Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-16256
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Madara tn 10 korteriühistu juhatuse volituste tagasiulatuvaks peatamiseks ja asendusliikme määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja D
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 8. jaanuari 2021. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja) esitas 30. oktoobril 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus peatada Tallinn, Madara tn 10 korteriühistu (korteriühistu) juhatuse liikmete Q, Y ja C volitused tagasiulatuvalt alates 13. oktoobrist 2020 ning määrata korteriühistu juhatuse asendusliikmeks Eesti Korteriühistute Liidu kaudu erapooletu isik tsiviilasja nr 2-19-6490 menetluse lõppemiseni.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja Tallinnas Madara tn 10 asuva korteri nr 1 omanik. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 28. juulil 2016 kinnitatud Madara tn 10 korterelamu (korterelamu) ja kuuride rekonstrueerimisprojektile ehitusteatise. Korterelamu ümberehituste seadustamiseks esitati 20. märtsil 2017 kasutusteatis. Kasutuslubade komisjon jättis kasutusteatise ehitusnõuete rikkumiste tõttu kooskõlastamata ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas märkused puuduste kohta, mida ei ole siiani kõrvaldatud. Kuna korteriomanikud C ja Q tegid korterelamus omavolilisi ehitustöid ning hõivasid seadusliku aluse ja ehitusprojektita kaasomandi osa, esitas avaldaja 10. mail 2019 kohtule nende vastu avalduse korterelamu kaasomandi osa kaaskasutusse saamiseks ja ebaseadusliku ehitamise kõrvaldamiseks. Nimetatud avalduse menetlus on pooleli tsiviilasjas nr 2-19-6490.
1.2.D, kes on avaldaja lepinguline esindaja nii praeguses asjas kui ka tsiviilasjas nr 2-19-6490, kutsuti 13. oktoobril 2020 toimunud korteriühistu üldkoosolekul korteriühistu juhatuse liikme kohalt tagasi, ning juhatuse liikmeteks valiti C, Q ja Y. D kõrvale heitmine ei tähenda, et ehitusnõuete rikkumisi ei peaks kõrvaldama. Rikkumiste kõrvaldamata jätmine tekitab kahju kõigile korteriühistu liikmetele. Tekkinud on aga huvide konflikt, kuna korteriühistu juhatuse liikmeteks said oma volitusi ületanud isikud, kelle suhtes on esitatud avaldus tsiviilasjas nr 219-6490, s.o C ja Q. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei saa neile huvide konflikti tõttu märkuste kõrvaldamist ülesandeks teha. Huvide konflikt seisneb seega korteriühistu juhatuse liikmete ametikohustuste täitmise ja erahuvide vastuolus. Kuna korterelamus on ainult üheksa korterit, ei ole korteriomanike hulgast võimalik erapooletut juhatuse liiget määrata. Kõik praegused korteriühistu juhatuse liikmed on tsiviilasja nr 2-19-6490 menetlusosalised ja ei saa seetõttu vastu võtta korterite kaasomandi osaga seotud otsuseid. Q ei saa juhatuse liikmena jätkata ka seetõttu, et ta üüris oma korterit isikutele, kes ei pidanud ühiselureeglitest kinni.
1.3.Korteriühistu 13. oktoobri 2020. a üldkoosolekut juhatas ja protokollis Q ja C volitatud esindaja U. Üldkoosoleku päevakorda muudeti kohe selliselt, et alustati D tagasi kutsumisega. U survestas avaldajat võtma tagasi avaldus tsiviilasjas nr 2-19-6490 ning tema väljaütlemisest üldkoosolekul saab järeldada, et kui avaldaja avaldust tagasi ei võta, hakkab juhtuma sündmusi, mis ei võimalda avaldajal enam korterelamus elada. Üldkoosolekul toimus seega avaldaja mõjutamine ja ähvardamine eesmärgiga saada kätte korterelamu ehituse põhiprojekti ehitusdokumentatsioon, mille alusel juhatuse liikmed saaksid tulevikus teha endaga seotud otsuseid ja toiminguid ning mõjutada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutuse täitmist. Üldkoosoleku protokoll on puudustega. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus jättis 8. jaanuari 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda.
2-20-16256 Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja esindaja vaatamata kohtu nõudmisele esitanud volikirja, millest nähtuks tema õigus esindada avaldajat kohtumenetluses. See annab alust keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja 371 lg 1 p 12 alusel. Avaldus on lisaks ka perspektiivitu, mis annab alust keelduda selle menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Seadus ei anna võimalust nõuda korteriühistu juhatuse liikme volituste tagasiulatuvat peatamist. Juhatuse liikme ametiseisundi kehtivuse peatamist ja tema asemel asendusliikme määramist saab nõuda üksnes menetluses, milles vaidlustatakse korteriühistu organi otsust, millega asjassepuutuv juhatuse liige valiti (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 6 p 2). Korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist saab nõuda ka KrtS § 25 lg 1 alusel, kuid üksnes mõjuval põhjusel. Praegu on korteriühistul äriregistrist nähtuvalt kolm juhatuse liiget. Sellises olukorras ei saa esineda mõjuvat põhjust juhatuse asendusliikme määramiseks. Isegi kui kohus määraks juhatuse asendusliikme, kestaksid ta volitused KrtS § 25 lg 4 alusel kuni uue juhatuse liikme määramiseni korteriomanike üldkoosoleku poolt. Seetõttu ei saa avaldusega avaldaja soovitud eesmärki saavutada ja avalduse menetlemine põhjustaks üksnes asjatuid menetluskulusid. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Määruskaebus
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus tähelepanuta, et avaldaja esitatud volikirjaga on avaldaja volitanud D esindama avaldajat kõigi isikute ja asutuste ees. Asutuseks on ka kohus. Sellegipoolest esitab avaldaja ka täiendava volikirja, milles on eraldi välja toodud D õigus esindada avaldajat kohtus.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta kohtumääruse põhjendusi.
6.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus avalduse õigesti menetlusse võtmata, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus saab selle vea parandada, muutes osaliselt kohtumääruse põhjendusi.
7.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kuivõrd D esitas kohtu nõudmisel volikirja, mis tõendab tema õigust avaldajat esindada, ei saanud maakohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel keelduda.
7.1.D on rahvastikuregistri andmetel avaldaja ema, mistõttu võib ta avaldajat tsiviilkohtumenetluses esindusõigust tõendava volikirja esitamisel esindada (TsMS § 218 lg 1 p 5 ja § 221 lg 2). D lisas enda 21. detsembri 2020. a menetlusdokumendile 31. augusti 2017. a notariaalse volikirja, millega avaldaja on volitanud D esindama avaldajat kui Madara tn 10-1 korteriomandi omanikku ja sõlmima korteriomandite reaalosade ja mõtteliste osade muutmise lepinguid ja kasutuskorra kokkuleppeid vastavalt oma äranägemisele ning esindama selleks
2-20-16256 avaldajat kõigi isikute ja asutuste ees ja esitama mh avaldusi. Volikirja sõnastusest järeldub, et avaldaja on andnud D-le volituse teel samad õigused, mis on avaldajal tulenevalt Madara tn 101 korteriomandi omaniku positsioonist. Selliseks õiguseks saab pidada ka avalduste esitamist, mille puhul avalduse esitamise õigus tugineb vastava korteri omandile, nagu see on praegu. Avaldaja on volitanud D esindama ennast kõigi asutuste ees, mille alla paigutub ka kohus. Seetõttu ei oma tähtsust, et volikirjas ei ole eraldi märgitud kohtumenetluses esindamist.
7.2.Igal juhul tõendab D esindusõigust määruskaebusele lisatud avaldaja 21. jaanuaril 2021 allkirjastatud volikiri, millega avaldaja volitas D esindama ennast mh kohtus ja kõigi avaldajale kuuluvate õiguste teostamisel.
7.3.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus volikirja puudumise kohta käivad põhjendused maakohtu määrusest välja.
8.Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja sellega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu oli maakohtul õigus keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1. Avaldaja ei ole sellele määruskaebuses ka ühtegi vastuväidet esitanud. Sellegipoolest märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Avaldaja on avalduses taotlenud nii korteriühistu juhatuse liikmete volituste tagasiulatuvat peatamist kui ka juhatuse asendusliikmete määramist kuni tsiviilasja nr 2-19-6490 menetluse lõppemiseni.
8.2.Korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist võimaldab nõuda KrtS § 25 lg 1, mis sätestab, et korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik võib mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist. Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja on Madara tn 10-1 korteriomandi omanik. Korteriühistu juhatuse asendusliikme määramiseks kohtu poolt peab aga esinema ka mõjuv põhjus. KrtS § 25 lg 1 eesmärgiks saab pidada esindus- ja juhtimisorgani olemasolu tagamist korteriühistule, mis on muutunud juhtimisvõimetuks (vt analoogselt Riigikohtu 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474, p 38). Mõjuv põhjus saab seega seisneda eelkõige juhatuse liikme(te) ajutises või kestvas võimetuses täita oma kohustusi (vt Riigikohtu 7. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 10). Antud juhul on korteriühistul avalduse järgi kolm juhatuse liiget: Q, C ja Y. Avaldaja väitel valiti juhatuse liikmed korteriühistu 13. oktoobri 2020. a üldkoosolekul ja avaldaja ei ole väitnud, et nende volitused oleksid kehtetud või lõppenud. Avaldaja ei ole avalduses esile toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks juhatuse liikmete ajutine või kestev võimetus oma kohustusi täita. Kuigi juhatuse liikmete asendamiseks võib alust anda ka püsiv huvide konflikt juhatuse liikmete ja korteriühistu vahel (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, 2018. § 602 kommentaar, p 3.2.3.b), ei ole avaldaja toonud esile asjaolusid, millest saaks seda järeldada. Ainuüksi asjaolust, et kaks korteriühistu juhatuse liiget kolmest peavad avaldajaga korterelamuga seotud vaidlust tsiviilasjas nr 2-19-6490, ei saa teha järeldust püsiva huvide konflikti kohta juhatuse liikmete ja korteriühistu vahel, mis takistaks juhatuse liikmetel oma kohustusi täita. Korteriomanike vahelised isiklikud suhted ei ole mõjuv põhjus asendusliikme määramiseks. Ringkonnakohus lisab, et juhatuse liikme(te) tagasi kutsumine ja uute juhatuse liikmete valimine on korteriomanike üldkoosoleku ülesanne (KrtS § 24 lg 1 ja MTÜS § 28 lg 2). Kohus saab sellesse sekkuda väga erandlikel juhtudel ja eelkõige olukorras, kus muud meetmed on
2-20-16256 ammendunud või puuduvad. Teisisõnu on kohtul juhatuse liikme määramise õigus juhul, kui korteriomanike üldkoosolekul ei ole juhatuse liikmete valimine õnnestunud või see ei ole objektiivselt võimalik (TsMS III, § 602 kommentaar, p 3.2.3.c). Seda kinnitab asjaolu, et KrtS § 25 lg 4 järgi kestavad kohtu määratud juhatuse asendusliikme volitused kuni uue juhatuse liikme määramiseni korteriomanike üldkoosoleku poolt. Praegu ei ole tegemist olukorraga, kus korteriomanike üldkoosolekul ei ole juhatuse liikmete valimine õnnestunud või objektiivselt võimalik. Vastupidi, korteriomanike 13. oktoobri 2020. a üldkoosolekul kutsuti D juhatusest tagasi ja valiti uus juhatus ning seda olenemata asjaolust, et pooleli oli tsiviilasja nr 2-19-6490 menetlus. Lisaks ei ole avaldaja isegi väitnud, et ta oleks praeguste juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ja uu(t)e valimiseks proovinud kokku kutsuda uut korteriomanike üldkoosolekut. Kui avaldaja arvates rikuti 13. oktoobri 2020. a üldkoosoleku läbiviimise nõudeid, tulnuks tal vaidlustada seal vastu võetud otsuseid. Praeguses avalduses ei ole avaldaja sellist nõuet esitanud ega toonud ka esile vastavaid asjaolusid.
8.3.Maakohus leidis õigesti, et ühestki seadusest ei tulene alust esitada kohtule avaldus korteriühistu juhatuse liikme(te) õiguste (tagasiulatuvaks) peatamiseks. KrtS § 29 lg 6 p 2 annab küll kohtule õiguse peatada juhatuse liikme ametiseisundi kehtivus ja määrata korteriühistule juhatuse asendusliige, kuid seda üksnes menetluses, milles vaadatakse läbi korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõuet, ja teha seda esialgse õiguskaitse korras. Nagu ülal märgitud, et ole aga avaldaja sellist nõuet ja sellise nõude aluseks olevaid asjaolusid kohtule avalduses esitanud.
9.Neil põhjendustel leiab kolleegium, et avaldus on õiguslikult perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Maakohus jättis seega avalduse õigesti menetlusse võtmata, tuginedes põhjendatult ka menetlusökonoomia kaalutlustele, ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada.
10.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Arvestades seda, et teisi menetlusosalisi ei ole kaasatud, ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.