Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. september 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-16637
Tsiviilasi
Robert Sarve hagi Merike Reiljani vastu mittevaralise kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3780 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. aprilli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Robert Sarve apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Robert Sarv (ik: XXXXXXXXXX), esindaja advokaat Katrin Paulus Vastustaja (kostja): Merike Reiljan (ik: XXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 7. aprilli 2021 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Robert Sarve kanda.
3.Merike Reiljanil hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Jätta tähelepanuta ja lugeda Merike Reiljanile tagastatuks apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 06.05.2021 kiri 1-l lehel ja 20.03.2021 tekst 3-l lehel, samuti 11.08.2021 täiendavas seisukohas esitatud lisa 1 ja lisa 2 kokku 18-l lehel.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Robert Sarv (hageja) esitas 12.11.2020 maakohtule Merike Reiljani (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja seadusjärgne viivis hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime, avaldades väljaandes Kroonika ilmunud artikli „Kaebaja aukohtu otsusest: kuna Robert Sarv esindab klienti, siis võib vastaspoolt alandada ja mõnitada?“ juures järgmise seisukoha: „Sarve aukohtu otsus näitab, et advokaat tegutseb nö seaduslikult, kuna tegutseb oma kliendi nimel ja võib seega, kuidas iganes vastaspoolt solvata, mõnitada ja alandada. Keegi ei saa teda vastutusele võtta, kuna ta tegutseb kliendi nimel,“ lisas Merike. Kostja oli avaldanud hageja kliendi Rita Holmi kohta Õhtulehe võrguväljaandes artikli „Lasteaialastele „tussulaulu“ esitanud seksuaalkoolitaja nõuab netisõimajatelt valuraha“ 24.07.2019 kommentaariumis pseudonüümi „Väga haige isik“ alt kommentaari: „Kuidas julgeb selline end pedagoogiks nimetada? Tõeline saatana tööriist.“ Klient esitas hageja kaudu kostjale nõudekirja, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist ebakohase väärtushinnangu eest 1500 eurot ja õigusabikulu 726 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei soovinud mõistlikku kohtueelset kompromissi saavutada. Eesmärgiga teha hageja ja tema kliendi elu ebamugavaks, esitas kostja nõudekirja ning oma vastused sellele advokatuurile väitega nagu oleks hageja olnud nõudekirjas „jämeda, jõhkra, üleoleva ja solvava tooniga“, kasutanud kostja suunas „solvanguid ja valet“, nimetanud kostjat „kurjategijaks“, suhtunud kostjasse „ähvardavalt ja parastavalt“, kasutanud „labaseid tänavasõnu“ ning olnud „keeleliselt küündimatu“. Advokatuuri aukohus tegi 07.10.2020 otsuse, millega ei alustatud hageja suhtes menetlust. Otsuses on välja toodud, et „aukohus ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid“, „advokaat esitas nõudekirja oma kliendi Rita Holmi soovil ja nimel“, „seda, kas kliendi nõue on põhjendatud, hindab kohus“, „aukohtu hinnangul ei ole advokaadi nõudekiri kaebaja suhtes lugupidamatu, ebaviisakas ega vastuolus seadusega“, „advokaadi pöördumist vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ei saa käsitleda ähvardamise või väljapressimisena“. Kostja asus ka pärast aukohtu otsust vihaselt ja väiklaselt tegutsema, eesmärgiga teha hagejale võimalikult palju haiget ning saavutada olukord, kus hageja soovitaks oma kliendil kostja vastu kohtusse mitte minna. Kuna muud viisid ebaõnnestusid, jätkas kostja hageja maine kahjustamist läbi meedia. Kostja on avaldanud eksitava ja tegelikkust moonutava väärtushinnangu, nagu hageja solvaks, mõnitaks ja alandaks oma tööga inimesi. Hageja kirjeldamine läbi nõudekirja on kohatu, sest advokaati ei või samastada kliendi ega kliendi kohtuasjaga. Advokaadi jaoks on äärmiselt oluline, et temast peetaks lugu. Kostja aga avaldas kogu Eestile ühe loetuima meediaväljaande vahendusel, nagu oleks hageja moraalitu inimene, kes teeb kõike solvates,
mõnitades ja alandades. Selline väärtushinnang kahjustas hageja mainet, alandas eneseväärikust ja pani hageja end väga halvasti tundma. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja arvamus hagejat solvav, kahjustav ega tegelikkust moonutav. Kostja eesmärk oli kajastada aukohtu otsust oma vaatenurgast ja avalikustada nii oma kommentaar kui ka nimi meedias. Kostja kaitseb oma õigust öelda välja kahjutu ja normaalne arvamus. Hageja nimetas kostjat oma nõudekirjas au teotajaks, laimajaks, laimukampaanias osalejaks, maine kahjustajaks, karjaefekti tekitamises osalejaks, kurjategijaks, keda politsei otsib, kommentaari õigusvastaseks, verbaalseks tapmiseks, eesmärke labasteks ja solvavateks. Hageja nõudis 2226 euro tasumist ning ähvardas keeldumise korral avalikustada kostja andmed üleriigilises meedias, andes mõista, et nime avaldamine võib kahjustada kostja mainet. Kostja on saatnud hagejale viis kirja, millest juba esimeses oli vabandus hageja kliendile. Hageja ei soovinud vastu võtta kostja kahte vabandust (teine vabandus oli Õhtulehes) ning keeldus ka kostja pakutud kompromissist. Kostja pöördus aukohtusse, kuna pidas hageja nõudekirja selle sõnastuse tõttu lugupidamatuks ja solvavaks. Hageja nõudekirjade keelelist külge, jõhkrust ja agressiivsust on avalikult kritiseeritud ka enne kostja aukohtusse pöördumist. Aukohtu otsuses on välja toodud, et hageja nõudekirjad on pikad ja võivad õigusteadmisi mitteomavaid isikuid oma sõnastusega hirmutada, nõudekirjades esineb hirmutamist, adressaatidele hinnangute andmist ja mittesobivat sõnakasutust. Hageja isikule ja mainele on negatiivse kuvandi andnud hageja ise oma sõnakasutuse ning hoolimatu suhtumisega nõudekirjade saajatesse. Hageja on avaliku elu tegelane (Eesti 100 mõjukama edetabelis 78. kohal), mistõttu lasub tal suurem kohustus taluda kriitikat. Hagiavalduse saamisel sai kostja valesüüdistuste tõttu vapustuse ja ei ole siiani toibunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 7. aprilli 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja poolt Kroonika artiklis avaldatud arvamus ebakohane väärtushinnang või hageja kohta avaldatud vale. Ka ei saa hageja otsustada, mis oli kostja eesmärk meedia poole pöördumisel – kas rahulolematus aukohtu otsusega, kavala uue „nipi“ leidmine, kuidas hagejale kurja teha või hageja maine jätkuv kahjustamine. Kui kostja leidis, et aukohtu otsus on vastuoluline, ning tundis, et teda on nõudekirjas ja järgnenud kirjavahetuses solvatud, mõnitatud ja alandatud, on see kostja subjektiivne arvamus. Kostja on oma eesmärki kirjeldanud ajakirjanikule saadetud e-kirjas: soovin välja öelda oma arvamuse. Eestis on põhiseadusega tagatud sõnavabadus ning kostjal on õigus avaldada oma arvamust, loomulikult austades ka teiste isikute seadusega kaitstud õigusi. Kohus nõustub kostjaga, et ennekõike kujundavad inimese mainet tema enda sõnad ja teod ning kostja ei saa kujundada hageja mainet. Kroonika artikkel ei saanud tekitada keskmises mõistlikus lugejas hagejast halvustavat muljet, nagu oleks hageja kiusaja, kes süütutelt inimestelt raha välja pressib, neid samal ajal mõnitades. Kostja avaldatud väärtushinnang ei saanud seetõttu tekitada avalikkuse silmis ka hagejast ebaõiget kuvandit. Artikkel on tasakaalustatud, sest viidatud on ka hageja seisukohale aukohtus, aukohtu otsusele, milles aukohus ei leidnud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid, teisele isikule (Priit Kirss), kellele samuti ei meeldinud hageja suhtlusstiil, kuid kes jäi aukohtu otsusega rahule. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et aukohus on oma otsuses teinud hagejale etteheiteid seoses nõudekirjade sisuga (nõudekirjade adressaatide meediaga ja nimede avaldamisega hirmutamine ei ole hea toon ega advokaadile sobilik suhtlusstiil, vältida tuleks adressaatide suhtes hinnangute andmist ning advokaadile mittesobivat sõnakasutust).
Hageja ei ole tõendanud, et tema maine sai kahjustada seoses artikliga. Tegemist on hageja isikliku subjektiivse arvamusega. Kostja on kohtule esitanud hulgaliselt artikleid, millest nähtub hageja enda tekitatud kuvand ja keelekasutus meedias. Näiteks 23.07.2020 on hageja jurist Õnneli Mati kohta öelnud: „Meie sööme selliseid amatööre hommikueineks.“ 02.09.2020: „Ma usun, et see töö, mida me oleme kolleegidega teinud, sõltumata sellest, et võib-olla Eestis kokku kümne inimese seakisa on põhjustanud valearvamuse ja on jäänud selline vale mulje.“ 06.08.2020: „Priit Kirss ja Õnneli Matt on selles suhtes paras paar, sest üheltpoolt solvab Priit Kirss ise daami nimetades teda „pedofiilitariks“, teisalt kirjutab aukohtule sellest, kuidas teda häiris Õnneli käitumise „amatööriks“ nimetamine. Õnneli teeb ju samamoodi: hõiskab avalikult suuri loosungeid, hiljem solvub, kui tema tegevust amatööri käitumiseks nimetatakse. Lõpetaks selle mõttetu diskussiooni sellega, et igaüks võib ise sellise käitumise kirjeldamiseks omadussõnad valida.“ Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2020 otsusest (1-15-6497) tulenevalt avaldatud artiklis „Advokaat Sarv sai kohtus suure peapesu“ on kohtuotsuse põhjal välja toodud advokaadi 15 nippi, sh (2) taotle kohtuniku taandamist, nimeta kohtuniku käitumist „ebastabiilseks“; (10) häiri kohtuistungit, sega vahele ning suhtle kohtuga üleoleval toonil, kui kohus ennast provotseerida laseb, võid ehk saavutada nii kohtukoosseisu taandamise kui ka kogu protsessi alustamise otsast peale; (11) nõua istungi ärajäämist, ütle, et sel päeval toimub advokatuuri koolituspäev, kuigi sa pole ennast koolituspäevale kirja pannud; (15) taotle ikka ja jälle kohtukoosseisu taandamist, too põhjenduseks, et kohtunik peab sinu suhtes nõiajahti, kaebab sinu peale alusetult advokatuuri ega suuda olla erapooletu. 02.09.2020 Kroonika erisaates „Kuum tool“ on R. Sarv avaldanud: „Kaeban kohtusse kõik, kes mind väljapressijaks peavad, eranditult kõik.“ Hageja on avaliku elu tegelane, mistõttu peaks ta kriitikat taluma rohkem kui tavainimene. Hageja suhtleb aktiivselt meediaga, mängib kindlasti rolli avaliku arvamuse kujundamises, on Eesti Päevalehe Eesti 100 mõjukama 2020. a edetabelis 78. kohal alljärgneva iseloomustusega: „Vandeadvokaat Sarv on viskunud ambrasuurile sõnavabaduse ja sõnade eest vastutamise kaitseks. Ühtlasi on tema tegevus vahel isegi skandaalsem kui juhtumid, mille puhul ta kohtus esineb. Tema teguviise ja tööeetikat on mitu korda arutatud advokatuuri aukohtus.“ Kohus märgib, et kostja on seoses oma kommentaariga R. Holmi kohta viimase ees R. Holmi esindaja kaudu vabandanud. Riigikohus on seisukohal, et au teotamise korral piisab vahel ka vabandamisest ning igal korral ei pea au teotamisele reageerima rahalise hüvituse maksmisega (RKTKo 3-2-1-11-04; 3-2-1-17-05, p 29).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.R. Sarv esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 7. aprilli 2021 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) viitas kohus materiaalõiguse osas üksnes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg-le 1, jättes muud vajalikud õigusnormid analüüsimata. Kostjal tuleb VÕS § 1043; § 1045 lg 1 p 4; § 1046 lg 1; § 1047 lg 1 ja § 134 lg 2 alusel hüvitada hagejale tekitatud mittevaraline kahju, kuna kostja rikkus hageja isiklikke õigusi. VÕS § 1046 lg-s 2 ja § 1047 lg-s 3 toodud õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning kostja ei ole sellistele asjaoludele ka tuginenud. Kohtuotsusest ei selgu, kas kohtu hinnangul oli tegemist väärtushinnangu või faktiväitega ja kuna kohus eelmenetluses seda menetlusosalistele ei selgitanud, on kohtuotsus üllatuslik. Hageja on seisukohal, et kostja avaldas hageja kohta ebakohase väärtushinnangu, kus süüdistas hagejat alusetult solvamises, mõnitamises ja alandamises. Ei esine ühtegi õigusnormidele tuginevat põhjendust, mis annaks kostjale õiguspärase võimaluse hageja kohta öelda:
„Nõudekirjaga tutvumisel vapustas kaebajat nõudekirja jäme, jõhker, üleolev ja solvav toon, advokaadi poolt kasutatud solvangud ja valed, kaebaja nimetamine kurjategijaks, otsene jõhkras toonis ähvardamine, parastav suhtumine, samuti keeleline küündimatus ja labaste tänavasõnade kasutamine. Nõudekirjas esineb otsest ja isiklikku solvamist, jõhkrust, lubamatuid järeldusi, valeväiteid ja ähvardusi.“ „Sarve aukohtu otsus näitab, et advokaat tegutseb nö seaduslikult, kuna tegutseb oma kliendi nimel ja võib seega, kuidas iganes vastaspoolt solvata, mõnitada ja alandada.“ Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis annaks aluse järeldada, et hageja solvas, mõnitas, alandas, valetas, nimetas kostjat kurjategijaks, parastas või ähvardas. Kohus jättis käsitlemata aukohtu hinnangu, et advokaadi nõudekiri ei ole kostja suhtes lugupidamatu, ebaviisakas ega vastuolus seadusega. Riigikohus on leidnud (nt 3-2-1-105-01), et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse. Hagejal tuleb tõendada üksnes kommentaari avaldamine ning asjaolu, et kommentaar käib tema kohta. Mittevaralise kahju eraldi tõendamist saab lugeda n-ö „boonuseks“, kuna kohus hindab tekkinud mittevaralist kahju diskretsioonist lähtuvalt. Kostjal tuleb usutavalt tõendada asjaolu, et mittevaralist kahju ei esinenud; 2) on VÕS § 1046 lg 2 kohaldamine välistatud, kuna kostja avaldatu ei teeninud avalikkuse huvi, vaid oli avaldatud üksnes hageja halvustamiseks. Ka avaliku elu tegelast ei tohi solvata (vt RKTKo 3-2-1-43-09, p 15). Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-18-13, p 15) ja õiguskirjandusest tuleneb põhimõte, et kuigi avaliku elu tegelane peab taluma keskmisest enam kriitikat, peab see kriitika olema seotud mõne õigustatud eesmärgiga, milleks faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamise puhul on avalikkuse huvi. Maakohus pole põhjendanud, mis alusel võiks hageja solvamist ja alandamist vabandada kolmandate isikute huvidega. Järelikult ei ole kostja avaldatud kommentaarides sisalduv õiguspärane, kuna (i) ei vasta tõele/on põhjendamatu; (ii) on avaldatud põhjendamatult negatiivsena ja ebakohases vormis; 3) on ebaõige maakohtu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-11-04 tuginev seisukoht, et igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Kehtiv VÕS § 134 lg 2 ei eelda, et hageja õiguste rikkumine oleks oluline või erilise raskusega. Kehtiva ja kuni 30.12.2010 kehtinud VÕS redaktsiooni olemusliku erinevuse tõttu ei saa kohus lähtuda mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel enne 30.12.2010 tehtud lahenditest. Uue redaktsiooni pinnalt tehtud lahendid ütlevad üheselt, et au teotamise kaasustes tuleb alati välja maksa rahaline hüvitis (nt 2-15-16007, p 18).
5.M. Reiljan vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse jõusse ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kostja rikkunud hageja isiklikke õigusi. Kostja arvates on hageja teda nõudekirjas ja järgnevas kirjavahetuses solvanud, mõnitanud ja alandanud, käitunud üleolevalt ja ülbelt (kostjat on nimetatud kurjategijaks, au teotajaks, labaselt solvajaks, laimukampaanias osalejaks, ükskõikseks ja hoolimatuks, peitupugejaks, kes kardab oma tegude eest vastutada jne). Sellega on hageja rikkunud kostja isiklikke õigusi ning kahjustanud kostja psüühilist seisundit. Kostjal on õigus oma isiklik subjektiivne arvamus hageja tegevuse kohta välja öelda. Nõudekirjas ja kirjavahetuses sisalduv, meedias avaldatu ja isiku sõnavõtud olid sellise hinnangu kujundamise alusena piisavad. Kostja väärtushinnang pole ebakohane (ei ole vulgaarne, inimväärikust alandav ega mõnitav). Kostja eesmärk ei olnud hagejat kahjustada. Hageja on kohtumenetluses jätkanud kostja sõnade õigsuse kinnitamist: hageja käitumine vastaspoolega on solvav, alandav, mõnitav, üleolev. Ka Aukohus kinnitas, et hageja sõnakasutus ja suhtlusstiil ei ole korrektsed. Samuti on kostja tõendanud, et hageja maine ei ole muutunud pärast Aukohtu otsuse
kommenteerimist (hageja maine oli määritud juba enne kostja kommentaari ning hageja on teinud meedias kõikvõimaliku selleks, et oma mainet määrida). Hageja väited on tõendamata. Kuna meedias oli avaldatud vaid hageja ennastkiitvaid artikleid ja vaatepunkti Aukohtu otsuste suhtes, oli kostjal õigustatud huvi avaldada ka enda arvamus Aukohtu otsusest. Väljendusvabadust kaitsevad põhiseaduse § 45, Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art 19 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta; 2) ei pea väärtushinnangute avaldamiseks alati esinema avalik huvi, kuid praegusel juhul on huvi olemas – avalikkust huvitab, kuidas lahenevad hageja skandaalsed kohtuasjad ja mida aukohtu otsus tegelikult sisaldas; 3) vastuse lisad (mida kostja ei esitanud maakohtule, kuna hageja pole varem väitnud, et ta on saanud mittevaralise tervisekahju ja olnud sunnitud külastama psühholoogi) kinnitavad, et hageja väide ränkade tervisekahjude kohta pole eluliselt usutav; 4) avaldas kohus rahalise hüvitise osas seisukoha seoses R. Holmile makstava rahasummaga, seega pole see asjassepuutuv.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
7.aprilli 2021 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes selles esitatud põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
8.Hagiavalduse kohaselt (I kd, tl 3, p 1) rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et avaldas väljaandes Kroonika artikli „Kaebaja aukohtu otsusest: kuna Robert Sarv esindab klienti, siis võib vastaspoolt alandada ja mõnitada?“ juures järgmise seisukoha: „Sarve aukohtu otsus näitab, et advokaat tegutseb oma kliendi nimel ja võib seega, kuidas iganes vastaspoolt solvata, mõnitada ja alandada. Keegi ei saa teda vastutusele võtta, kuna ta tegutseb kliendi nimel,“ lisas Merike. Hageja kinnitas hagiavalduses, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga (I kd, tl 3 p 2) ning jäi samale seisukohale ka apellatsioonkaebuses (III kd, tl 2, p 10). Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt nõustus maakohus hagejaga, et kostja poolt avaldatu näol on tegemist väärtushinnanguga, kuid see ei ole VÕS § 1046 lg 1 alusel õigusvastane. Eelnevat arvestades on põhjendamatu vandeadvokaadist hageja seisukoht apellatsioonkaebuses, mille kohaselt rikkus maakohus eelmenetluse sätteid, kuna ei selgitanud hagejale, et kostja poolt avaldatu näol võib olla tegemist ka ebaõige faktiväitega VÕS § 1047 tähenduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt avaldatu on käsitletav väärtushinnanguna, mitte faktiväitena ning ekslik on hageja seisukoht apellatsioonkaebuses, et maakohus üllatas teda nõude kvalifitseerimisel.
9.VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt eeldatakse teise isiku isiklikku õigust rikkuva teo õigusvastasust. Samas tuleneb VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab väärtusotsustuse tegemist ning arvestada kõiki selles nimetatud asjaolusid kogumis. VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab kohtul mitte lugeda õigusvastaseks vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma. Sarnaselt on VÕS § 1046 lg 1 kohaldamist käsitlenud ka Riigikohus (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-153-16, p 35; nr 3-2-1-161-05, p 15; nr 3-2-1-127-08, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud õigesti VÕS § 1046 lg-t 1 ja arvestanud seejuures eelnimetatud Riigikohtu praktikat ning asunud põhjendatud seisukohale, et kostja poolt hageja kohta avaldatu ei ole õigusvastane. Maakohtu vastavad põhjendused on sisalduvad kohtuotsuse p-des 35-41. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega korda neid käesolevas otsuses. Ringkonnakohtu arvates väärib rõhutamist asjaolu, et kostja poolt avaldatu oli ajendatud hageja enda käitumisest. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et maakohus ei ole õigusvastasuse kindlakstegemisel lähtunud VÕS § 1046 lg-st 2. Riigikohus on lahendis nr 3-21-161-05 märkinud, et tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest ei pruugi isiku kohta ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane.
10.Maakohus tuvastas, et kostja poolt hageja kohta avaldatud väärtushinnang ei olnud õigusvastane (VÕS § 1043 lg 1 p 4) ning seega ei ole täidetud deliktilisest vastutusest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldused. Seega puudub alus VÕS § 134 lg 2 kohaldamiseks ning maakohus jättis õigesti hageja mittevaralise lahju hüvitamise nõude rahuldamata.
11.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
12.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta ja loeb kostjale tagastatuks apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 06.05.2021 kirja 1-l lehel ja 20.03.2021 teksti 3-l lehel, samuti 11.08.2021 täiendavas seisukohas esitatud lisa 1 ja lisa 2 kokku 18-l lehel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.