1.Rahuldada Holm Bank AS hagi H.S-i õigeksvõtul põhineva otsusega.
vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
2.Mõista H.S-ilt Holm Bank AS kasuks välja 28.11.2022 sõlmitud laenulepingust nr 52211280029 tulenev põhivõlg 3156,58 eurot, intress 318,49 eurot, kuni 16.07.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 105,91 eurot, menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 20 eurot ning viivis tasumata põhivõla jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.07.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4.Määrata hageja menetluskulude suuruseks 631,60 eurot, sh riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja esindaja sõidukulu 156,60 eurot. Mõista hageja menetluskulu 631,60 eurot H.S-ilt Holm Bank AS kasuks välja.
5.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Holm Bank AS (hageja) ja H.S (kostja) sõlmisid 28.11.2022 laenulepingu nr 52211280029, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 4050,00 eurot, tagastamise tähtaeg 10.12.2025, intressimäär 11,40% aastas, viivisemäär 0,03% päevas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi lepingutasu tasumine toimuma 28.11.2022 summas 81,00 eurot, laenu ja intresside tagastamine pidi toimuma 10.01.2023 kuni 10.11.2025 osamaksena summas 151,44 eurot ja 10.12.2025 osamaksena summas 151,14 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on täielikult tasutud lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed kuni 10.10.2023. 10.11.2023 on lepingu maksegraafikujärgne osamakse tasutud osaliselt summas 2,90 eurot. Alates 10.12.2023 on maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata. Hageja saatis 18.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, kostja võlgnevust ära ei tasunud. 12.04.2024 ütles hageja lepingu üles alates 26.04.2025. Kostja pole võlgnevust tasunud. Hageja kogunõude suuruseks on 3987, 67 eurot, millest põhivõlg moodustab 3156,58 eurot, intress 318,49 eurot, viivis 105,91 eurot, menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 20 eurot. Lisandub jooksev viivis, mis on ühe aasta eest arvestatuna 386,69 eurot.
2.Algse hagi esitas hageja K.S-i vastu, mille kohus võttis menetlusse 16.07.2024 määrusega. Kohus asendas hageja taotlusel 02.06.2025 määrusega K.S-i uue kostja H.Siga ning jättis algse kostja esitatud hagi läbi vaatamata. Hageja esitas asendatud kostja vastu hagi 04.06.2025 ja 19.06.2025 (sh nõude ümberarvestuse). H.S esitas hagile vastuse 25.07.2025 ning võttis hageja nõude õigeks. Kohus pidas asjas istungi 15.09.2025 ning arutas pooltega mh õigeksvõtuga seonduvat. H.S kinnitas, et võtab õigeks hageja nõude algsel, s.o ümberarvestamata kujul.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on nii kohtule esitatud kirjalikus avalduses kui kohtuistungil võtnud hageja nõude õigeks. Seega tuleb kohtul teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus.
2
4.TsMS § 444 lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus käsitab järgnevalt kokkuvõtlikult üksnes vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimisega seonduvat.
5.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja leiab, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu rikkus kostjaga krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule nähtub asjas esitatust, et H.S esitas laenutaotluse krediidiandjale K.S-i isikuandmeid ja isikut tõendavat dokumenti kasutades ning K.S ei ole lepingu sõlmimiseks tahteavaldust andnud ega edastanud krediidiandjale ei laenutaotlust ega mingeid andmeid. Tegelikkuses sõlmis laenulepingu ja sai laenusumma enda kasutusse H.S . Samas krediidilepingu sõlmimisel H.S-i maksevõimelisust kontrollitud ei ole. Ainuüksi sel põhjusel tuleb krediidiandja lugeda vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunuks. Ka ei ole hageja nõudnud ega kontrollinud laenusaaja (kes oli hageja algsel teadmisel K.S ) pangakonto väljavõtet. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et hageja on tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, jättes veendumata laenusaaja krediidivõimelisuses.
6.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
7.Kohus järeldab asja materjalidest, et laenutaotluse esitamisel esitas H.S laenuandjale K.S-i isikuandmeid, mida kohus loeb tahtlikuks valeandmete esitamiseks. Enda andmeid pole H.S laenuandjale esitanud. Kohtu hinnangul on H.S jätnud esitamata krediidiandjale teabe ning seda võltsinud VÕS § 4034 lg 7 viimase lause mõttes ning sellise tegevuse tagajärjel ei tekkinud krediidiandjal võimalustki hinnata tegeliku laenuvõtja krediidivõimelisust. Seega kuuluks hageja nõue väljamõistmisele täies ulatuses, sõltumata õigeksvõtust.
8.Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesolev otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
10.H.S on küll hagi võtnud õigeks esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, kuid tegemist ei ole TsMS § 168 lg 6 sätestatud olukorraga. Kostja on jätnud võlgnevuse tasumata ka pärast korduvate meeldetuletuskirjade esitamist ja lepingu ülesütlemist ning 3
hagejal tuli seetõttu pöörduda kohtusse. Kohus jätab eelnevast tulenevalt Holm Bank AS hagis H.S-i vastu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
12.Hageja 18.09.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning sõidukulud kohtuistungil osalemise eest 156,60 eurot.
13.Riigilõivu suuruse sätestab seadus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud hagilt riigilõivu kokku 455 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 117,93 eurot ning hagi esitamisel 337,07 eurot.
14.Hagejat on menetluses esindanud hageja töötajad, seega kohaldub TsMS § 175 lg 2, mille kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud, ning ka TsMS § 144 p 2, mille kohaselt kohtuvälised kulud on: menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Sõidukulud 15.09.2025 kohtuistungil osalemise eest 156,60 eurot on põhjendatud ja mõistlikus suuruses, arvestades menetluskulude nimekirjas avaldatuga, mille kohaselt esindaja sõitis marsruudil Haapsalu-Tartu-Haapsalu 522 km, hind 0,30 eurot kilomeeter.
15.Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb H.S-ilt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista eurot 631,60 eurot (sh riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja esindaja sõidukulu 156,60 eurot).
16.Kohus jättis 02.06.2025 määrusega K.S-ile kuni tema asendamiseni tekkinud menetluskulud Holm Bank AS kanda ning Holm Bank AS menetluskulud kuni K.S-i asendamiseni Holm Bank AS enda kanda. Määrus jõustus 20.06.2025. Kohus määrab K.S-i menetluskulud kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.