Hageja: OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20 Tallinn, lepinguline esindaja Marek Aunver Kostja: XX, isikukood xxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx xxxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxx, viibib xxxxxxx xxxxxxx
Asja läbivaatamine
29.06.2021 kohtuistungil virtuaalkoosolekuna
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XX’alt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 198,53 eurot, sisse-nõutavaks muutunud viivis summas 31,02 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot.
3.Välja mõista XX’alt OÜ Aktiva Finants kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivis põhinõudelt (198,53 €) alates 02.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-117278 jätta täies ulatuses XX’a kanda.
2.Menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD (tl 10-13, , Hageja nõuab mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 198,53 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 31,02 eurot. Lisaks nõuab hageja mõista kostjalt välja viivised alates 02.10.2019 kuni põhinõude (198,53 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid XX (kostja) ja Elisa Eesti AS (Elisa) 27.11.2012 liitumislepingu nr x, 16.03.2013 liitumislepingu nr x ja 22.10.2015 osamaksetega vara müügilepingu nr y. Lepingute kohaselt kohustus Elisa pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingute allkirjastamisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingute lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa täitis oma kohustused. Elisa esitas kostjale ka igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest. Arvetel oli kirjas makseinfo, arvelduskonto number jm vajalik info maksete sooritamiseks. Kostja arveid ei tasunud. Kokku on kostjal tasumata arveid summas 198,53 eurot. Põhivõlgnevus sisaldab ka 70 eurot käsitlustasu, mis kajastub arvel nr x. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamak-setega vara müügilepingust. 27.09.2017, st enne tähtaja lõppemist, ütles Elisa kostja võlgnevuse tõttu lepingud ühepoolselt üles. 15.01.2019 loovutas Elisa oma nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega OÜ-le Aktiva Finants ja andis teatise nõude loovutamise kohta ka kostjale (tl 10-13). 20.12.2019 vastuses kostja vastuväidetele ei nõustu hageja kostjaga selles, nagu ei nähtu nõude loovutamise teatisest, et Elisa loovutas hagejale hagiavaluses aluseks oleva nõude. Hageja lisas vastusele Elisa sellekohase kinnituskirja (tl 58-59).
KOSTJA VASTUVÄITED
23.10.2019 vastuses kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et kostjal ei ole kohustusi hageja ja selle esindaja ees. Samuti on hagiavalduse p-s 2.2 märgitud, et Elisa loovutas 15.01.2019 nõude hagejale, kuid ei nähtu, et Elisa oleks hagejale loovutanud hagis esitatud nõuded. Seega puudub hagejal õigus nõuetele kostjalt. Lisaks on hagiavalduse p-s 2.2. märgitud, et kostjale on edastatud teatis nõude loovutamise kohta (lisa 3), kuid lisade nimekirjas on lisa 3 hoopis „Tasumata arved“. Seega ei vasta hagi TsMS § 363 nõuetele ning menetlus tuleb lõpetada või jätta läbi vaatamata (tl 52-55).
Tsiviilasi nr 2-19-117278 23.07.2020 avaldas kostja, et 20.12.2019 hageja esitatud Kinnituskiri, et Elisa lepingutest x, x ja y tulenevad nõuded hagejale, on allkirjastamata. Seega esineb alus jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata (tl 66-68). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD ja PÕHJENDUSED
1.Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
2.Hageja nõue tuleneb kostja ja Elisa Eesti AS-i (Elisa) vahel 27.11.2012 liitumislepingust nr x, 16.03.2013 sõlmitud liitumislepingust nr x ja 22.10.2015 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr y. Asjaolu, et kostja on Elisa’ga sõlminud eelmärgitud lepingud, tõendavad nii kohtule esitatud 27.11.2012 ja 16.03.2013 Liitumislepingud ja 22.10.2015 osamaksetega vara müügileping (tl 14,15,16) ning seda kinnitas istungil ka kostja ise (tl 121, 00:32:35). Lepingute kohaselt on osapoolte õigused ja kohustused kindlaks määratud Lepingute lisadeks olevate ja lepingutes märgitud üldtingimustega (Üldtingimused), mida osapooled lepingutele alla kirjutades on kohustatud täitma. Seega võttis kostja lepingutele allakirjutades endale Lepingutes ja nende lisadeks olevates Üldtingimustes sätestatud kohustused, sh kohustuse täita Liitumislepingut, selle lisasid ning kehtivate õigusaktide nõudeid (p 5.2.1).
3.Tõendatud on, et Elisa esitas perioodil 01.07.2017 – 01.10.2017 kostjale järgmised arved: - 01.07.2017 arve nr x perioodil 1.06 – 30.06.2017 osutatud teenuste eest + võlgnevus eelmi-sest perioodist, kokku tasumisele kuuluv summa 58,51 eurot, maksetähtaeg 18.07.2017; - 01.08.2017 arve nr x perioodil 1.07 – 31.07.2017 osutatud teenuste eest + võlgnevus eelmisest perioodist, kokku tasumisele kuuluv summa 95,11 eurot, maksetähtaeg 18.08.2017; - 01.09.2017 arve nr x perioodil 1.08.- 31.08.2017 osutatud teenuste eest + võlgnevus seisuga 01.09.2017, kokku tasumisele kuuluv summa 96,98 eurot, maksetähtaeg 18.09.2017; - 01.10.2017 arve nr x perioodil 1.09.- 30.09.2017 osutatud teenuste eest + võlgnevus seisuga 01.10.2017, kokku tasumisele kuuluv summa 207,01 eurot, maksetähtaeg 18.10.2017 Kõigil arvetel on märgitud nii makseinfo, Elisa arvelduskontode numbrid, kostja arvete viitenumer kui ka arve alajaotus (tl 17-20). Üldtingimuste p 7.1. kohaselt Elisa esitab Kliendile arveid ja Klient on kohustatud tasuma Elisale arveid talle osutatud teenuste eest. Üldtingimuste p 5.2.2. kohaselt on klient kohustatud tasuma õigeaegselt Elisa poolt esitatud arved (p 5.2.2.). Hageja väitel ei tasunud kostja talle Elisa poolt esitatud eelmärgitud arveid. Kostja avaldas istungil, et neid arveid “...mis on hagis esitatud, ma ei tasunud”. Kohtu täpsustavale küsimusele, kas kostja on tasunud need arved, mis hageja on esitanud, vastas kostja “Ei” (tl 121, 00:32:35). Seega on hageja esitatud arvete ja kostja omaksvõtuga tõendatud, et Elisa esitas kostjale eelmärgitud neli arvet, kuid kostja ei ole neid arveid tasunud. See tähendab, et kostja on rikkunud arvete õigeaegse maksmise kohustust.
4.Kostja seletuse kohaselt ei tasunud ta arveid, kuna need ei ole korrektsed. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab kostja, väites et hageja esitatud arved ei olnud õiged, oma väiteid ka tõendama. Tõendamise kohustust selgitas kohus kostjale ka istungi.l
4.1.Kostja väitis, et esitatud arvetel on märgitud pakett, millist tema ei sõlminud. Tema sõlmitud pakett oli Nutikalt Piiramatu 8 ja selle max kuutasu 8 eurot koos käibemaksuga. Arvetel on aga pakett Nutikalt Piiramatu 8 + 4G 2016 ja kuutasu 9,96 eurot (tl 121-122). Uuritud Liitumislepingu nr x kohaselt on mobiili tel.nr-ga x hinnapakett Nutikalt piiramatu 8 ning lisaks on kostja tellinud ka eraldi lisateenustena M-interneti, mille paketi hind on vastavalt hinnakirjale, samuti kohalikud-ja väliskõned (tl 14). Liitumislepingu nr x kohaselt on mobiili tel.nr-ga x hinnapakett samuti Nutikalt piiramatu 8 ning ka selles lepingus on kostja võtnud eraldi tellitava lisateenustena M-interneti, mille paketi hind on vastavalt hinnakirjale, samuti kohalikud-ja väliskõned (tl 15). Asjas uuritud eespool nimetatud kõigil arvetel, osas Elisa arve alajaotus (arve pöördel), on mõlema telefoni (nr x, nr x) paketina märgitud pakett Nutikalt Piiramatu 8 ning selle juurde on lisatud ka kostja poolt eraldi teenusena tellitud M-interneti kiirus 4G aastanumbriga (Nutikalt Piiramatu 8 + 4G 2016). Asjaolu, et lisaks hinnapaketi nimetusele on arvel ära märgitud ka kostja tellitud teise teenuse andmed (4G), ei tähenda, et tegemist ei ole Liitumislepingutes märgitud hinnapakettidega.
4.2.Kostja väitel oli tema poolt sõlmitud paketi kuutasu 8 eurot ja seda koos käibemaksuga. Oma väidet kinnitavaid tõendeid kostja ei esitanud. Uuritud arvetel on paketi Nutikalt piiramatu 8 kuutasu 8,30 eurot, millele lisandub käibemaks 1,66 eurot, st kuutasu koos käibemaksuga 9,96 eurot. Vaid 01.10.2017 arves on kuutasu väiksem, kuna see on arvestatud kalendrikuust lühema perioodi eest. Tsiviilasi nr 2-19-117278 2 (4)
Seega kinnitavad uuritud tõendid, et kohtule esitatud arvetel on Nutikalt piiramatu 8 8,30 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastupidist tõendatud ei ole.
hinnapaketi kuutasu
4.3.Kostja leidis, et arves nr 2x on tehtud ümardamine valesti - rida Kokku on summa 36,397, rida Ümardamine on 0,003 ja rida Arve kokku on 36,60 eurot. Seega on ümardmine tehtud kliendi kahjuks, mida ei saa olla. Kus selline keeld sätestatud on, kostja ei nimetanud. Kohtu hinnangul on arvel tehtud ümardamine õige. Seda kinnitab ka internetis avalikult kättesaadav “Ümardab arvu online kalkulaator – CalcOk“ (https://calcok.com/et/science-and-learning/9.php). Õigusakti, kus oleks sätestatud kostja väidetud keeld ümardada kliendi kahjuks, kohus ei tuvastanud. Ka kostja ei nimetanud, kus tema poolt väidetud keeld sätestatud on. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et arvetes märgitud ümardamised on õiged. Eeltuvastatud asjaolud kogumis annavad tunnistust, et kostja väited kohtule esitatud arvete ebakorrektsuse kohta ei ole tõendatud. Esitatud arved on õiged ning kostjal oli kohustus need tasuda.
5.Kohus on tuvastanud, et kostja ei maksnud Elisale arveid neil märgitud maksetähtpäevaks. Kostja väide, et ta on 12.06.2017 alates vahi all, ei õigusta tema poolt arvete tähtaegset maksmata jätmist. Lepingutele allakirjutamisega võttis kostja endale kohustuse teavitada Elisat koheselt oma kontaktandmete (sh ka aadressi ja kontakttelefoni) muutumisest, samuti muudest asjaoludest, mis võivad takistada lepingu tingimuste nõuetekohast täitmist (Üldtingimuste p 5.2.5). Vaidlust ei ole ja see on ka tõendatud, et kuna kostja arveid ei maksnud, ütles Elisa 27.09.2017 kostjaga sõlmitud lepingud üles. Lepingutest tulenevad nõuded loovutas Elisa OÜ-le Aktiva Finants (tl 21, 60). Kostja väide, et 20.12.2019 esitatud nõude loovutamise Kinnituskiri on allkirjastamata ja puuduvad viited lepingutele, mida loovutati (tl 66-68). Kostja väited on alusetud. Hageja poolt 20.12.2019 esitatud Kinnituskirjas on märgitud lepingud, mille nõuded Elisa loovutas OÜ-le Aktiva Finants (tl 60), samuti on Kinnituskirjale lisatud Digitaalallkirja kinnitusleht (tl 61).
6.VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja jättis oma Liitumislepingutest ja Osamaksetega vara müügilepingust arvete õigeaegse tasumise kohustused Elisa ees täitmata, on ta rikkunud oma kohustust tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal, kellele Elisa loovutas lepingutest tuleneva nõudeõiguse, VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavalduse kohaselt on kostjal arvete alusel tasumata 198,53 eurot. Summa sisaldab ka 01.10.2017 arvel märgitud käsitlustasu summas 70 eurot. Hageja ei ole arvestanud võlgnevuse hulka arvetel kajastatud viivist ja meeldetuletuse tasusid. Kostja ei ole hageja põhivõla arvestust ja suurust vaidlustanud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja nõue kostjalt 198,53 euro saamiseks tasumata arvete eest on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis(, arvates kohustuse sisenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja on viivitanud arvetest tulenevate kohustuste täitmisega, on hageja õigustatud nõudma temalt viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, so 19.10.2917 ja kuni hagiavalduse koostamise päevani 01.10.2019. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud viivise arvestamise käiku (tl 11-12) ning esitanud ka viivise arvestuse (tl 38). Kostja ei ole viivise arvestamise käiku ega viivisearvestust vaidlustanud. Hinnates hageja viivise arvestamise käiku koosmõjus viivisearvestusega on kohus seisukohal, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 31,02 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel ka hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivist alates 2.10.2019 kuni põhinõude (198,53 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 367 annab hagejale õiguse sellise nõude esitamiseks. Kostja ei ole hageja eelmärgitud nõudele vastuväiteid esitanud. Eeltoodut hinnates on hageja eelmärgitud nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt ka võla sissenõudmiskulusid summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja est nõuda kuni 15 eurot ning Tsiviilasi nr 2-19-117278 3 (4)
kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tõendatud on, et hageja saatis kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja (tl 35,36,37), milledest esimese kirja saatmine oli 15 eurot ning teise ja kolmanda kirja saatmine kumbki 5 eurot. Seega on hageja kulu kostjale tasuliste meeldetuletuskirjade saatmise eest kokku 30 eurot. Sellises ulatuses hageja kostjalt ka võla sissenõudekulu välja nõuab. Kostja ei ole võla sissenõudekulude nõuet ja selle suurust vaidlustanud. Tuvastatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et hageja nõue 30 euro võla sissenõudmiskulude osas on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Kohus on otsuse punktides 6,7,8 ja 9 jõudnud seisukohale, et hageja nõuded põhivõla, sissenõutavaks muutunud viivise, TsMS § 367 alusel nõutava viivise ja võla sissenõudekulude osas on põhjendatud ja tuleb rahuldada. See tähendab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 198,53 eurot põhivõlgnevust, 31,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivist, 30 eurot võla sissenõudmiskulusid ja alates 2.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tahuldas kohus hageja hagi täies ulatuses, st tegi otsuse kostja kahjuks. Eeltoodut arvestades jätab kohus menetluskulud käesolevas asjas täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 2 ja 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.