Taotluse lahendamine Võlgnik B K (isikukood xxx); Võlausaldaja I Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (e-post [email protected]); Võlausaldaja II xxx OÜ (registrikood xxx); Võlausaldaja III xxx (registrikood xxx); Võlausaldaja IV xxx AS (registrikood xxx); lepinguline esindaja D N
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada võlgniku B K (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada B K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada B K võlgniku B K usaldusisiku kohustustest.
4.Avaldada teade võlgniku B K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 28.06.2016 määrusega kuulutati välja B K pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Peeter Sepper. 20.02.2017 määrusega lõpetas kohus B K pankrotimenetluse selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas B K kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.25.03.2021 esitas võlgnik kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks ning tema kohustustest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on võlgniku tervislik seisund halb, mistõttu ei ole võlgnik võimeline töötama. Võimalused võlgniku tervisliku seisundi paranemiseks puuduvad. Seega puudub perspektiiv kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
3.Võlausaldaja Aktsiaselts xxx vaidleb võlgniku taotlusele vastu, kuna võlgniku poolt esitatud dokumentidest nähtuvalt on võlgnik töötanud kuni 30.02.2020 xxx OÜ-s, kuid uuele töökohale pole võimalik asuda, sest võlgnikule on määratud puuduv töövõime 1 aastaks. Võlgnikule on puuduv töövõime määratud alates 11.08.2020, seega enne nimetatud kuupäeva oli võlgnik võimeline töötama. Võlgniku töötasuks on üksnes 160 eurot kuus, mis ei ole kindlasti mõistlik, arvestades, et võlgnik pidi tegema võlausaldajatele makseid. Seega ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ka sellist otsinud. Võlgniku kohustustest vabastamise teiseks eelduseks on, et võlgnik on arvestatavas osas oma nõudeid võlausaldajate ees täitnud. Aruandest nähtuvalt ei ole võlgnik võlausaldajatele makseid teinud. Võlgniku igakuine riiklik toetus on 680 eurot. Antud summast oleks saanud võlausaldajatele makseid teha, kuid võlgnik pole seda võimalust kasutanud.
4.Võlausaldaja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts vaidleb samuti võlgniku taotlusele vastu, leides, et võlgnik ei ole panustanud piisavalt sellele, et leida paremini tasustatud töist tegevust. Töötamist ca 160-eurose töötasu eest kuus ei saa pidada võlgniku poolt endast parima andmiseks võlausaldajate nõuete rahuldamisel. Võlgnik on suhtunud kohustuste täitmisse ebakorrektselt ja käitunud menetluse kestel üksnes iseenda huvidest lähtuvalt.
5.Võlausaldajad xxx ja xxx OÜ ei ole kohtule oma seisukohta võlgniku taotluse osas esitanud. Kohtumääruse põhjendused
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 20.02.2017. Seega ei ole B K kohustustest vabastamise menetluse algatamisest käesolevaks ajaks möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg 11.
7.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus edastas PankrS § 175 lg 3 alusel võlgniku poolt esitatud taotluse seisukohavõtuks võlausaldajatele. Võlausaldajad Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts ja xxx AS vaidlesid võlgniku taotlusele vastu. Võlausaldajad xxx ja xxx OÜ kohtule kohustustest vabastamise osas vastuväiteid ei esitanud.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest 2 (4)
saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
9.Võlausaldajad on kohtule oma seisukohad kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas esitanud kirjalikult. Kohus on võlgniku vande all ära kuulanud 10.06.2021. Kohus kutsus ärakuulamisele ka kõiki võlausaldajaid, kuid ükski võlausaldaja ärakuulamisele ei ilmunud.
10.Võlausaldajad xxx AS ja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts palusid jätta võlgniku kohustustest vabastamata, kuna võlgnik ei ole võlgnevusi olulisel määral tasunud ega näidanud omalt poolt üles piisavat initsiatiivi, et leida paremini tasustatavat tööd ja seega paremaid võimalusi võlausaldajate nõuete täitmiseks.
11.Võlgniku pankrotimenetluses kinnitatud lõpparuande kohaselt jäi Tallinna kohtutäituril Kaire Põltsil raha saamata summas 94,94 eurot, xxx OÜ-l 3723,27 eurot, xxx 248,96 eurot ja xx (uue ärinimega xxx AS-il) 59 543,43 eurot. xxx AS on kohut võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel teavitanud, et tema on xxx AS-i nõude omandanud. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole võlgnik võlausaldajatele ühtki väljamakset teinud.
12.Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele. PankrS § 175 lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlgnik on nii 10.06.2021 toimunud ärakuulamisel kui ka 14.05.2021 esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et tal on xxx, kuna tal on xxx, lisaks on tal xxx. Võlgnik on üle 5 aasta üritanud leida endale sobivat tööd, kuid senini edutult. Võlgnik elab xxx üürikorteris ning omal jõul võlgnik xxx (tal on xxx). Võlgniku sissetulekud ei võimalda igapäevaseid kulutusi transpordile. Võlgnikule makstav abiraha ei võimalda tal xxx korterit üürida. 13.07.2021 on võlgnik kohtule edastanud Eesti Töötukassa 12.07.2021 töövõime hindamise otsuse, millest nähtuvalt on võlgnikul tervisliku seisundi tõttu muuhulgas piiratud xxx. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul on haigestumise tagajärjel diagnoositud sügav puue (Sotsiaalkindlustusameti 22.09.2017 otsus nr xxx) ning võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime kuni 10.08.2024 Eesti Töötukassa 12.07.2021 otsusega nr xxx, ei saa käsitleda kui võlausaldaja huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgniku selgitustest ja Eesti Töötukassa 12.07.2021 otsusest nähtuvalt on võlgniku tervislik seisund sedavõrd halb, et takistab võlgnikul tasuva töö leidmist. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid teinud. Võlgniku sissetulekuteks kohustustest vabastamise menetluse kestel on olnud töötasu 160 eurot ja töövõimetuspension ning puudetoetus. Viimases aruandes (25.03.2021) märkis võlgnik, et ta on töötu ning tema igakuiseks sissetulekuks on Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetustoetus 400 eurot kuus ja puudetoetus 280 eurot kuus. 10.06.2021 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik täiendavalt, et tal on igapäevaselt vaja võtta mitmeid erinevaid ravimeid, kuid tema sissetulekud ei võimalda tal kõiki ravimeid välja osta. PankrS § 175 lg 11 võimaldab kohtul oma kohustusi täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul lugeda, et võlgnik on oma kohustusi vastavalt oma võimalustele nõuetekohaselt täitnud. Võlgnik on täitnud korrektselt usaldusisiku ülesandeid, esitades kohtule usaldusisiku 3 (4)
aruandeid. Võlgnik on selgitanud, et ta on püüdnud leida tasuvamat tööd, kuid selle leidmist takistab tema halb tervislik seisund. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Eesti Töötukassa 12.07.2021 otsusest nr xxx nähtuvalt on B Kl tuvastatud puuduv töövõime kuni 10.08.2024. Seega ei ole tõenäoline, et võlgniku tervislik seisund ka lähema 3 aasta jooksul paraneks ning võimaldaks võlgnikul tasuvama töökoha leidmist ja seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamist.
13.Tulenevalt PankrS § 173 lg-st 5 ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ide 131132 kohaselt ei kuulu võlgniku igakuised sissetulekud, s.o töövõimetuspension ja puudetoetus, võlausaldajale väljamaksmisele. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Kohtu hinnangul on B K majanduslik olukord tulenevalt tema tervislikust seisundist eriti raske ning kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlgnikul võimalik panustada oma võlgade likvideerimisse. Kohus on seisukohal, et B K pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning B K tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.