Jätta R Se hagi M Ri vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Menetluskulud jätta R Se kanda.
2.M Ril rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.R S esitas 12.11.2020. a Viru Maakohtule hagi M Ri vastu mittevaralise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja rikkus hageja au ja head nime sellega, et avaldas väljaandes Xxx ilmunud artikli „xxx“ juures järgmise seisukoha: „Se aukohtu otsus näitab, et advokaat tegutseb nö seaduslikult, kuna tegutseb oma kliendi nimel ja võib seega, kuidas iganes vastaspoolt solvata, mõnitada ja alandada. Keegi ei saa teda vastutusele võtta, kuna ta tegutseb kliendi nimel,“ lisas M. Kostja avaldas hageja hinnangul hageja kohta eksitava ning tegelikkust moonutava väärtushinnangu, nagu hageja solvaks, mõnitaks ja alandaks oma tööga (kliendi esindamine) inimesi. Sealjuures jääb kostja avaldusest arusaam, et hageja ei solvanud, mõnitanud ega alandanud vaid kostjat, vaid et hageja kogu tegevust iseloomustavadki just kostja väljendatud sõnad. Kostja laiendas enda seisukohta tervele hageja kutsetegevusele. Selline väärtushinnang ei põhine tegelikkusel ja kostja kogu eesmärk sellise tegevusega on hävitada hageja mainet avalikkuse silmis. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte ühiskondlikult teemat diskuteerida. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise – kokkuvõtvalt pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil.
2.Hageja kliendiks on R H, kelle kohta kostja avaldas Õhtulehe võrguväljaandes ilmunud artikli „xxx“ esitanud xxx nõuab netisõimajatelt valuraha“ xxx. a kommentaariumis pseudonüümi „Väga haige isik“ alt kommentaari: „Kuidas julgeb selline end pedagoogiks nimetada? Tõeline saatana tööriist.“ Hageja klient esitas esindaja (hageja) kaudu kostja vastu nõudekirja, milles nõudis tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ebakohase väärtushinnangu eest 1 500 eurot ja õigusabikulusid 726 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei soovinud mõistlikku kohtueelset kompromissi saavutada. Eesmärgiga teha hageja ja ta kliendi elu ebamugavaks, esitas kostja nõudekirja ning sellele tema enda poolt esitatud vastused
advokatuurile, väitega nagu oleks hageja olnud nõudekirjas „jämeda, jõhkra, üleoleva ja solvava tooniga“, nagu hageja oleks kasutanud kostja suunas „solvanguid ja valet“, nimetanud kostjat „kurjategijaks“ suhtunud kostjasse “ähvardavalt ja parastavalt“, kasutanud „labaseid tänavasõnu“ ning olnud „keeleliselt küündimatu.“
3.Advokatuuri aukohus tegi 07.10.2020. a otsuse, millega isegi ei alustatud hageja suhtes menetlust, rääkimata distsiplinaarkaristuse kohaldamisest. Otsuses on sõnaselgelt välja toodud, et „aukohus ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinarsüüteo tunnuseid“, et „advokaat esitas nõudekirja oma kliendi R Hi soovil ja nimel“ ning et „seda, kas kliendi nõue on põhjendatud, hindab kohus.“ Aukohus ütles selgelt sedagi, et „aukohtu hinnangul ei ole advokaadi nõudekiri kaebaja suhtes lugupidamatu, ebaviisakas ega vastuolus seadusega“ ning „advokaadi pöördumist vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ei saa käsitleda ähvardamise või väljapressimisena.“
4.Kostja sai aukohtu otsuse kätte ning oli selle tulemuse suhtes rahulolematu. Kuna aukohtule kaebamine ei olnud tõhus, leidis kostja enda arvates kavalalt uue „nipi“, kuidas hagejale kurja teha ning otsustas kasutada selleks meedia abi. Sellest tulenevalt sündis ka hagi aluseks olev väärtushinnang, kus isegi pärast aukohtu otsust läks kostja ikkagi meediasse ning avaldas, et hageja (kogu) tegevus on solvav, mõnitav ja alandav.
5.Eelnev näitab, et kostja asus ka pärast aukohtu otsust vihaselt ning väiklaselt tegutsema, eesmärgiga teha hagejale võimalikult palju haiget ning saavutada sellega olukord, kus hageja soovitaks oma kliendil kostja vastu mitte kohtusse minna. Kostja eesmärk ei olnud mistahes viisil üldsuse teavitamine või avalikku huvi pakkuval teemal kaasarääkimine, vaid hagi aluseks olev väärtushinnang oli avaldatud selleks, et jätkata hageja maine kahjustamist läbi meedia, kuna muud viisid ebaõnnestusid.
6.Kostja avaldatud ning hagi aluseks olev tekst kannab endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. Hageja kirjeldamine on läbi nõudekirja kohatu, sest advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendi ega kliendi kohtuasjaga. Au teotav on väärtushinnangu avaldamine advokaadi kohta, kuna advokaadiametit pidava inimese jaoks on äärmiselt oluline, et temast peetaks lugu ning tema seisukohti austataks. . Kostja aga avaldas kogu Eestile ühe loetuima meediaväljaande vahendusel, nagu oleks hageja moraalitu inimene, kes teeb kõike solvates, mõnitades ja alandades. Selline kostja avaldatud väärtushinnang on igal juhul õigusvastaselt hageja au teotav. Kostja poolt hageja laimamine meedias pani hageja ennast väga halvasti tundma ning hageja jaoks käitus kostja temaga ülimalt ülekohtuselt. Peale maine kahjustamise alandas kostja märkimisväärselt ka hageja eneseväärikust.
7.Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Ükski isik ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud valet ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Kostja tekitas avalikkuse silmis hagejast ebaõige kuvandi.
8.Arvestades üldise elukalliduse tõusu, asjassepuutuvat kohtupraktikat, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine järjekindlat hävitamist, tuleb kohtul hageja kasuks kostjalt välja mõista mõistlik kahjuhüvitis. Hageja taotleb ka viivise tasumist.
KOSTJA VASTUS
9.Kirjalikus vastuse hagile (I kd tl 43-85) kostja hagi ei tunnistanud.
10.Kostja vastus on kokku 40 leheküljel, mistõttu kohus kirjeldab vastuse sisu kokkuvõtvalt.
11.Kostja arvamus artikli juures ei ole solvav ega kahjustav. Kostja eesmärk ei olnud hageja maine hävitamine. Kostja arvamus ei ole eksitav ega tegelikkust moonutav. Hageja ei või teha suvalisi järeldusi kostja eesmärgi kohta. Kostja eesmärk oli kajastada aukohtu otsust oma vaatenurgast ning avalikustada nii oma kommentaar kui ka nimi meedias.
12.Aukohtu otsuses on selgelt kirjas, et hageja peab korrigeerima oma nõudekirjade stiili ja valima sõnu.
13.Hageja nimetab kostjat ise oma nõudekirjas au teotajaks, laimajaks, laimukampaanias osalejaks, maine kahjustajaks, karjaefekti tekitamises osalejaks, kommentaari õigusvastaseks, eesmärke labasteks ning solvavateks, kommentaari verbaalseks tapmiseks, kostjat kurjategijaks, keda politsei otsib. Lisaks sellele nõudis hageja 2 226 euro tasumist, ähvardades keeldumise korral avalikustada kostja andmed üleriigilises meedias, samuti andis hageja otseselt mõista, et kostja nime avaldamine võib kahjustada kostja mainet.
14.Kostja on saatnud hagejale 5 kirja, millest juba esimeses on ametlik vabandus hageja kliendile. Hageja ei soovinud vastu võtta kostja kahe vabandust (teine vabandus oli Õhtulehes), vaid kirjutas kostjale, et „vabandusest ainuüksi ei piisa“. Kostja on hagejale pakkunud ka omapoolset kompromissi, kuid hageja keeldus sellest ja nõudis suuremat summat.
15.Hageja on loonud kostjast kuvandi nagu viimasest argpüksist, kes julgeb pahategu teha, kuid vastutada ei julge ning üritab ennast peita. See on väga solvav ja alandav. Küsitav on see, kuidas hageja teab kostja eesmärki aukohtusse pöördumiseks. Kaebuse esitamise eesmärk oli see, et kostja pidas hageja nõudekirja enda suhteks lugupidamatuks ja solvavaks selle sõnastuse tõttu. Hageja ei saa väita, et tema kirjade stiil vastab korrektsele advokaadilt oodatavale stiilile. Nõudekirjade keelelist külge, jõhkrust ja agressiivsust on kritiseeritud avalikult juba ammu enne kostja aukohtusse pöördumist ja see näitab, et nõudekirja vormistus ja keeleline külg ei ole ainult kostja väljamõeldis.
16.Aukohtu otsuses on selgelt välja toodud, et advokaadi nõudekirjad on pikad ja võivad õigusteadmisi mitteomavaid isikuid oma sõnastusega hirmutada. Aukohtu hinnangul ei ole nõudekirjade adressaatide meediaga ning nende nimede avaldamisega hirmutamine hea toon
ega advokaadile sobilik suhtlusstiil. Samuti tuleks nõudekirjades vältida kirja adressaatide suhtes hinnangute andmist ning advokaadile mittesobivat sõnakasutust. Seetõttu on aukohus juba varasemalt kutsunud advokaati üles nõudekirjade sisu üle vaatama ning seda vastavalt korrigeerima.
17.Hageja kujutab kostjat kui riukaid sepitsevat pahalast, kes iga hinnaga üritab hagejale halba teha ja uusi intriige punuda („kostja leidis enda arvates kavalalt uue „nipi“, kuidas hagejale kurja teha“). See siiski ei ole nii.
18.Kostja jaoks ei mahu normaalsuse raamesse ka hageja väide „kostja asus ka pärast aukohtu otsust ihaselt ning väiklaselt tegutsema, eesmärgiga teha võimalikult palju haiget /.../ väärtushinnang oli avaldatud selleks, et jätkata hageja maine kahjustamist läbi meedia, kuna muud viisid ebaõnnestusid“. Need väited on solvavad, alandavad ja lausa mõeldamatud.
19.Hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi on siiski andnud hageja ise oma sõnakasutusega ning hoolimatu suhtumisega nõudekirja(de) saaja(te)sse.
20.Hageja keelesüsteem on üles ehitatud vaid „solvangute“ ja „laimu“ otsimiseks, vaenlase nägemiseks, mis keskmisele mõistlikule isikule on täiesti arusaamatu. Hageja püüab semantiliselt anda peaaegu igale sõnale uut, talle vajalikku tähendust.
21.Advokatuuri aukohtu otsus on vaieldav ning ka vasturääkiv. Aukohus ei saa otsustada, kas pöördumine kostja poole on kirja adressaadile solvav või mitte. Aukohtusse ei ole kostja pöördunud üksi, vaid aukohtusse esitati vähemalt viis kaebust.
22.Kostja ei kutsu mitte kunagi ja mitte kedagi vihkama, veel vähem alandama. Kostja kaitseb oma õigust öelda välja täiesti kahjutu ja normaalne arvamus. Hageja ei saa absoluutselt iga teksti, mis talle isiklikult vähegi vastukarva on, nimetada vihkamiskutseks ega seejärel kostja eesmärki alandamiseesmärgiks. Hageja ei saa nõuda, et iga artikli juures oleksid ainult teda kiitva ja väga positiivsed arvamused.
23.Kostja avaldas Xxx kommentaaris sedasama mida nentis ka aukohus.
24.Kostja ei saanud tekitada hagejast ebaõiget kuvandit. Kostja avaldas muret omaenda aukohtu vastuse üle ja täpselt seda, mis aukohtu otsuses kirjas on. Kas õige või ebaõige kuvand hagejast on suures enamuses hagejal endal endast loodud ja juba väga ammu. Seda on väga raske kellelgi teisel teha, kuna iga inimest hinnatakse vastavalt tema enda sõnadele ja tegudele.
25.Hageja on avaliku elu tegelane, mistõttu lasub hagejal ka suurem kohustus taluda kriitikat. Eesti 100 mõjukama edetabelis figureerib hageja 78. kohal.
26.Hagejal puuduvad igasugused tõendid, mis näitavad, et kostja räägib hageja kogu tegevusest. Kostja kommenteerib aukohtu otsust, mis käik konkreetselt kostja isiku ja kaebuse kohta.
27.10.11.2020. a, kui kostja sai hagi, sai kostja vapustuse alusetute ja väljamõeldud valesüüdistuste tõttu, ning ei ole vapustusest siiani toibunud. Kostja kaotas täielikult une, tekkisid keskendumisraskused ja mäluhäired, emotsionaalne tasakaalutus, iiveldus, pearinglus, käte värin, pingeseisund, meeleolu tugev langus ja häiritus, paanikahood. Kuigi hageja väidab, et terviserikked on vaid tema vastaste väljamõeldis ja suhtub ükskõikselt ja parastavalt omaenda nõudekirjade tagajärjel šokeeritud inimestesse, on tegemist tõsise psühholoogilise ahistamisega, paljude inimeste vaimse tervise rikkumisega, sõnade ja kirjastiiliga ähvardamisega, mille tõttu tõepoolest nõudekirja saajad võivad sügavalt kannatada.
28.Kostja esitas koos vastusega kohtule 60 lisa kokku 251 leheküljel (I kd tl 86-200, II kd tl 1136).
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
29.Vastuseks kostja vastusele märkis hageja, et kostja tahe, eesmärk ja subjektiivsed hinnangud asjaoludele ei oma tähtsust. Tähtsust omab see, kuidas mõistab öeldut keskmine mõistlik inimene. Kostja ütles kõnealuses artiklis, et hageja solvab, mõnitab ja alandab vastaspoolt (mis ei ole tõsi). Tähtis on üksnes see asjaolu, et kostja artikli tulemusena sai hageja maine tugevalt kahjustada. Kostja esitatud väited on tõendamata ja paljasõnalised. Kostja vastus sisaldab väga palju väiteid, mille põhjendamiseks kasutatakse vastuse lisades olevaid kirjavahetusi ja meedias olnud artikleid, ning kostja enda subjektiivseid selgitusi. Hageja ei ole avaliku elu tegelane, vaatamata sellele, et tema nimi oli Eesti Päevalehe „xxx“ listis xxx. kohal. Isegi kui kohus peaks leidma, et hageja on avaliku elu tegelane, ei olnud kostjal õigust hagejat laimata. Kostja laim käis hageja pihta olukorras, kus hagejat ja tema klienti ei tohi samastada. Lisaks polnud kostja loodud ebaõige kuvand suunatud ainult hageja tegevusele advokaadina, vaid jättis ebaõige kuvandi hageja isikust. Kostja esitatud tõendid tuleb jätta osaliselt vastu võtmata, kuna kostja ei ole põhjendanud, millise tähtsust omava asjaolu tarvis ta tõendeid on esitanud (II kd tl 139143).
KOSTJA ARVAMUS
30.Kostja märkis oma 09.02.2021. a menetlusdokumendis, et hageja ei ole mingil kombel tõendanud, et tema maine sai tugevalt kahjustada Xxxs ilmunud artikli tulemusena. Hageja maine oli kahjustatud juba ammu enne kostja kommentaari. Aukohus on selgelt tauninud hageja suhtlusstiili. Peale poliitikute on avaliku elu tegelased ka kõik need, kes mängivad rolli avalikus elus, olgu poliitikas, majanduses, kunsti-, sotsiaalsfääri, spordi või muus valdkonnas. Hageja on korduvalt võtnud sõna meedias ning mängib kindlasti rolli avaliku arvamuse kujundamises. Kostja leiab, et tema poolt kohtule esitatud vastuse lisad on asjassepuutuvad (II kd tl 144-151).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
31.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
32.Asja materjalidest nähtub, et: * R S on xxx. * Hageja kliendiks on R H, kelle kohta kostja avaldas Õhtulehe võrguväljaandes ilmunud artikli „xxx“ esitanud xxx nõuab netisõimajatelt valuraha“ 24.07.2019. a kommentaariumis pseudonüümi „Väga haige isik“ alt kommentaari: „Kuidas julgeb selline end pedagoogiks nimetada? Tõeline saatana tööriist“. * Hageja klient (R H) esitas esindaja (hageja) kaudu 08.05.2020. a kostjale nõudekirja, (I kd tl 15-21) milles nõudis au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ebakohase väärtushinnangu eest 1 500 eurot ja õigusabikulusid 726 eurot (koos käibemaksuga). * Pooled pidasid läbirääkimisi, kuid kompromissi ei saavutatud. * Kostja esitas 07.09.2020. a kaebuse advokatuuri aukohtule, milles taotles otsuse vastuvõtmist vandeadvokaadi (hageja) kutse-eetika rikkumise kohta. Kostja märkis kaebuses, et nõudekirja toon oli jäme, jõhker ja üleolev ning sisaldas otsest ja isiklikku solvamist, jõhkrust, lubamatuid järeldusi, valeväiteid ja ähvardusi (I kd tl 22-27). * Advokatuuri aukohtu otsusega ei algatatud aukohtumenetlust vandeadvokaat R Se tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Samas nõustus aukohus, et advokaadi nõudekirjad on pikad ning võivad õigusteadmise mitteomavaid isikuid oma sõnastusega hirmutada. Aukohtu hinnangul ei ole nõudekirjade adressaatide meediaga ning nende nimede avaldamisega hirmutamine hea toon ega advokaadile sobilik suhtlusstiil. Samuti tuleks nõudekirjades vältida kirja adressaatide suhtes hinnangute andmist ning advokaadile mittesobivat sõnakasutust. Seetõttu on aukohtus juba varasemalt kutsutud advokaati üles nõudekirjade sisu üle vaatama ning seda vastavalt korrigeerima. Advokaadi kinnitusel on ta aukohtu soovitused teadmiseks võtnud (I kd tl 28-32). * Ajakiri Xxx avaldas 06.11.2020. a reporter-toimetaja V J artikli „xxx?“. Artiklis on märgitud „Advokatuuri aukohus vandeadvokaat R Se tema vastu esitatud kaebuste osas ei karistanud ja nii mõnigi pole selle otsusega rahul. M R on üks paljudest nendest, kes saanud R Selt nõudekirja solvava kommentaari tegemise eest“ /.../ „M peab ähvardamise all silmas tema nime avalikustamist ning läbi selle survestada teda nõuet tasuma“ /.../ . Artiklis tsiteeritakse M Ri sõnu: „S nimetab mind laimajaks, kusjuures seda õigust pole talle keegi andnud. Tegemist on jällegi isikliku solvanguga. Naeruväärne on väide, et kaebus on minu „katse advokaati mõjutada“. Mulle on arusaamatu, kuidas saaksin teda mõjutada? Ja milles, kas mingis
kohtuasjas? Se aukohtu otsus näitab, et advokaat tegutseb nö seaduslikult, kuna tegutseb oma kliendi nimel ja võib seega, kuidas iganes vastaspoolt solvata, mõnitada ja alandada. Keegi ei saa teda vastutusele võtta, kuna ta tegutseb kliendi nimel“, lisas M (I kd tl 11-14).
33.Hageja loeb eksitavaks ning tegelikkust moonutavaks kostja seisukohta, mis artiklis algab sõnadega „Se aukohtu otsus näitab“ ja lõpeb sõnadega „kuna ta tegutseb kliendi nimel“. Hageja leiab, et väärtushinnang ei põhine tegelikkusel ja kostja kogu eesmärk sellise tegevusega on hävitada hageja mainet avalikkuse silmis. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Kostja asus ka pärast aukohtu otsust vihaselt ja väiklaselt tegutsema. Väärtushinnang anti selleks, et jätkata hageja maine kahjustamist läbi meedia, kuna muud viisid ebaõnnestusid. Hageja jaoks käitus kostja temaga ülimalt ülekohtuselt.
34.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 kohaselt, isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusevastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
35.Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-159-14, p 17). Ebakohased on väärtushinnangud, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (Riigikohtu lahend 3-2-1-43-09, p 16). Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ka ebasündsast väljendusviisist (Riigikohtu lahend 3-2-1-67-10, p 20).
36.Kohus ei nõustu hagejaga, et Xxx artiklis kostja sõnade kajastamine tsitaadis „Se aukohtu otsus näitab, et advokaat tegutseb nö seaduslikult, kuna tegutseb oma kliendi nimel ja võib seega, kuidas iganes vastaspoolt solvata, mõnitada ja alandada“ on ebakohane, hageja inimväärikust või kutsetegevust alandav, või ka ebasünnis väärtushinnang, mille eesmärk oli hageja kui advokaadi maine kahjustamine meedias. Ka ei saa hageja kostja eest otsustada, mis oli kostja eesmärk meedia poole pöördumiseks – kas rahulolematus aukohtu otsusega (kostja hinnangul), kavala uue „nipi“ leidmine, kuidas hagejale kurja teha (hageja hinnangul) või hageja maine jätkuv kahjustamine läbi meedia (hageja hinnangul). Kui kostja leidis pärast aukohtu otsust, et otsus on vastuoluline ning tundis, et teda on nõudekirja ja sellega järgnenud kirjavahetuses solvatud, mõnitatud ja alandatud on see kostja subjektiivne arvamus ning käsitleb kostja arusaama ning õigust oma arusaama väljaütlemiseks (ka läbi meedia). Kostja on oma eesmärki kirjeldanud ajakirjanikule saadetud e-kirjas: soovin välja öelda oma arvamuse (I kd tl 86-88). Eestis kui demokraatlikus riigis on teatavasti Põhiseadusega tagatud sõnavabadus ning kostjal on õigus avaldada oma arvamust, loomulikult austades ka teiste isikute seadusega kaitstud õigusi. Käesoleval juhul ei ole kostja poolt Xxx artiklis avaldatud arvamus ebakohane väärtushinnang või hageja kohta avaldatud vale.
37.Kohus nõustub kostjaga, et ennekõike kujundavad inimese mainet tema enda sõnad ja teod ning kostja ei saa kujundada hageja mainet. Samuti ei saanud Xxx artikkel tekitada keskmises mõistlikus lugejas hagejast halvustavat muljet, nagu oleks hageja justkui kiusaja, kes süütutelt
inimestelt raha välja pressib, neid samal ajal mõnitades. Kostja poolt avaldatud väärtushinnang ei saanud avalikkuse silmis tekitada seetõttu ka hagejast ebaõiget kuvandit. Artikkel on iseenesest tasakaalustatud, sest artiklis on viidatud lisaks kostja arvamusele ka hageja seisukohale aukohtus, aukohtu otsusele, milles aukohus ei leidnud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid, teisele isikule (P K), kellele sarnaselt M Riga ei meeldinud R Se suhtlusstiil, kuid kes jäi aukohtu tööga (otsusega) rahule.
38.Kohus nõustub kostjaga ka selles, et aukohus on oma otsuses teinud advokaadile etteheiteid seoses nõudekirjade sisuga (nõudekirjade adressaatide meediaga ning nende nimede avaldamisega hirmutamine ei ole hea toon ega advokaadile sobilik suhtlusstiil, vältida tuleks adressaatide suhtes hinnangute andmist ning advokaadile mittesobivat sõnakasutust).
39.Hageja ei ole tõendanud, et tema maine sai kahjustada seoses 06.11.2020. a Xxx artikliga. Hageja märgib hagis vaid emotsionaalselt ja paljasõnaliselt, et Eesti kultuuri- ja ühiskonnaruumis ei peeta absoluutselt lugu sellistest inimestest (kitsamalt advokaatidest), kes teisi inimesi lakkamatult solvavad, mõnitavad ja alandavad. Hageja lisab, et ilma igasuguse kahtluseta jätab teisele inimesele selliste omaduste (õigustamatu) omistamine kolmandatele isikutele sellest inimesest väga halva mulje, teda peljatakse ning temast ei peeta lugu. Kohus leiab, et tegemist on hageja isikliku subjektiivse arvamusega.
40.Kostja on kohtule esitanud hulgaliselt artikleid, millest nähtub hageja enda poolt tekitatud kuvand ja keelekasutus meedias. Näiteks 23.07.2020. a on hageja jurist Õ M kohta öelnud „Meie sööme selliseid amatööre hommikueineks“, 02.09.2020. a „ma usun et see töö, mida me oleme kolleegidega teinud, sõltumata sellest, et võib-olla Eestis kokku kümne inimese seakisa on põhjustanud valearvamuse ja on jäänud selline vale mulje“, 06.08.2020. a „P K ja Õ M on selles suhtes paras paar, sest ühelpoolt solvab P K ise daami nimetades teda „pedofiilitariks“, teisalt kirjutab aukohtule sellest, kuidas teda häiris Õ käitumise „amatööriks“ nimetamine. Õ teeb ju samamoodi: hõiskab avalikult suuri loosungeid, hiljem solvub, kui tema tegevust amatööri käitumiseks nimetatakse. Lõpetaks selle mõttetu diskussiooni sellega, et igaüks võib ise sellise käitumise kirjeldamiseks omadussõnad valida“, Tartu Ringkonnakohtu 09.01.2020. a kohtuotsusest (1-15-6497) tulenevalt avaldatud artikkel „Advokaat S sai kohtus suure peapesu“, milles on kohtuotse põhjal välja toodud advokaadi 15 nippi, sh (2) taotle kohtuniku taandamist, nimeta kohtuniku käitumist „ebastabiilseks“; (10) häiri kohtuistungit, sega vahele ning suhtle kohtuga üleoleval toonil, kui kohus ennast provotseerida laseb, võid ehk saavutada nii kohtukoosseisu taandamise kui ka kogu protsessi alustamise otsast peale“; (11) nõua istungi ärajäämist, ütle et sel päeval toimub advokatuuri koolituspäev, kuigi sa pole ennast koolituspäevale kirja pannud; (15) taotle ikka ja jälle kohtukoosseisu taandamist, too põhjenduseks, et kohtunik peab sinu suhtes nõiajahti, kaebab sinu peale alusetult advokatuuri ega suuda olla erapooletu. 02.09.2020. a Xxx erisaates „xxx“ on R S avaldanud „Kaeban kohtusse kõik, kes mind väljapressijaks peavad, eranditult kõik“.
41.Kohus nõustub kostjaga, et hageja on avaliku elu tegelane, mistõttu peaks ta kriitikat taluma rohkem kui tavainimene. Avaliku elu tegelased ei ole ainult poliitikud. Avaliku elu tegelane võib olla ka kunstnik, näitleja arst, loomaaia töötaja, kirjanik, vandeadvokaat jne. hageja suhtleb aktiivselt meediaga, mängib kindlasti rolli avaliku arvamuse kujundamises ning on Eesti
Päevalehe koostatud xxx. a edetabelis xxx. kohal alljärgneva iseloomustusega: „Vandeadvokaat S on viskunud ambrassuurile sõnavabaduse ja sõnade eest vastutamise kaitseks. Ühtlasi on tema tegevus vahel isegi skandaalsem kui juhtumid, mille puhul ta kohtus esineb. Tema teguviise ja tööeetikat on mitu korda arutatud advokatuuri aukohtus“.
42.Kohus märgib, et kostja on seoses oma kommentaariga R Hi kohta viimase ees vabandanud R Hi esindaja kaudu. Riigikohus on seisukohal, et au teotamise korral piisab vahel ka vabandamisest ning igal korral ei pea au teotamisele rahalise hüvituse maksmine. Riigikohus sedastab: „kahju tekitaja vabandamine võib omada tähtsust isiku au teotamisega tekitatud moraalse kahju rahalise hüvitamise nõude lahendamisel. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
11.veebruari 2004. a otsuses asjas nr 3-2-1-11-04 (RT III 2004, 6, 66) on selgitatud, et isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Lisaks kohtumenetlusele ja kohtulahendile, võib kolleegiumi arvates kohus au teotamisega tekitatud moraalse kahju rahalises väljenduses lugeda heastatuks ka kahjutekitaja vabandusega“ (Riigikohtu lahend 3-2-1-17-05, p 29).
43.Kohus tagastab kohtuotsuse jõustumisel kostjale asjasse puutumatud lisad: psüühiline kriisiseisund powerpoint slaidid (E P, xxx, I kd tl 141-153) ja uuringu stressiallikate kohta, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus, II kd tl 134-136).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
44.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
45.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse.
46.Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja kannab oma menetluskulud ise. Kostja ei esitanud taotlust enda menetluskulude hüvitamiseks. Seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.