RAHVUSKOMITEE hagi ELEON AS vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
20 469,70 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: MAAILMA ENERGEETIKANÕUKOGU EESTI RAHVUSKOMITEE (registrikood 80191758), asukoht SuurAmeerika tn 1, 10122 Tallinn Hageja esindaja: Priit Mändmaa, e-post xxx Kostja: ELEON AS (registrikood 11456200), asukoht Müürivahe tn 22, 10140 Tallinn, e-post: [email protected]; [email protected]; juhatuse liikmed A S (isikukood xxx) ja O S (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Silja Holsmer, e-post xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Välja mõista ELEON AS-lt MAAILMA ENERGEETIKANÕUKOGU EESTI RAHVUSKOMITEE kasuks põhinõudena 17 021 eurot.
Välja mõista ELEON AS-lt MAAILMA ENERGEETIKANÕUKOGU EESTI RAHVUSKOMITEE kasuks otsuse tegemise aja seisuga (13.09.2021) sissenõutavaks muutunud viivis 3 933,57 eurot.
Välja mõista ELEON AS-lt MAAILMA ENERGEETIKANÕUKOGU EESTI
RAHVUSKOMITEE
kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis
põhivõlgnevuselt (17 021 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (14.09.2021) kuni põhiosa täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte üle vastava põhinõude summa.
Määrata kindlaks otsuse täitmise kord, mille kohaselt ELEON AS on kohustatud väljamõistetud summad tasuma MAAILMA ENERGEETIKANÕUKOGU EESTI RAHVUSKOMITEE arveldusarvele nr xxx.
Jätta menetluskulud ELEON AS kanda.
Määrata kindlaks menetluskulud, rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja välja mõista
ELEON
AS-lt
MAAILMA
ENERGEETIKANÕUKOGU EESTI RAHVUSKOMITEE kasuks menetluskulud 900 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:
•
mõista ELEON AS-ilt MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee kasuks välja põhinõudena 17 021 eurot;
•
mõista välja ELEON AS-ilt MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 086,13 eurot;
•
mõista välja ELEON AS-ilt MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnetavalt põhinõudelt (17 021 eurot) kindla summana alates hagiavalduse esitamise järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni;
•
mõista välja ELEON AS-ilt MTÜ Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnetavalt põhinõudelt (17 021 eurot) protsendina alates kohtuotsuse tegemise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle vastava põhinõude summa;
•
hageja palub väljamõistetud summad kanda alljärgnevale arvelduskontole: saaja: Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee; IBAN: xxx.
2.Hagiavalduse kohaselt võeti kostja hageja 28.06.2016 üldkoosoleku otsusega hageja liikmeks. Sama otsusega valiti kostja juhatuse liige A S hageja juhatuse liikmeks.
3.Hageja põhikirja p 2.8.3. kohaselt on hageja liige kohustatud tasuma õigeaegselt liikmemaksud ja muud seadusest või põhikirjast tulenevad maksud. Hageja liikmena on kostjal hageja ees tasumata järgnevad liikmemaksud: arve nr 22 summas kokku 2 500 eurot 2017 II kvartali eest; arve nr 23 summas kokku 2 500 eurot 2017 III kvartali eest; arve nr 29 summas kokku 2 500 eurot 2017 IV kvartali eest; arve nr 19 summas kokku 5 000 eurot 2018 eest; arve nr 49 summas kokku 4 521 eurot 2019 eest.
4.Kostja poolt liikmemaksu tasumata jätmise tõttu otsustas hageja 27.11.2019 toimunud üldkoosolekul põhikirja punktide 4.2.4. ja 4.2.10. alusel kostjat hageja liikmeskonnast välja arvata. Hageja nõuab liikmemaksude ja viivise väljamõistmist. Kostja vastus
5.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
6.Kostja ei ole kunagi tunnistanud mistahes võlgnevusi hageja ees. Hageja vastupidine järeldus/väide on ebaõige ega põhine ühelgi objektiivsel asjaolul ega asjas esitatud tõendil.
7.Kostja ei ole kunagi olnud hageja liige. Kostja ei ole kunagi hageja liikmeks astunud ega allutanud end hageja põhikirjale, sisekorrale, reglemendile vms. Asjaolu, et hageja liikmed on teinud otsuse kostja liikmeks võtmise kohta, ei tekita kostjale mingeid kohustusi. Asjaolu, et kostja juhatuse liige on valitud hageja juhatuse liikmeks, ei tähenda samuti, et kostja oleks hageja liige.
8.Kostja ei eita, et on vabatahtlikult hea usus panustanud hageja tegevusse ja hageja eesmärkide saavutamisse, kuid ei ole teinud seda hageja liikmena. Samuti ei ole võimalik kostja vabatahtlikku ja heas usus hageja aitamist hageja poolt ühepoolselt sanktsioneerida – rahaliste nõuete esitamisega. Kostja ei ole kunagi tunnistanud hageja nõudeid enda vastu.
9.Alternatiivselt, isegi kui kostja oleks olnud hageja liikmeks, ei tähenda see, et hagi kuuluks rahuldamisele. Hageja põhikirjas ei ole nõutaval kujul kehtestatud liikmemaksu tasumise kohustust, suurust ega korda. MTÜS § 12 lg 4 kohaselt määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. MTÜS regulatsiooni järgi on põhimõtteline vahe selles, kas liikmetele soovitakse kehtestatakse rahalisi kohustusi või muid kohustusi. Rahaliste kohustuste kehtestamine, rahaliste kohustuste suurus, kohustuste suuruse arvestamise viis, rahaliste kohustuste täitmise kord jne, peab olema sätestatud MTÜ põhikirjas, mitte lähtuma kellegi igakordsest ajas muutuvast suvaotsusest. Kui MTÜ soovib oma liikmetelt nõuda liikmetasu, sh panna selliseid nõudeid maksma kohtus, peab MTÜ põhikirjas olema minimaalselt sätestatud: i) eksisteerib kohustus tasuda liikmemaksu, ii) liikmemaksu suurus või selle arvestamise kord viisil, et liikmemaksu suurus oleks lihtsalt ja selgelt välja arvutatav, ettenähtav, iii) liikmemaksu tasumise kord ja tingimused. Need on imperatiivsed minimaalsed eeldused, milliste põhikirjas sätestamata jätmisel puuduvad MTÜ-l nõudeõigused liikme vastu. Nõudeõiguste puudumine ei tähenda, et liikmeid ei võiks vabatahtlikult vastavalt oma suutlikkusele ja soovile teha MTÜ-le makseid. Samas ei saa selliseid makseid puuduliku põhikirja puhul nõuda.
10.Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Antud juhul on MTÜS § 12 lg-s 4 sätestatud põhimõte, et varalised kohustused saavad tuleneda üksnes põhikirjast mitte üldkoosoleku igakordsest suvaotsusest. Kuna hageja põhikirja p 3.1.1. on tühine ega anna üldkoosolekule selliseid õigusi, nagu arvab hageja, ei ole kostjal ka saanud tekkida
mistahes rahalisi kohustusi hageja ees. Samuti on kõik otsused, millega on kostjale soovitud panna rahalisi kohustusi, tühised.
11.Alternatiivselt, isegi juhul kui hageja põhikirjas oleks nõutaval kujul ning kehtivalt kehtestatud liikmemaksu tasumise kohustus, ei saa hagi ikkagi rahuldada. Kostjat on koheldud ebavõrdselt ning kostja ei ole sellega nõus olnud. Kostja ei ole osalenud ühegi otsuse tegemisel, kus oleks hääletatud liikmemaksude üle. Kostja ei ole hääletanud ühegi otsuse poolt, millega oleks liikmemaksud kehtestatud või nende määrad ja tasumise kord kehtestatud. Teised hageja liikmed pole saanud ilma kostja osavõtu ja nõusolekuta teha kostja suhtes siduvaid otsuseid, mh kohelda kostjat halvemini teistest hageja liikmetest. Kostjat tuleb kohelda võrdselt teiste liikmetega.
12.Alternatiivselt, isegi kui asuda seisukohale, et hageja liikmete otsuseid ei oleks tühised ja/või kostjal oleks tekkinud kohustus tasuda hagejale liikmemaksu, ei saaks nõuda kostjalt liikmemaksu enam kui 500 eurot aastas – s.o määras, mis on liikmete otsusega ette nähtud. Asjaolu, et teised liikmed on ise olnud nõus sellega, et maksavad hagejale rohkem kui 500 eurot aastas, ei tekita kostjale kohustust tasuda rohkem, kui 500 eurot aastas.
13.Hageja viivisenõuded on alusetud. Hagejal ei ole kostja vastu põhinõudeid, mis ühtlasi tähendab ka viivisenõuete puudumist. Lisaks eelnevale ei saa hageja ise kostja suhtes ühepoolselt määrata, millal muutub arve sissenõutavaks ning millal tuleb see tasuda. Kuna kostja ei ole aktsepteerinud ka arvete kuupäevi ega maksetähtaegu, on ka hageja viivisenõuded seetõttu ebaõiged ega kuulu esitatud kujul rahuldamisele. Kohtu põhjendused
14.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
15.Alljärgnevalt analüüsib kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning lahendab hagi. I Kostja liikmelisus hagejas
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja liige. Kostja väidab, et kostja ei ole kunagi olnud hageja liige - kostja ei ole kunagi hageja liikmeks astunud ega allutanud end hageja põhikirjale, sisekorrale, reglemendile vms. Kostja hinnangul ei tekita asjaolu, et hageja liikmed on teinud otsuse kostja liikmeks võtmise kohta, kostjale mingeid kohustusi.
17.Kohus tuvastas, et hageja 2003-2017 kehtinud põhikirja (tlk 21-23) p 2.2. kohaselt otsustab hageja uute liikmete vastuvõtmise hageja üldkoosolek. Hageja põhikirja p 4.7. kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud hageja liikmetest või nende esindajatest, v.a juhul, kui otsus puudutab energiapoliitika-alaseid seisukohti, mille vastuvõtmiseks on vaja 2/3 liikmete, sh riigi esindaja nõusolek või kui seadusest ei tulene suuremat poolt häälte arvu. 28.06.2016 toimunud üldkoosolekust võttis osa hageja seitsmest liikmest viis (protokoll, tlk 4-5). Seega oli hageja eelnimetatud üldkoosolek otsustusvõimeline. Kohus tuvastas hageja 28.06.2016 üldkoosoleku protokolli alusel (tlk 4-5), et kostja võeti hageja 28.06.2016 üldkoosoleku otsusega hageja liikmeks. Kostja hageja liikmeks vastuvõtmise poolt hääletas 100% üldkoosolekul osalenutest.
18.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et MTÜ saab enda liikmeks võtta vaid isikuid, kes on selleks soovi avaldanud. Ainult ühingu ühepoolne otsus isik enda liikmeks lugeda ei saa tekitada liikmelisust ega sellega seonduvaid õigusi-kohustusi. Seadus ei sätesta, millises vormis liikmeks
astumise avaldus tuleb esitada. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks võtnu kostja enda liikmeks ilma kostja vastava tahteavalduseta. Ühtlasi tõendab kostja hilisem käitumine, et ta ise luges end samuti hageja liikmeks ja on enda liikmeks vastuvõtmise seega vähemalt peale otsuse tegemist heaks kiitnud (vt tlk 02.08.2017 üldkoosoleku protokoll – kostja osales koosolekul liikmena, tlk 9-10, poolte kirjavahetus, tlk 41-47, 2016, osaliselt 2017 liikmemaksu arvete tasumine, tlk 105-114). Hageja põhikirja p 2.7.2. järgi on ainult hageja liikmel õigus valida liikmeid ja olla valitud hageja organitesse. Kohtu hinnangul tõendab liikmelisust kaudselt ka asjaolu, et kostja juhatuse liige A. S valiti 28.06.2016 üldkoosolekul (tlk 4-5, protokolli p 5) hageja juhatuse liikmeks. See oli võimalik vaid seetõttu, et kostja oli hageja liige. A. S valiti teistkordselt hageja juhatuse liikmeks 02.08.2017 (protokoll, tlk 9-11) ja selle üldkoosoleku protokolli on A. S hageja liikmena ka ise allkirjastanud (tlk 11, 12).
19.Eeltoodud tõendite alusel tuvastas kohus, et kostja oli hageja liige. II Liikmemaksu tasumise kohustus
20.Hageja 16.07.2003-02.08.2017 kehtinud põhikirja p. 2.8.3. kohaselt on hageja liige kohustatud tasuma õigeaegselt liikmemaksud ja muud seadusest või põhikirjast tulenevad maksud.
21.Sama põhikirja p. 4.2.8. kohaselt kuulub hageja üldkoosoleku pädevusse liikmemaksude ja täiendavate maksete ja nende määrade ning tasumise korra kehtestamine. Hagi kohaselt oli 2016 liikmemaksu suuruseks määratud 10 000 eurot, mida oli võimalik tasuda kvartalite kaupa. Kohus tuvastas, et 2016 on kostja tasunud liikmemaksu täies ulatuses, selle suurust (10 000 eurot) aktsepteerides (vt arved tlk 110-113 ja laekumised tlk 105-108).
22.Hagi kohaselt oli 2017 liikmemaksu suuruseks määratud samuti 10 000 eurot, mida oli võimalik tasuda kvartalite kaupa. Hageja on esitanud tõendid, mille kohaselt kostja tasus liikmemaksu 2017 I kvartali eest 2 500 eurot (arve, tlk 114 ja laekumine, tlk 109) ja mis tõendab, et kostja aktsepteeris 2017 liikmemaksuna 10 000 eurot aastas, kuivõrd tasus esimese kvartali arve summas 2 500. Aastas on neli kvartalit. Kohus tuvastas eeltoodu alusel, et 2017 liikmemaksu suuruseks oli 10 000 eurot.
23.Kohus tuvastas, et 03.05.2018 kehtima hakanud hageja uue põhikirja p. 2.8.3. kohaselt on hageja liige kohustatud tasuma õigeaegset liikmemaksud ja muud seadusest või põhikirjast tulenevad maksud. Sama põhikirja p. 4.2.9. järgi üldkoosoleku pädevusse kuulub liikmemaksude ja täiendavate maksete määrade ning tasumise korra kehtestamine (vt protokoll ja põhikiri, tlk 2428). 03.05.2018 hageja üldkoosoleku protokolli p-ga 4 otsustati kinnitada liikmemaksud 2018. aastaks. Üldkoosoleku protokolli kohaselt on liikmemaks aastaks 2018 ettevõtetest liikmetele 5 000 eurot (vt tlk 24 pöördel). Kohus tuvastas, et eelnevast tulenevalt oli kostja liikmemaksuks aastaks 2018 määratud 5 000 eurot.
24.2019 kostja liikmetasu suuruse arvestuses on hageja lähtunud liikmelisuse lõppemise kuupäeva seisust. Kohus tuvastas, et kostja arvati liikmete hulgast välja 27.11.2019 (üldkoosoleku protokoll, tlk 17-19). Tulenevalt eelnevast nõuab hageja kostjalt liikmemaksu 2019 eest osaliselt – aja ulatuses, mil kostja oli hageja liige - 4 521 eurot.
25.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja põhikirjas ei ole liikmemaksu tasumisega seonduv piisavalt reguleeritud ja põhikiri on mingis osas tühine. Kostja vastuväiteid ei toeta seaduses sätestatut. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et põhikiri oli mingis ulatuses tühine.
26.Kohus tuvastas, et kostja on tema ja hageja vahelises kirjavahetuses enda võlgnevust liikmemaksude eest möönnud. Vastuseks hageja peasekretäri ettepanekule liikmemaksu ajatamiseks on kostja enda 30.01.2019 e-kirjas vastanud: „Oleme selle teema oma juhtkonnaga läbi arutanud ja jääme oma hiljuti väljatoodud seisukoha juurde, et niikaua kuni kestab Eleoni tehnoloogia riiklik kägistamine, ei ole Eleon AS-l võimalik ka WEC liikmemaksu tasuda“ (tlk 44). Kostja on võla olemasolu möönnud ka enda teistes e-kirjades hagejale (27.11.2018 e-kiri, tlk 46, 04.01.2019 e-kiri, tlk 45 pöördel, 17.01.2019 e-kiri, tlk 45, 15.10.2018 e-kirjas, tlk 47).
27.Kostja väitis, et tema poolt hagejale tehtud ülekannete näol oli tegemist mitte liikmemaksude tasumisega, vaid vabatahtliku spondeerimisega. Kohus märgib, et see väide on vastuolus asjas kogutud tõenditega. 2016 ja 2017 liikmemaksude tasumisel märkis kostja iga kord selgituse lahtris tasutavate arvete numbrid. Kohus kõrvutas hageja arveid ja kostja maksekorraldusi ning tuvastas, et kõigis enda ülekannetes on kostja viidanud just konkreetse liikmemaksu arve numbrile (tlk 105114). Seega on tõendatud, et kostja tegi makseid just liikmemaksude kvartaalseks tasumiseks. Vastupidised väited on tõendamata.
28.Kohtu seisukohta liikmemaksude tasumise kohustuse olemasolu osas ei muuda ka kostja väited, mille kohaselt kostja ei ole osalenud ühegi otsuse tegemisel, kus oleks hääletatud liikmemaksude üle ega hääletanud liikmemaksude kehtestamise poolt. Liikmemaksu suuruse sai hageja otsustada koosolekul osalejate enamuse otsusega ja selleks ei olnud vajalik kostja osalemine koosolekul ega tema nõusolek liikmemaksu suuruse ja tasumise tähtaja kehtestamiseks. Kohus juhib veekord tähelepanu, et kostja on ka ise aktsepteerinud liikmemaksu suuruses 10 000 eurot aastas, tasudes hageja arveid varasemalt vastavates summades.
29.Ülalmärgitu alusel on kohus seisukohal, et hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele kokku summas 17 021 eurot (2 500 eurot 2017 II kvartali eest; 2 500 eurot 2017 III kvartali eest; 2 500 eurot 2017 IV kvartali eest, 5 000 eurot 2018 eest ja 4 521 eurot 2019 eest). III Viivis
30.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti päevas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab ülal märgitule tuginedes viivist seadusjärgses määras.
31.Kohus peab viivise arvutamiseks tuvastama, millal muutus põhinõue sissenõutavaks. Hageja tugineb sissenõutavaks muutumise aja osas arvetel märgitud kuupäevadele. Kohus selle käsitlusega ei nõustu. Hageja ei saa arvetega ühepoolselt kindlaks määrata kohustuse sissenõutavaks muutumise aega. Hageja kehtestas üldkoosoleku otsusega tasumise kuupäevad alles 03.08.2018 ja need jõustusid 2019. aastast. Sellel eelneva perioodi osas ei ole esitatud kohtule tõendeid, et hageja üldkoosolek oleks kehtestanud tasumise kuupäevad. Seega peab kohus selle perioodi osas lähtuma seadusest. VÕS § 82 lg-s 1 on sätestatud, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohus leiab võlasuhte olemusele (liikmemaks aasta eest) ja poolte varasematele suhetele (varasemad tasumised – tlk 105-114) tuginedes, et iga aasta
liikmemaks muutus sissenõutavaks hiljemalt iga aasta lõpus, mille eest liikmemaksu tasuda tuli. Eeltoodu alusel leiab kohus, et 2017 II-IV kvartali liikmemaksu nõue muutus sissenõutavaks 31.12.2017; 2018 liikmemaks muutus sissenõutavaks 31.12.2018.
32.Hageja kehtestas 03.08.2018 üldkoosoleku otsusega liikmemaksu tasumise kuupäevad (tlk 24-40). Otsuse kohaselt ei rakendu otsuses märgitud tasumise tähtajad 2018. aastale. See tähendab, et need hakkasid kehtima alates 2019. Eeltoodu alusel leiab kohus, et 2019 liikmemaks muutus vastavalt hageja 03.05.2018 otsuse p-le 2 sissenõutavaks 31.03.2019. Hageja nõuab 2019 liikmemaksu tasumata jätmise tõttu viivist alates 14.12.2019 ja kohus lähtub sellest kuupäevast kui kostjale soodsamast (hageja ise määrab, millises ulatuses ta enda nõude maksma paneb).
33.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et viivis tuleb välja mõista seadusest tulenevas määras otsuse tegemise ajani summas 3 933,57 eurot järgneva arvutuskäigu alusel. Summa
Tähtaja algus Viivitatud päevad
Viivis kokku
2017 liikmemaks
7 500
01.01.2018
2 220,82
2018 liikmemaks
5 000
01.01.2019
1 080,55
2019 liikmemaks
4 521
15.12.2019
632,20
Kokku
3 933,57
34.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastavasisulise nõude esitanud, mistõttu määrab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt seaduses sätestatud määras otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Otsuse täitmise kord
35.TsMS § 445 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
36.Hageja palub väljamõistetud summad kanda alljärgnevale arvelduskontole: saaja: Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee; IBAN: xxx. Kohus rahuldab taotluse. Menetluskulud
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
38.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas täies ulatuses hageja põhinõude ja nõude viivise väljamõistmiseks alates otsuse tegemisest. Kohus arvutas väheolulisel
määral ümber hageja viivisenõude sissenõutavaks muutumisest kuni otsuse tegemiseni, kuid arvutuse aluseks olev periood muutus väheolulisel määral ja see mõjutas nõude suurust samuti väga väheolulisel määral. Eeltoodust tulenevalt ja kuivõrd kohus rahuldas hagi peaaegu kogu ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
39.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, milles märkis, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv 900 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks ja rahuldab selle.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik osaliselt tühistatud 28.02.2023 TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.