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.