2-21-11800/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2-21-11800 V. M., elukoht: xxx xx-xx, xxx; hetkel arvel Töötukassas, on selgitanud, et on läbirääkimistes uue töökoha otsingutel. Võlgnik on perekonnaseisult vallaline, ülalpeetavad puuduvad. I Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldusest. Kinnisvara: Kinnistusraamatu kohaselt on võlgniku elukohana registreeritud xxx xx-xx , xxx linnas (registriosa nr xxxxxxx). Korteri omanikuna on registrisse kantud V. M. Seega ajutine haldur võlgnikule kuuluvat kinnisvara tuvastanud ei ole. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti liiklusregistri andmetel V. M. nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnik on 2020.a. võõrandanud talle kuulunud sõiduki Audi A8 Avant (vl. 2002). Uus omanik A. F. Võlgnik on kantud registrisse kasutajana sõidukile Audi A6 Avant. Muu vallasvara: Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Rahalised vahendid: Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: nr XXXXXXXXXXX Swedbank, mille jääk oli 26.08.2021 seisuga 350,21 eurot. Võlgnik esitas avalduse 350 eurot tagastamiseks S. M.le, kelle palvel rahalised vahendid kontole kanti. Ajutine haldur andis nõusoleku rahaliste vahendite tagastamiseks ning võlgnikul on lubatud deebetkaardiga kontolt välja võtta rahalisi vahendeid töötasu alammäära ulatuses. Ajutine haldur on teostanud võlgniku konto analüüsi ning tuvastanud, et võlgnik on järjepidevalt teostanud ülekandeid internetis interneti mängukontodel. Samuti on järjepidevalt võlgnikule tasunud kontole rahalisi vahendeid eraisikud (võib eeldada, et lähikondsed, sõbrad). Osaliselt on nähtav, et võlgnik on võlgu tagastanud, kuid ilmselgelt pole kõik laenusummad tagastatud. Võlgnik pole eraisikuid võlausaldajatena loetlenud, seega võib eeldada, et võlgnikule antud rahalised vahendid oli antud nn. tagastamisele mittekuuluva laenuna. Võlgnikul on Swedbankis ka hoiukonto XXXXXXXXXXX, kuid selle jääk on 0,00 eurot. Coop Pangas omab võlgnik kontot XXXXXXXXXXX, saldo 0,00 eurot. Teistes arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Pensionikeskuse andmetel on võlgnikul pensionikonto nr xxxxxxxxxxx, mille saldoks on 794.736 Swedbank Pensionifond K100 osakut ligilähedase väärtusega 1039,44 eurot ja 754.035 Swedbank Pensionifond K1990-1999 indeks osakut summas 801,95 eurot. Ajutisele haldurile pole teada, kas võlgnik on esitanud avalduse pensionikontol olevate rahaliste vahendite väljavõtmiseks. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel on perioodil 2020 – 2021 (märts) võlgnikule palgatulu deklareerinud xxx xxx OÜ. Peamiselt on igakuine brutotulu olnud natuke alla 1000 euro, 2021.a. veebruaris, märtsis on tulu olnud üle 1000 euro (Eesti keskmise töötasu ulatuses). Ajutise halduri hinnangul peaks selline töötasu tagama isikule igati normaalse äraelamise. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ei ole pankrotiavalduses nõudeid kolmandate isikute vastu esitanud. Seosed äriühingutega. Äriregistri andmetel seosed äriühingutega puuduvad. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul puudub realiseeritav vara. Käesoleval ajal puudub tulu, mille arvelt oleks võimalik teostada rahaliste vahendite arestimist. II Andmed võlgniku kohustuste kohta: Pandiga tagamata nõuded: Täitemenetluste registrikohaselt võlgniku vastu kohtutäiturite menetluses täitemenetlusi ei ole. Ajutisele haldurile on kinnitanud võlgniku vastu nõuete olemasolu alljärgnevad võlausaldajad: Aktiva Finants OÜ (end. võlausaldaja Placet Group) – nõude jääk 2 122,58 eurot;

2-21-11800 OK Incure OÜ on teatanud alljärgnevatest nõuetest kokku summas 2 901,38 eurot: IPF Digital Estonia laenulepingust 1 393,10 eurot; Omaraha OÜ laenulepingust 354,77 eurot; Omaraha OÜ laenulepingust 1153,51 eurot. Holm Bank AS ees on võlgnevus 335,79 eurot laenulepingu alusel; Creditstar Estonia AS nõuete summa on 2 543,22 eurot, mis on tekkinud laenulepingute alusel; Võlgniku pankrotiavalduses on lisaks eeltoodud kohustustele märgitud veel alljärgnevate võlausaldajate nõuded: Monefit.ee nõue summas 1 781,04 eurot; Credit24 nõue summas 1287,40 eurot; Ferratum Bank ees on kohustusi kokku 2 438,80 eurot. Kokku on ajutise halduri hinnangul võlgnikul kohustusi võlausaldajatele summas 13 410,21 eurot. IV Maksejõuetuse põhjustest Võlgnik on selgitanud, et esialgu võttis laenusid isiklikel eesmärkidel ja hiljem teiste laenude tasumiseks. Ajutise halduri hinnangul tuginedes pangakonto väljavõtte analüüsile paaril viimasel aastal, on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku suur hasartmängude mängimine internetis. Nendele kontodele on teostatud makseid tähelepanuväärsetes summades. On saanud ka tagasimakseid, kuid need on uuesti pandud kontole, mitte pole kasutatud juba olemasolevate võlgade tasumiseks. Võlgnikul oli pidev töökoht, millise eest saadava töötasu arvelt oleks saanud keskmiselt ära elada, kuid ilmselgelt on võlgnikul olnud suuremad soovid oma elukvaliteedi tagamisel ning seega ka soov „kiiresti mängudega rikastuda“. Seega, pole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks mitte võlakohustused, mille tasumisel ta oleks raskustesse sattunud töökoha kaotuse tõttu või muul majanduslikul põhjusel. V Vara tagasivõitmisest. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur tagasivõitmise aluseid tuvastanud. VI Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Ajutise halduri hinnangul puudub pankrotimenetluses võlausaldajatel perspektiiv suuremas osas (kui üldse) oma nõudele rahuldust saada. Käesoleval ajal on ainsaks tuluks ainult töötukassa toetus ja edaspidine pankrotivara suurus sõltub uuel töökohal saadavast sissetulekust. Käesoleval ajal puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna pankrotiavaldus on esitatud kooskõlas PankrS § 171 lg 11 ja puuduvad alused Pankrs § 171 lg 2 kohaldamiseks ning juhul kui Viru Maakohus kuulutab välja V. M.i pankroti, siis: - ajutine haldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud.

2-21-11800 tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 13 410,21 eurot, vara puudub. Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku suur hasartmängude mängimine internetis. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause V. M.i pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 01.oktoobril 2021 kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud V. M.i pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 8 tundi 15 minutit. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 544,5 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub riigi tuludest välja mõista ajutise halduri tasu summas 544,50 eurot (lisandub käibemaks 108,90 eurot), kokku summas 653,40 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1-4, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt, kehtestada alates 1. jaanuarist 2020. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot.