Tsiviilasi nr 2-21-109976
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht 7. september 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-109976
Tsiviilasi
(p.) E.F. väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T.B.A. (p.) E.F. (registrikood: XXX; asukoht: XXX)
hagi
L.S.
vastu
võlgnevuse
Hageja lepinguline esindaja M.A. (e-post: XXX) Kostja L.S. (isikukood: XXX)
T.B.A. (p.) E.F. esitas 12.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1213,41 euro saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas 28.06.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tartu Maakohus jättis 29.06.2021 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates nõuetekohase hagiavalduse (kus on märgitud mh kostja tegelik aadress ja sidevahendite andmed ning vajadusel kohtualluvuse põhjendus), tõendite ja esindaja esindusõigust tõendava dokumendi esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas 21.07.2021 oma nõude ja selle põhjenduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel
kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 7, § 75 lg 2 kohaselt, kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, edastab kohus avalduse kohtualluvuse järgi õigele kohtule, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse, rahvastikuregistri ja e-maksuameti kohaselt on kostja elukoht XXX. Maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt menetluses XXX on aadressilt XXX dokumendid tagastatud märkega „ei ela/asu aadressil“. Hagiavaldusele lisatud poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud lepingu kohaselt on kostja elukoht XXX. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt korteri XXX omanik kinnitas 21.02.2020 menetluses nr XXX, et kostja ei ela sel aadressil. Menetluses nr XXX. XXX O.K. tagastas 14.05.2020 dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu. Menetlusdokumentide kättetoimetamine aadressil XXX ei õnnestunud, kuna kostja ei ela/asu sel aadressil. Korteri omaniku sõnul ei ela seal kostja nimelist isikut. Menetlusdokumentide kättetoimetamine aadressil XXX ei õnnestunud samuti, kuna kostja ei ela/asu sel aadressil. Korteris viibinud isiku kinnitusel ei ela seal kostja nimelist isikut. Rahvastikuregistri andmetel elab korteris XXX kolmteist täisealist isikut. T.L. 08.07.2021 vastuse kohaselt T.L. puuduvad andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta. Maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt Politsei- ja Piirivalveameti 26.01.2021 vastuse kohaselt menetluses XXX politsei andmebaasis puuduvad kostjat puudutavad juhtumid. E-Maksuameti andmetel ei ole kostja kunagi saanud Eestis maksustatavat tulu. Rahvastikuregistri kohaselt on kostja lisa-aadressiks märgitud XXX. Maksekäsu kiirmenetluses tagastati aadressilt XXX dokumendid hoiutähtaja möödumisel. Maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt varasemas menetluses on võlgnik sellelt aadressilt 26.10.2020 dokumendid kätte saanud. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt, Politsei-ja Piirivalveameti 08.04.2021 vastuse kohaselt tsiviilasjas nr XXX on kostja alates 01.09.2019 ületanud XXX piiri 14 korral. Kõik piiriületused algasid sisenemisega Eesti Vabariiki ja lõppesid väljumisega XXX. Kõik sisenemised kestsid vähem kui ühe päeva. Viimane sisenemine Eesti Vabariiki toimus 11.03.2020 ennelõunal. Viimane väljumine Eesti Vabariigist XXX toimus 11.03.2020 õhtul. Kohus leiab eeltoodud asjaolusid koostoimes arvestades, et kostjal puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht. Kostja elukoht on XXX. Kuigi kostja elukoht on XXX, ei kuulu käesoleval juhul kohtualluvuse määramisel siiski kohaldamisele Eesti Vabariigi ja XXX leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Õigusabilepingu artiklist 1 tulenevalt kohalduks õigusabileping juhul, kui kostja oleks XXX kodanik. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Eesti Vabariigi kodanik. Õigusabileping käesoleval juhul seega ei kohaldu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: määrus nr XXX) art 6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene teisiti. Kuna antud juhul ei tulene määruse nr XXX artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 teisiti, tuleb kohtualluvus määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Füüsilise isiku vastu võib TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitada hagi tema elukoha järgi. Kuna kostja elukoht on XXX, ei allu asi seega üldise kohtualluvuse kohaselt Eesti kohtule. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul TsMS § 363 lg 4 järgi põhjendanud, et kohalduks muu kohtualluvus kui üldine kohtualluvus. Hagi tuleb jätta seega TsMS § 371 lg 1 p 2, § 372 lg 7 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.
Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.