1.2.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda.
1.3.Kui Kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos punktis 1.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 7096,51 € ulatuseni.
2.Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
3.Pärnu Maakohtul tagastada hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 275 eurot PlusPlus Capital AS a/a-le EE082200221053320710 Swedbank.
4.Saata määrus menetlusosalistele.
2-21-10001 Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6.Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagiavaldus 22.06.2021. a esitas Aktsiaselts PlusPlus Capital Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse A K vastu Fresh Finance OÜ ja A Ki vahel 19.09.2019. a sõlmitud refinantseerimislaenust nr. xxx (mis on üles öeldud 24.03.2020. a) tuleneva nõude (mis on 10.04.2020.a loovutatud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital) põhivõlgnevuse 7096,51 €, intressi 1085,27 €, lepingu haldustasu 15 €, viivise 706,15 € ja sissenõudekulude 35 € väljamõistmiseks. 29.06.2021. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kompromissleping 07.09.2021. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu. PlusPlus Capital AS ja A K juhindudes Tsiviilkohtmenetluse seadustiku paragrahvidest 430 lg 1 ja 2 ning paragrahvist 432, sõlmisid käesoleva kompromissilepingu alljärgnevas:
1.Pooled leidsid:
1.1.PlusPlus Capital AS esitas hagiavalduse kostja A K vastu Refinantseerimislaenu lepingust Nr. xxx, 19.09.2019 tuleneva võlgnevuse ja menetluskulude nõudes.
1.2.Pooled on nõus sõlmima antud tsiviilasjas kompromissi ja lõpetama menetluse.
2.2.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda.
2.3.Kui Kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub lepingu 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 7096,51 € ulatuseni.
3.Pooled märgivad, et nad on teadlikud TsMS paragrahvides 430 lg 2 sätestatud asjaoludest ja paragrahvis 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
4.Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-21-10001 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
5.Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 430 lg 2 kinnitamiseks.
6.Hageja palub vastavalt TsMS § 150 lg 2 punktile 1 tagastada hagejale 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust PlusPlus Capital AS a/a-le EE082200221053320710 Swedbank. Kohtu seisukoht
1.Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
2-21-10001
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
3.Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
4.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
5.TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
6.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
8.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
8.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskuludest jääb kostja kanda 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust, s.o 275 eurot ja lepingulise esindaja kulud 210 eurot. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
8.2.TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 550 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt