lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-4887/46

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-4887/46
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1284
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-4887

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

26.mai 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-4887

Tsiviilasi

AS SEB Pank väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

63 911,65 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010); Hageja lepinguline esindaja: Martin Velling (isikukood xxx, AS SEB Pank jurist, e-post [email protected]);

hagi

A.

S.

vastu

võlgnevuse

Kostja: A. S. (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja ühised lepingulised esindajad: Kristjan Vahar (isikukood xxx, Tallinna Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) ja Alari Avamägi (isikukood xxx, Tallinna Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]). Menetlustoiming ja selle tegemise viis

Menetluse uuendamine ja peatamine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Uuendada tsiviilasjas nr 2-15-4887 menetlus. Rahuldada kostja 05.04.2021 taotlus ja jätta läbi vaatamata AS SEB Pank hagi A. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse resolutsiooni p 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-15-4887 Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud

1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-15-4887 AS SEB Pank (hageja) hagis A. S. (kostja) vastu võlgnevuse 63 911,65 väljamõistmiseks, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud käenduslepingust.
2.Kohus peatas poolte taotlusel menetluse käesolevas asjas 19.10.2016 kuni üheks aastaks, st kuni 21.09.2017.
3.15.02.2018 määrusega uuendas Harju Maakohus tsiviilasjas menetluse ja sama määrusega peatas poolte ühise taotluse alusel tsiviilasjas menetluse kuni 22.09.2018.
4.03.12.2018 määrusega uuendas Harju Maakohus tsiviilasjas menetluse ja sama määrusega peatas poolte ühise taotluse alusel tsiviilasjas menetluse kuni 31.07.2021.
5.29.03.2021 teavitas hageja kohut, et käesoleva vaidluse esemeks olev nõue on põhivõlgniku poolt täidetud. Hageja on valmis hagist loobuma, aga ei soovi kanda kostja menetluskulusid. Eeltoodud põhjusel pöördus hageja kostja poole ettepanekuga lõpetada käesoleva tsiviilasi kompromissiga, mille kohaselt hageja loobuks hagist, kummagi poole menetluskulud jääksid poolte enda kanda ning hageja taotleks poole riigilõivu tagastamist. Kostja avaldas vastuseks, et soovib, et hageja kannaks ka kostja menetluskulud. Samuti avaldas kostja, et on valmis menetluskulude nõudest loobuma juhul kui hageja võtab endale käesoleva tsiviilasjaga mitteseotud kohustused. Hageja sellega nõustuda ei saa, kuna läheks kostja soovitud kohustuste enda peale võtmisega vastuollu krediidiasutustele sätestatud kohustuste- ja reeglitega.
6.Hageja leiab, et käesolevas asjas oleks õiglane jätta kummagi poole menetluskulud poolte enda kanda. Hagiavaldusega kostja vastu kohtusse pöördumise tingis kostja ise ning asjaolu, et hageja nõue kostja vastu oleks vastasel juhul aegunud. Kostja on alati olnud isiklikult põhivõlgnikuga seotud (s.h probleemide tekkimise ajal), olles põhivõlgniku tegevjuht ning omades äriühingu osalust läbi temale kuuluvate äriühingute.
7.Vastusena 30.03.2021 kohtunõudele teatas kostja 05.04.2021, et kuivõrd hageja ei ole esitanud taotlust hagist loobumiseks või hagi tagasivõtmiseks, tuleks hageja hagi kostja vastu jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kostja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas tehtud menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, sest hageja poolt kostja vastu hagiga kohtusse pöördumine on olnud ennatlik, alusetu ja põhjendamatu ja seega ei oleks põhjendatud poolte menetluskulude jätmine poolte enda kanda.
8.07.04.2021 esitatud seisukohas rõhutab hageja veelkordselt, et käesolevas asjas oleks õiglane jätta kummagi poole menetluskulud kulu kandnud poole enda kanda lähtuvalt TsMS § 162 lgst 4. Hageja toob välja, et juhul kui põhivõlgnik X OÜ poleks kompromissi lõpuni täitnud, poleks Hageja X OÜ pankrotimenetlusest igal juhul kogu nõuet rahuldatud saanud, kuna hageja oleks pandipidajana pidanud pankrotimenetluses kandma pankrotimenetluse kulusid kuni 15% ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast (PankrS § 153 lg 2 kuni 01.02.2021 kehtinud redaktsioon) ning oleks tekkinud vajadus kostja vastu käendusnõue maksma panna. Hagejal ei saanud olla kindlust selles, et põhivõlgnik X OÜ kogu hageja nõude täidab ning puuduks vajadus kostjalt käenduskohustuse sissenõudmiseks. Hageja palub kohtul hagi rahuldamata jätta ning tuginedes TsMS §-le 162 lg 4 poolte menetluskulud poolte endi kanda jätta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-15-4887

9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 361 lg 1 esimese lause kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
10.Kuna hageja 29.03.2021 teate kohaselt on käesoleva vaidluse esemeks olev nõue põhivõlgniku poolt täidetud, siis on ära langenud menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ning kohus uuendab menetluse tsiviilasjas nr 2-15-4887.
11.Kostja esitas kohtule 05.04.2021 taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, hageja palus 07.04.2021 menetlusdokumendis jätta hagi rahuldamata.
12.TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
13.Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et käesoleva vaidluse esemeks olev nõue on põhivõlgniku poolt täidetud, on hagi eesmärk täidetud. Kohus rahuldab kostja 05.04.2021 taotluse ning jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse hageja suhtes TsMS § 168 lg-tes 35 sätestatu kohaldamiseks, kuivõrd hageja 29.03.2021 teates sisaldunud hagist loobumine oli esitatud tingimuslikuna ning kostja asemel rahuldas nõude kolmas isik. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik.
15.Käesolevas tsiviilasjas tulenes hageja nõue kostja vastu X OÜ (põhivõlgnik) ja hageja vahel 03.01.2006 sõlmitud laenulepingust nr 2006000002 ja lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust nr 2008006892, mille kohaselt vastutas kostja hageja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagas kõiki hageja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekkisid või võisid tekkida lepingu alusel. X OÜ rikkus laenulepingut, jättes nõuetekohaselt täitmata laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustuse. Eelpooltoodust lähtuvalt esitas hageja kostja vastu hagi. Hageja 29.03.2021 teatest nähtuvalt on käesoleva vaidluse esemeks olev nõue põhivõlgniku poolt täidetud.
16.Eelpooltoodust lähtuvalt peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda – kostja vastutas solidaarselt X OÜ-ga hageja ees laenulepingust nr 2006000002 ja käenduslepingust nr 2008006892 tulenevate kohustuste täitmise eest. Asjaolu, et põhivõlgnik on nüüdseks vaidluse esemeks olnud nõude täitnud, ei anna kohtu hinnangul alust lähtuda seisukohast, et hagi oli esitatud ennatlikult või põhjendamatult – käesolev tsiviilasi on olnud kohtu menetluses 2015.aastast alates. Põhivõlgnik tasus võlgnevust osade kaupa hagejaga põhivõlgniku pankrotimenetluses (Pärnu Maakohtu tsiviilasi nr 2-09-55796) sõlmitud kompromisslepingu alusel ning kuni kompromissi täitmiseni polnud hagejale selge, kas X OÜ täidab kokkulepet või mitte. Hageja oli sunnitud käesoleva kohtumenetluse algatama selleks, et nõue käendaja ehk kostja vastu ei aeguks ning kindlustada nõude sissenõudmise võimalus ka juhul, kui põhivõlgnik nõuet ei rahulda. Kohtu hinnangul ei olnud hagi esitamine ennatlik vaid hageja jaoks hädavajalik.
17.Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

2-15-4887 Kohtu selgitused seoses edasikaebe korraga

18.TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Menetluse uuendamisele ei ole võimalik esitada määruskaebust. Hagi läbivaatamata jätmisele võib esitada määruskaebuse TsMS § 427 alusel.
19.Menetluskulude vaidlustamine toimub TsMS § 178 lg-s 1 ettenähtud korras. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja