lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-141473/54

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-141473/54
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2095
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 2ViivisÄS § 138 lg 2AsutamislepingÄS § 1401 lg 1, 2TsMS § 637 lg 1, 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 638 lg 10, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineÄS § 1391 lg 3TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
YOKOAMI BIJWASAN OÜ12974463(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2021, Tallinn Kohtuasja number

2-20-141473

Kohtuasi

YOKOAMI BIJWASAN OÜ hagi X vastu osa eest tasumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.04.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): YOKOAMI BIJWASAN OÜ (registrikood 12974463), lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere Kostja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X 04.07.2021 taotlus menetlusabi saamiseks rahuldamata.
2.Keelduda menetlusse võtmast X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 27.04.2021 otsuse peale.
3.Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada apellatsioonkaebus koos lisadega selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
4.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib apellant Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 181 lg 1Menetlusabi andmise tingimused
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 633 lg 2Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu
TsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 175 lg 2Kohustuse ülevõtmine

2-20-141473 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.YOKOAMI BIJWASAN OÜ (hageja) esitas 11.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) vastu 3750 euro saamiseks. 26.11.2020 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.27.11.2020 hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2500 eurot, viivise 26.11.2020 seisuga 642,24 eurot ja viivise põhivõlalt (2500 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.11.2020 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 30.12.2015 hageja asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali juhatuse poolt määratud ajaks, kuid mitte hiljem, kui äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimuse saabumisel. Hageja põhikirja lisa p-d 2.1 ja 2.2 sätestavad, et osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult juhatuse poolt määratud ajaks, kuid mitte hiljem kui ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. ÄS § 1401 lg 2 sätestab, et kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.
4.07.01.2016 kandis Tartu maakohtu registriosakond hageja äriregistrisse ning kostja sai hageja osanikuks ning juhatuse liikmeks. 11.09.2017 tekkisid hagejal makseraskused (võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees) ning saabus ÄS § 1401 lg-s 2 märgitud tingimus ning kostja kohustus hageja kapitaliseerimisel muutus sissenõutavaks. Hageja esitas tõendina saldopäringu tekkepõhise maksuperioodi järgi 01.09.2017 seisuga, mille kohaselt oli Maksu- ja Tolliameti nõuete saldo hageja osas 7598,34 eurot (dtl 125). Millest võlgnevused täpsemalt tekkisid, teab kostja, kes 01.09.2017 hageja raamatupidamist korraldas. Lisaks esitas hageja tõendi selle kohta, et 26.11.2020 seisuga on hagejal Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus summas 24 643,50 eurot (erijuhtude tulumaks 6423,84 eurot + intress 2470,43 eurot + käibemaks 15 749,23 eurot). Võla alguskuupäevaks on 11.09.2017 (dtl 22). 26.11.2020 seisuga ei ole kostja hageja osakapitali sissemakset tasunud.
5.Alternatiivselt on hageja juhatus 11.11.2020 esitanud kostja osas hageja esmase kapitaliseerimise nõude, seega saabus ÄS § 1401 lg-s 2 toodud esimene alternatiiv ning osakapitali sissemaksekohustus muutus sissenõutavaks. Alternatiivselt muutus kostja kohustus sissenõutavaks 26.05.2016, kui Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma arestis täiteasjas nr 194/2015/839 kostjale kuulunud hageja osa (dtl 121).
6.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. ÄS § 138 lg 2 p 5 sätestab, et asutamislepingus märgitakse, kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht. Vastavalt ÄS § 138 lg-le 5, kui osaühingul on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. ÄS § 1391 lg 3 näeb ette, et kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asendab asutamislepingut ja käesoleva seadustiku §-s 139 sätestatud põhikirja. Erialakirjanduses on selgitatud, et sissemakse tasumise nõue on osaühingul (K. Saare jt. Ühinguõigus I. 2015, lk 277). Kostja on rikkunud oma isiklikku kohustust hageja ees.

2-20-141473

7.Hageja selgitas, et hageja ainuosanik on MTÜ Maastikuhooldus, kellel puuduvad osanikud ja kasum. Tsiviilasja toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et Maastikuhooldus MTÜ tegeleks äritegevusega ja saaks seeläbi kasumit.
8.Hageja põhinõue on 2500 eurot. 26.11.2020 seisuga on kostja nõude täitmisega viivituses 1173 kalendripäeva ning viivise summa kostja osas on 642,24 eurot.
9.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud pahatahtlikult. Kostja plaanis teha sissemaksu, kuid juhatuse liige PJ omastas hageja kontol hoiustatud raha (dtl 32, 36, 92). Kostja väljendas teadmatust maksuvõla tekkimise asjaolude suhtes (dtl 62). Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohtu 27.04.2021 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 3225,48 eurot (s.o põhivõlg 2500 eurot ja viivis 725,48 eurot arvestatuna seisuga 27.04.2021) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhivõlalt 2500 eurot alates 28.04.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 950 eurot ja viivise menetluskuludelt.
11.Kostja oli hageja ainuosanik kuni 15.09.2017. Kostja oli hageja ainus juhatuse liige kuni 22.09.2017. Alates nimetatud kuupäevast kuni 18.12.2017 oli kostja hageja juhatuse liikmeks koos PJ-ga. Alates 15.09.2017 on hageja ainuosanikuks Maastikuhooldus MTÜ (dtl 19).
12.Hagi aluseks on hageja asutamisest tekkinud lepinguline kohustus tasuda osakapitali sissemakse. Hageja asutas kostja 30.12.2015 osakapitali sissemakset tegemata, osakapitali suurus oli 2500 eurot (dtl 19). ÄS § 1401 lg 2 kohaselt vastutab osaühingu selliselt asutanud osanik osaühingu kohustuste eest osaühingu ees tasumata sissemakse ulatuses. Nimetatud sättest tuleneb kostja õigus nõuda hagejalt osakapitali sisse maksmist tasumata sissemakse ulatuses, käesoleval juhul summas 2500 eurot. Nõude sissenõutavaks muutumine on seotud osaühingu võimetusega täita oma kohustusi. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi väljatrükkidega on tõendatud, et hagejal on maksuvõlgnevus alates 01.09.2017 (dtl 22; dtl 125).
13.Kohus pööras korduvalt kostja tähelepanu vajadusele esitada andmeid maksuvõla tekkimise asjaolude kohta, kuid kostja hageja faktiväiteid ümber ei lükanud. Maksuvõla tekkimise asjaolud oleks võinud hageja pahatahtluse ilmnemise korral mõjutada hagi lahendamist, kuid vastavaid andmeid ja tõendeid kohtule esitatud ei ole. Osakapitali sissemakse tasumise kohustuse teke ei ole muus osas sõltuv sellest, kas osaühingu maksejõuetus on tekkinud asutaja osanikuks olemise ajal või pärast seda. Asjaolu, et kostja on oma osa võõrandanud, ei mõjuta tema vastutust osaühingu ees. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja oleks andnud nõusoleku kohustuse üleminekuks uuele osanikule. Ilma hageja nõusolekuta ei saanud kohustus uuele osanikule üle minna (VÕS § 175 lg 2).
14.Asjaolu, et hageja kontole on 17.11.2017 kolmanda isiku poolt kantud 2500 eurot (dtl 36) ei mõjuta eespool tuvastatud hageja maksejõuetuse tekkimist septembris 2017. Kostja ei ole ka väitnud, et tegemist oleks osakapitali sissemaksmisega tema eest. Konto väljavõttest nähtuvalt on maksed tehtud teenuste osutamise eest hageja poolt esitatud arvete tasumiseks (dtl 34 ja 35) ja kostja ei ole esitanud muud selgitust nende maksete tegemise aluste kohta.

2-20-141473

15.Kostja poolt esitatud faktiväited hageja juhatuse liikme PJ tegevuse kohta ei oma asja õige lahendamise seisukohalt tähendust ja kohus neid ei menetle. Kohus on seda kostjale korduvalt selgitanud (12.02.2021 ja 22.03.2021).
16.Eelnimetatust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja varem sisse maksmata jäänud osakapitali eest 2500 eurot.
17.Vastavalt eespool tuvastatule muutus hageja nõue sissenõutavaks juba enne kuupäeva 11.09.2017, millest alates on hageja viivist arvestanud. Hageja on põhjendatult nõudnud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Käesoleva otsuse tegemise kuupäeva (27.04.2021) seisuga on viivise suurus 725,48 eurot (2500 x 8% aastas x 1325 päeva). Alates 28.04.2021 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määra järgi kuni põhivõla tasumiseni (TsMS § 367).
18.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõivud kokku 300 eurot (112,5 + 187,5) ja lepingulise esindaja tasu 650 eurot (esindaja 6,5 tunni töö eest tunnitasumääraga 100 eurot, dtl 126). Hageja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja poolt menetlustoimingutele kulutatud aeg vajalik ning tunnitasumäär põhjendatud. Kostja on ebaselgete avalduste ning asjakohatute faktiväidete ja tõenditega ise suurendanud käesolevas asjas hageja esindamiseks vajalikku tööaega. Kostja ei ole menetluskulude põhjendatust vaidlustanud. Seega mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude hüvitise summas 950 eurot (300 + 650). Hageja taotluse alusel (dtl 126) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik
19.Kostja esitas 28.05.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt varastati kostja ettevõte 2017. aastal. Hiljem laekus kostja endise ettevõtte kontole lepingu järgi raha summas 2047 eurot. Hiljem sai kaebaja teada, et tema juurdepääs ettevõtte kontole on blokeeritud ja raha on kantud teise tundmatu ettevõtte kontole. Kaebaja hakkas ähvardusi saama ja pidi ettevõtte juhatusest tagasi astuma. Kaebaja ettevõtte võttis üle pettur.
20.17.06.2021 määrusega jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse käiguta ja andis apellatsioonkaebuse esitajale tähtaja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus palus välja tuua, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb ning märkida kaebuse põhjendus (TsMS § 633 lg 2 p-d 2, 3, lg-d 3, 5). Ringkonnakohus palus apellatsioonkaebuselt tasuda ka riigilõivu.
21.04.07.2021 esitas apellant taotluse menetlusabi saamiseks, kuid muid puudusi ei kõrvaldanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22.Ringkonnakohus leiab, et kaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6, § 637 lg 2 ja § 638 lg 4 alusel jätta menetlusse võtmata.

2-20-141473

23.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kostja ei ole kõrvaldanud ringkonnakohtu 17.06.2021 määruses välja toodud puudusi. Kostja ei ole täpsustanud, millises ulatuses ta maakohtu otsust vaidlustab ning millist lahendit ta taotleb. Samuti ei ole kostja apellatsioonkaebust põhjendanud selliselt, et seda saaks seostada käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevate küsimusega. Seega keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 637 lg 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine.
24.Teiseks ei saa maakohtule ringkonnakohtu hinnangul ette heita materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega sellist menetlusõigusenormide rikkumist, millest tulenevalt tuleks asjas teha teistsugune lahend. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus leida, et maakohus on hagi ebaõigesti rahuldanud. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
25.Maakohus tuvastas, et kostja on 30.12.2015 hageja asutamislepinguga võtnud endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali juhatuse poolt määratud ajaks, kuid mitte hiljem, kui ÄS § 1401 lg-s 2 või 3 nimetatud tingimuse saabumisel (hageja põhikirja lisa p-d 2.1 ja 2.2). ÄS § 1401 lg 1 esimene lause sätestab, et kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. ÄS § 1401 lg 2 kohaselt kuni osanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Riigikohus on selgitanud, et sissemakse tasumise nõue on oma olemuselt rahalise kohustuse täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 mõttes (RKTKo nr 2-1716812, p 11). Nõude rahuldamise eelduseks on osakapitali sissemakse kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata. Maakohus on tuvastanud, et käesoleval juhul on saabunud ÄS § 1401 lg 2 kohane tingimus. Hagejal on tekkinud maksuvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees alates 01.09.2017 (dtl 22; dtl 125) ning seetõttu muutus ÄS § 1401 lg 2 kohaselt nõue tasumata sissemakse ulatuses sissenõutavaks 01.09.2017. Kostja oma kohustust täitnud ei ole ning ei ole maakohtu menetluses ega apellatsioonkaebuses esitanud asjakohaseid vastuväiteid nõude rahuldamata jätmiseks (vastavaid asjaolusid on maakohus kostjale 12.02.2021 ja 22.03.2021 selgitanud). Seega on maakohus hageja põhinõude õigustatult rahuldanud. Lisaks on maakohus vastavalt hageja taotlusele põhjendatult mõistnud põhinõudelt välja seadusjärgse viivise alates 11.09.2017 kuni maakohtu otsuse tegemise kuupäevani (27.04.2021) summas 725,48 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Arvestades apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, ei saa apellatsioonkaebust selles esile toodud asjaoludel ilmselt rahuldada ning seega keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel.
26.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.
27.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega küsinud hagejalt sellele vastust, mistõttu ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

2-20-141473

28.Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole piisavat alust eeldada, et kostja kavandatav menetluses osalemine on edukas, s.t ei esine TsMS § 181 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldust, ei anna ringkonnakohus kostjale menetlusabi ja jätab kostja taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium