lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-4887/53

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-4887/53
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1269
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 361 lg 1Menetluse uuendamineTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 463 lg 2KohtumäärusTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-4887/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.04.20162-15-4887/46Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.05.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

3. september 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-4887

Tsiviilasi

AS-i SEB Pank hagi X vastu käenduskohustuse täitmiseks. Menetluse lõpetamine ja menetluskulude jaotus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 26. mai 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja määruskaebemenetluses): AS SEB Pank, lepinguline esindaja Martin Velling Kostja (määruskaebuse esitaja): X, lepinguline esindaja Kristjan Vahar

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 26. mai 2021 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
VÕS § 142 lg 1Käenduse mõiste
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus
VÕS § 66 lg 1Nõudest loobumine

MENETLUSE KÄIK

1.AS SEB Pank (hageja) esitas 30. märtsil 2015 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu käenduslepingust tulenevas nõudes. Samal ajal nõudis hageja tasumist ka CGM Grupp OÜ (põhivõlgnik) pankrotimenetluses (Pärnu Maakohtu tsiviilasi nr 2-09-55796). Viidatud pankrotimenetluses sõlmiti kompromiss, mis hõlmas hageja nõude rahuldamist, aga käesolevas asjas hagi esitamise ajaks polnud see veel täidetud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et hageja pöördus kohtusse alusetult ja ennatlikult, sest tasumist tuleks nõuda põhivõlgnikult, kes kompromissi ka täidab.
3.Maakohus jättis hagi 17. novembri 2015 määrusega läbi vaatamata, mille peale hageja esitas 27. novembril 2015 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kaebuse
14.aprilli 2016 määrusega ja tühistas maakohtu määruse hagi läbi vaatamata jätmise osas.
4.Poolte ühisel taotluse peatas maakohus tsiviilasja menetluse 19. oktoobri 2016 määrusega ning pikendas peatamist 15. veebruari 2018 ja 3. detsembri 2018 määrustega.
5.Hageja teatas 29. märtsi 2021, et põhivõlgnik on kompromissi täitnud ja hageja ei soovi enam asja menetluse jätkumist. Ühtlasi tegi hageja ettepaneku, et pooled võiksid lõpetada menetluse kokkuleppel, sh kanda ise oma menetluskulud. Kostja sellega ei nõustunud, vaid soovis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmist ja kulude hageja kanda panemist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6.Maakohus tegi 26. mail 2021 määruse (vaidlustatud määrus), millega uuendas tsiviilasja menetluse (TsMS § 361 lg 1), jättis hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2) ja menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust põhjendas kohus järgmiselt.
6.1.TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 168 lg-tes 3–5 sätestatu kohaldamiseks. Hageja 29. märtsi 2021 teates sisaldunud hagist loobumine oli tingimuslik ja kostja asemel rahuldas nõude kolmas isik. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik.
6.2.Hageja nõue kostja vastu tulenes põhivõlgniku ja hageja vahel 3. jaanuaril 2006 sõlmitud laenulepingust ja selle täitmise tagamiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust. Maakohus tuvastas, et käenduslepingu kohaselt vastutas kostja hageja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagas kõiki hageja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekkisid või võisid tekkida lepingu alusel. Põhivõlgnik rikkus laenulepingut, jättes nõuetekohaselt täitmata laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustuse. Põhivõlgnik täitis kohustuse hilinemisega alles käesoleva menetluse ajal.
6.3.Kirjeldatud olukorras on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kostja vastutas solidaarselt põhivõlgnikuga. Põhivõlgniku hilinenud täitmine ei tähenda, et hagi esitati ennatlikult või põhjendamatult. Põhivõlgnik tasus võla osade kaupa pankrotimenetluses sõlmitud kompromisslepingu alusel ja kuni kompromissi täitmiseni polnud hagejale selge, kas kokkulepet täidetakse. Hageja oli sunnitud käesoleva kohtumenetluse algatama, et nõue kostja kui käendaja vastu ei aeguks.
6.4.Kui menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

7.Kostja esitas 10. juunil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tema menetluskulude jaotuse osas tühistada ja panna need hageja kanda.
7.1.Kostja ei nõustu maakohtuga, et hageja oli sunnitud kohtumenetluse algatama selleks, et nõue kostja vastu ei aeguks ja kindlustada nõude sissenõudmise võimalus, kui põhivõlgnik nõuet ei rahulda. Samuti ei nõustu ta, et hagi esitamine polnud ennatlik.
7.2.Käenduslepingu p 4.6. järgi on hagejal õigus esitada lepingu alusel nõue kostja kui käendaja vastu üksnes juhul, kui põhivõlgnik ei täida kohaselt oma kohustusi. Kui täitmine on 2 (3)

lisaks käendusele tagatud pandiõigusega, siis lisandub tingimus, et panditud vara väärtus peab olema väiksem hageja nõudest põhivõlgniku vastu. Need tingimused ei olnud hagi esitamisel täidetud, sest põhivõlgnik oli asunud kohustusi kompromissi alusel täitma ja hageja ei tõendanud, et pandiesemete väärtus oleks väiksem nõudest.

8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks. Hageja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 12. juulil 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS §659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab kaebusega seonduvad kulud, aga hagejal kulude puudumise tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
10.Maakohtu määruse vaidlustas ainult kostja ja üksnes kulude jaotuse osas. Seega on menetluse uuendamise, hagi läbi vaatamata jätmise ja hageja kulude tema enda kanda jätmise osas maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Samuti on juba varem jõustunud ringkonnakohtu 14. aprilli 2016 määrus hageja 27. novembri 2015 määruskaebuse rahuldamise kohta.
11.Maakohus põhjendas menetlusõiguse normidega asjakohaselt menetluskulude poolte endi kanda jätmist, sh kohaldas õigesti TsMS § 162 lg 4, sest TsMS § 168 sätted ei võimalda käesoleval juhul õiglast kulujaotust. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendusega ja märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
11.1.Ringkonnakohus põhjendas käesolevas asjas 14. aprillil 2016 tehtud määruses, miks käendus ei lõppenud seoses põhivõlgniku pankrotimenetluses kompromissi sõlmimisega. Need põhjendused on jätkuvalt asjakohased. Kostja käendajana vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (VÕS § 142 lg 1) ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku ees rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Sellist piirangut käendusleping ei sisalda. Põhivõlgniku pankrotimenetluses kompromissi kinnitamine ei oma tähtust käendaja vastu esitatava nõude osas, sest kui võlausaldaja on loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses (VÕS § 66 lg 1).
11.2.Põhjendamatu on kostja arusaam, et hageja pidi tõendama pandiesemete väärtust. Käenduslepingu p 4.6 teine lause käsitleb küll olukorda, kus pandiesemete väärtus on nõudest väiksem, aga selles lepiti kokku üksnes nõude esitamise võimaluses. Viidatud punkti sisust ei tulene, et hageja ei võiks käendajalt nõuda käenduskohustuse täitmist, kui nõue on tagatud pandiga. Kui kostja leidis, et pandiesemete väärtus mõjutab tema vastu esitatud nõude lahendamist, siis pidi vastavad asjaolud esile tooma ja tõendama kostja ise. Järelikult ei ole hagejale ka etteheidetav, et ta sellekohaseid tõendeid ei esitanud.
12.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei esitanud kulunimekirja ja toimikust ei nähtu tema kulusid kaebemenetluses. Järelikult pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja