Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
09. september 2021.a, Tallinn
Hagihind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-21-1763 I. V. hagi Bürgermeister Restoran OÜ vastu Bürgermeister Restoran OÜ osanike 23.12.2020 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks 3500 eurot
nende Hageja: I. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 2, 10143 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: Bürgermeister Restoran OÜ (registrikood 12496456, asukoht Vene tn 4-4, 15075 Tallinn) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada Bürgermeister Restoran OÜ osanike 23.12.2020 koosolekul vastu võetud otsuste tühisus.
3.Jätta menetluskulud Bürgermeister Restoran OÜ kanda.
4.Välja mõista Bürgermeister Restoran OÜ-lt I. V. kasuks menetluskulu summas 300 eurot.
5.Välja mõista Bürgermeister Restoran OÜ-lt I. V. kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.I. V. esitas Harju Maakohtule hagi Bürgermeister Restoran OÜ vastu Bürgermeister Restoran OÜ osanike 23.12.2020 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on rikutud 23.12.2020 kostja üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korda.
1.2.Koosoleku korraldamise kohta ei saadetud teadet hagejale. 23.12.2020 protokollis esineb hulgaliselt olulisi rikkumisi. Hageja leiab, et antud juhul on pahatahtlikult soovitud ebaseadusliku osanike otsusega kahjustada äriühingu huve ja osaühingu juhatuse liikmeks on määratud korduvalt kriminaalkorras karistatud isik.
1.3.Kostja põhikirja p 3.2. kohaselt peab osanike otsuste tegemiseks olema esindatud vähemalt 51% osadega esindatud häältest, kuid antud juhul oli esindatud 41,2% osadega esindatud häältest.
1.4.Antud juhul ei saadetud hagejale mitte mingit informatsiooni osanike koosoleku kohta, päevakorda ega muid andmeid. Hageja märgib, et protokolli kohaselt on I. V.i kontaktiks märgitud A OÜ, registrikood xxxx, e-post xxxx. Hageja märgib, et tegemist on valeandmetega. Hageja ei ole alates 19.11.2020 A OÜ juhatuse liige ja eelnimetatud äriühingu e-post on xxxx. Enamgi veel, hageja ei ole kunagi sellist eposti aadressi avaldanud kostjale, K. B. või M. N., mistõttu isegi kui sellele e-posti aadressile saadeti mõni teade, siis sinna teate saatmine on vastuolus ÄS sätestatuga.
1.5.Antud juhul puuduvad 23.12.2020 protokollis järgmised olulised andmed: 1) lisamata on jäetud koosolekul osalenud osanike nimekiri; 2) protokollist ei nähtu, kes hääletas otsuse poolt, vastu või jäi erapooletuks ega hääletustulemusi koos häälte arvuga; 3) protokollist puuduvad andmed osadest tulenevate häälte arvu kohta; 4) ei nähtu, kes valis koosoleku juhataja ja protokollija; 5) protokolli ei ole edastanud osanikele 7 päeva jooksul pärast koosoleku toimumist; 6) puuduvad andmed kes kutsus koosoleku kokku, kuidas saadeti teated ega ka see, kas tegemist on korralise või erakorralise koosolekuga.
1.6.Täiendavalt on osanike koosolekul rikutud seda, et koosoleku päevakord ei kattu koosolekul tehtud otsustega. 23.12.2020 protokolli kohaselt ei olnud päevakorras uute juhatuse liikmete ametisse määramist. Päevakorra muutmise kohta puuduvad mistahes põhjendused või andmed.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 350 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Hageja ostis augustis 2020 avalikul enampakkumisel Bürgermeister Restoran OÜ osa ning pole kunagi peale seda võtnud ühendust ei Bürgermeister Restoran OÜ juhatuse ega teise osanikuga. Oleks olnud õiguslikult ootuspärane, et uus osanik võtab ühendust juhatusega, annab juhatusele oma kontaktandmed, kuidas temaga ühendust võtta, et osanikuna osaleda üldkoosolekutel osaühingu juhtimisel jmt. Mitte midagi sellist hageja ette ei võtnud.
3.2.K. B. esitas avalduse astumaks tagasi juhatuse liikme kohalt, saatis koosoleku toimumise kohta avalikest registritest saadava informatsiooni alusel koosoleku kokkukutsumise teate mõlemale osanikule ning seetõttu toimis vastavuses seadusega.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude
põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Kohus lahendab antud vaidluses kirjalikus menetluses, kuivõrd pooled on selleks andnud nõusoleku (t lk 43-44, 45, 46).
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle, et: • Hagejale kuulub kostja osa osamaksega 1 476 eurot (t lk 5) • 23.12.2020 toimus kostja osanike koosolek, millisel on kutsutud juhatusest tagasi K. B.a ja nimetatud uueks kostja juhatuse liikmeks J. G. (t lk 7-9).
9.Vaidlus on pooltel selle üle, kas kostja 23.12.2020 toimunud osanike koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, mistõttu üldkoosolekul puudus õigusvõime ning kas üldkoosoleku protokoll vastab seaduses sätestatule.
10.Äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg 1 kohaselt osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
11.Hageja on asunud seisukohale, et rikutud on kostja 23.12.2020 osanike koosoleku kokkukutsumise korda, kuivõrd hageja on saanud teada koosoleku toimumisest juhuslikult Äriregistri vahendusel.
11.1.ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.
11.2.Riigikohus on 12.04.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17 punktis 13 asunud seisukohale, et koosoleku toimumisest osanikele etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Koosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada.
11.3.Lisaks on Riigikohus eelnevas kohtuotsuse punktis 15 asunud seisukohale, et eeltoodud põhimõtted vähemalt üldjuhul ka olukorras, kus osanike koosoleku toimumise teade saadetakse osanikele e-postiga. Ka sel juhul loetakse osanike koosoleku teate saatmine õigeaegseks juhul, kui e-kiri on saadetud osaniku ja ühingu vahelises suhtluses tavapärasel e-posti aadressil ja sellisel viisil, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini sellisel ajal, et osanikule jääks koosolekuks ettevalmistamiseks vähemalt üks nädal. E-kirja tavaline edastamine tähendab selle saatmist adressaadile ning saatmise korral tuleb eeldada, et e-kiri jõuab adressaadini samal päeval, kui see saadeti.
11.4.Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et hageja omandas kostja osa avalikul enampakkumisel ning peale seda ei ole hageja võtnud kostja juhatusega ühendust
ega andnud enda kontaktandmeid, et juhatusele oleks teada kuidas temaga ühendust võtta. Kostja endine juhatuse liige K. B. püüdis uue osanikuga ehk hagejaga ühendust saata, kuid see ei õnnestunud (t lk 34). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole oluline mitte see, mida tegi kostja juhatuse liige hageja kontaktandmete teadasaamiseks, vaid see, kuidas, millal ja kuhu saadeti hagejale kutse 23.12.2020 koosoleku kohta.
11.5.Kohus leiab, et antud juhul on tõendamata, kuidas, millal ning kuhu on kostja edastanud hagejale 23.12.2020 koosoleku kokkukutsumise teate. Seega on asjas tõendamata, et kostja hagejale üldse mingi kutse saatis. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja kontaktandmeteks osanike nimekirjas oli e-posti aadress xxxx.
11.6.Kohus märgib lisaks, et 23.12.2020 kostja üldkoosoleku protokolli kohaselt on hageja kontaktandmeteks märgitud A OÜ, e-post xxxx (t lk 7). Samas on hageja esitanud tõendi selle kohta, et A OÜ e-posti aadress oli alates 19.11.2020 xxxx ning hagejal A OÜ-ga alates 19.11.2020 seos puudus (t lk 18). Kostja ei ole selgitanud, millisel kaalutlusel väidetavalt saadeti kutse just sel aadressil.
11.7.Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et rikutud on kostja 23.12.2020 osanike koosoleku kokkukutsumise korda, kuivõrd hagejale sellekohase kutse saatmine ei ole tõendatud. Selle tagajärjeks on vaidlustatud üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisus.
12.Isegi juhul, kui rikutud ei oleks kostja 23.12.2020 osanike koosoleku kokkukutsumise korda, siis puudus koosolekul õigusvõime võtta vastu otsuseid ning vastu võetud otsused on tühised.
12.1.ÄS § 174 lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
12.2.Kostja põhikirja punkti 3.2 kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb vähemalt 51% osadega esitatud häältest (t lk 10).
12.3.Antud juhul kuulub hagejale 1476 kostja osa ehk 58,80% (t lk 5) ning kuivõrd hagejat koosolekul vaidlustamata asjaolu kohaselt ei osalenud, siis ei olnud kostja 23.12.2020 osanike koosolekul õigusvõimet ning vastuvõetud otsused on kehtetud. Asja materjalidest ei nähtu, et tegemist olnuks korduskoosolekuga, mil vastavalt ÄS § 176 lg 6 oleks koosolek pädev olnud otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata.
13.Lisaks eelnevale on hageja asunud seisukohale, et kostja 23.12.2020 üldkoosoleku protokoll ei vasta seaduses nõutule.
13.1.ÄS § 171 lg 5 kohaselt osanike koosolek protokollitakse. Osanike koosoleku protokollile kohaldatakse vastavalt § 304 1.–6. lõikes sätestatut.
13.2.Hageja leiab, et antud juhul on 23.12.2020 kostja osanike koosoleku protokollile jäetud lisamata üldkoosolekul osalejate nimekiri (ÄS § 304 lg 2), otsuste vastuvõtmise poolt, vastu või erapooletuks jäänud häälte arv (ÄS § 304 lg 1 p 3), puuduvad andmed osadest tulenevate häälte arvu kohta, kes valis üldkoosoleku juhataja ja protokollija, protokolli ei ole hagejale edastatud (ÄS § 304 lg 3), ei nähtu, kes kutsus kokku 23.12.2020 üldkoosoleku ning kas tegemist on korralise või erakorralise üldkoosolekuga (t lk 7-9).
13.3.Kuivõrd kohus asub seisukohale, et 23.12.2020 kostja osanike koosoleku otsused on tühised kokkukutsumise korra rikkumise ja kvoorumi puudumise tõttu, siis ei ole kohtul vaja täiendavalt analüüsida, kas otsused on tühised ka protokollile ette nähtud nõuete mittetäitmise tõttu. Kohus peab vajalikuks siiski märkida, et kuivõrd 23.12.2020 kostja osanike koosolekul osales vaid üks osanik, siis on lihtsalt tuletatav, kes seal osales, kes hääletas otsuste poolt jne. Seetõttu ei ole tegemist selliste oluliste rikkumistega, mis tingiks otsuste tühisuse.
14.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tuvastada tuleb, et Bürgermeister Restoran OÜ osanike 23.12.2020 koosolekul vastuvõetud otsused on tühised.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 132 lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
17.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 350 eurot (t lk 47).
19.Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 300 eurot. Rahuldamisele ei kuulu hageja taotlus mõista kostjalt välja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot, kuivõrd kohus on jätnud 05.02.2021 kohtumäärusega rahuldamata hagi tagamise taotluse (t lk 19).
20.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.