Tsiviilasja number
2-15-4887
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14.04.2016 Tallinnas
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi AS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.11.2015 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS SEB Pank määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Pank (RK 10004252), lepinguline esindaja Martin Velling Kostja AS (IK XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kristjan Vahar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tühistada Harju Maakohtu 17.11.2015 määrus tsiviilasjas 2-15-4887 hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning saata asi tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Muus osas jätta määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamine Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik AS SEB Pank esitas 30.03.2015 Harju Maakohtule hagi AS kui CGM Grupp OÜ ja hageja vahel 03.01.2006 sõlmitud laenulepingu nr 2006000002 käendaja vastu 63 911,65 euro väljamõistmiseks. 27.04.2015 vastuses hagiavaldusele palus kostja muuhulgas jätta hagi läbi vaatamata. Hageja tugineb haginõudes poolte vahel 08.04.2008 sõlmitud käenduslepingule. Kostjale teadaolevalt on aga põhivõlgnik kohaselt täitmas käenduslepingus nimetatud võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid kohustusi hageja ees.
16.06.2015 esitas hageja kohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni 16.09.2016, s.o. kuni tsiviilasjas nr 2-09-55796 kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduva hageja nõuet puudutava maksegraafiku viimse päevani. Pärnu Maakohtu 27.08.2014 määrusega tsiviilasjas nr 209-55796 kinnitati põhivõlgniku (CGM Grupp OÜ) pankrotimenetluses võlgniku ja võlausaldajate (sealhulgas hageja) kompromiss, mida põhivõlgnik ka hetkel täidab. Kui aga põhivõlgnik kompromissist tulenevaid kohustusi ei täida, võib kohus kompromissi halduri või võlausaldaja nõudel tühistada. Kompromissi tühistamisel pankrotimenetlus taastatakse. Arvestades samas VÕS § 68 lg-s 3 sätestatut võib tekkida olukord, kus põhivõlgniku pankrotimenetluse taastamisel hageja nõuded kostja vastu aeguvad. Hageja nõude olemasolu võib sõltuda Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-0955796 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi täitmisest põhivõlgniku poolt. Koos taotlusega esitas hageja ka poolte vahel 29.03.2012 sõlmitud võlatunnistuse, milles käendaja (kostja) kinnitab, et vastutab solidaarselt CGM Grupp OÜ-ga lepingulepingust nr 2006000002 tuleneva ja sissenõutavaks muutunud võla eest summas 63 911,65 eurot. 02.07.2015 esitas kostja seisukoha hageja menetluse peatamise taotlusele, milles palus jätta menetlus peatamata. 11.09.2015 selgitas hageja täiendavalt oma taotlust ja lisas sellele 01.06.2009 kostjale saadetud teate laenulepingu nr 2006000002 erakorralise ülesütlemise kohta alates 01.07.2009. 10.11.2015 avaldustes kinnitasid pooled, et Pärnu Maakohtu 27.08.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-55796 kinnitatud kompromiss hõlmab täies ulatuses käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudeid. Maakohtu määrus Harju Maakohus jättis 17.11.2015 määrusega hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja taotletavat eesmärki (s.o võlgnevuse väljamõistmine käenduslepingu alusel) ei ole võimalik saavutada. Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse võlgnevuse nõudes, mis tuleneb hageja ja kostja vahel 08.04.2008 sõlmitud käenduslepingust nr 2008006892, mis tagab põhivõlgniku CGM Grupp OÜ ja hageja vahel 03.01.2006 sõlmitud laenulepingust nr 2006000002 tulenevaid hageja nõudeid CGM Grupp OÜ vastu summas 63 911,65 eurot. Pärnu Maakohtu 16.12.2009 otsusega kuulutati välja põhivõlgniku pankrot (tsiviilasi nr 2-09-55796). Hageja nõue on tunnustatud põhivõlgniku pankrotimenetluses 1. järgu nõudena summas 311 658,11 eurot. Täpselt sama hageja nõudesumma tasumise osas on CGM Grupp OÜ võlausaldajad 11.04.2014 toimunud üldkoosolekul teinud kompromissotsuse, mille Pärnu Maakohus on 27.08.2014 määrusega kinnitanud (jõustunud 16.09.2014). Nii hageja kui ka kostja on kinnitanud, et kompromissiga on hõlmatud ka käesoleva tsiviilasjas esitatud laenulepingujärgne võlgnevus. Puuduvad andmed selle kohta, et põhivõlgnik oma kompromissist tulenevaid kohustusi ei täidaks. Hageja märkis menetluse peatamise taotluses, et põhivõlgnik täidab hetkel oma kohustusi. VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Seega kompromissi sõlmimisega ja selle kinnitamisega 27.08.2014 on võlasuhe hageja ja põhivõlgniku vahel lõppenud. Vastavalt VÕS § 153 lg 1 p 1 lõpeb käendus tagatud kohustuse lõppemisega. Vastavalt kompromissotsusele ja seda kinnitanud kohtumäärusele, ei ole kompromissi tingimuseks, et kompromissi täitmist tagaks kolmanda isiku poolt antud käendus. Kokku ei ole lepitud ka kostja käenduse üleminekus või laienemises uuele, kompromissi alusel tekkinud kohustusele. Seega puudub võlgnevus, mida kostja käendaks – see on lõppenud kompromissi sõlmimise ja uue kohustuse tekkimisega. VÕS § 145 lg 4 kohaselt tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Uue kokkuleppe võimalik rikkumine põhivõlgniku poolt ei anna alust pidada 2(4)
käendajat selle eest vastutavaks, kuna käendaja ja võlausaldaja vaheline õigussuhe on kompromissi kinnitamisega lõppenud ja uue, kompromissi alusel tekkinud õigussuhte täitmise eest kostja ei vastuta, kuna käenduskohustus ei laiene uuele õigussuhtele. Kompromissi kinnitamisega lõppes ka kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-09-55796. Hageja poolt 17.06.2015 esitatud võlatunnistus (29.03.2012) pikendas aegumistähtaega, kuid ei tekitanud uusi õigusi ega kohustusi kostjale. Hageja ei ole oma nõudes võlatunnistusele ka tuginenud. Lisaks lõppes laenuleping hageja ja põhivõlgniku vahel ülesütlemisega 01.07.2009. Hiljemalt 16.12.2009, mil kuulutati välja põhivõlgniku pankrot, muutusid CGM Grupp OÜ võlausaldajate kõik nõuded sissenõutavaks ning kompromissi kinnitamisega 27.08.2014 lõppesid kõik nõuded ja võlad ning põhivõlgnik võttis endale uued kohustused. Juhul, kui hageja oleks soovinud, et kostja jääb käendama ka kompromissist tulenevaid põhivõlgniku kohustusi, tulnuks see kompromisslepingus selliselt sätestada. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Määruskaebus Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Harju Maakohtule. Nõude lõppemise alused sätestab VÕS § 186. Nimetatud säte ei näe ette võlasuhte lõppemist kompromissi sõlmimisega. VÕS § 578 lg 2 kohaselt üksnes eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Hageja ei ole seoses tsiviilasjas nr 2-09-55796 kohtumäärusega kinnitatud kompromissiga oma nõuetest loobunud. Arvestades tsiviilasjas nr 2-09-55796 kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduvaid kokkuleppeid kui ka PankrS §-s 190 sätestatut, tuleb asuda seisukohale, et vaidlusalusest laenulepingust tulenev nõue ei ole lõppenud. Kompromissiga ei ole AS SEB Pank nõue rahuldatud, vaid üksnes ajatatud. TsMS § 369 järgi võib hagi esitada ka tulevase nõude täitmiseks, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Tsiviilasjas nr 2-09-55796 kinnitatud kompromissi järgse kohustuse täitmise tähtpäev ei ole veel saabunud, seega ei saa välistada, et pankrotis olnud põhivõlgnik edaspidi kompromissi ei täida (eriti arvestades asjaolu, et kompromissi järgsed kohustused on märkimisväärselt suured). Sellisel juhul vastutab kostja selle summa tasumise eest solidaarselt põhivõlgnikuga käenduse maksimumsumma ulatuses. Arvestades PankS §-s 190 sätestatut (menetluse võimalik taastamine tsiviilasjas nr 2-09-55796) võib käesoleval juhul osutuda analoogia korras asjakohaseks TsMS § 356 lg 1, mille kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Vastus Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. VÕS § 142 lg 1 järgi vastutab käendaja käenduslepinguga põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.
3(4)
VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku ees rahuldada. VÕS § 66 lg. 1 sätestab, et kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Käesolevas vaidluses esitatud hagi on suunatud isiku vastu, kes käendas 08.04.2008 sõlmitud käenduslepinguga laenulepingust tulenevaid CGM Grupp OÜ kohustusi laenuandja ees. Seega tuleneb kostja vastutus tema ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingust ning VÕS §-ist 145 lg. 1. Põhivõlgniku pankrotimenetlus ega selles menetluses kompromissi sõlmimine ei lõpeta käenduskohustust. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 578 sätteid, arvestamata PankrS § 184 lg. 5 erisätteid, mille kohaselt ei vabasta kompromiss (pankrotimenetluses) võlgnikuga kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Lisaks märgib ringkonnakohus, et käenduslepingu punkt 4.4 kohaselt on lepingu eesmärk anda pangale tagatise andmine ka juhuks, kui põhivõlgnik esitab pangale võlaõigusliku lepingu alusel vastuväiteid. Tulenevalt VÕS § 149 lg. 2 sätetest ei või käendaja esitada vastuväidet, mida põhivõlgnik võib käendusega tagatud nõudele esitada, kui käenduslepingu eesmärk seisneb võlausaldajale tagatise andmises ka põhivõlgniku poolt vastuväidete esitamise puhuks. Sel juhul ei või käendaja muuhulgas esitada põhivõlgniku kohustuse lõppemise või vähendamise vastuväide tema likvideerimis- või pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendamatult, et käendus on lõppenud seoses põhivõlgniku pankrotimenetluses kompromissi sõlmimisega, ja jättis alusetult AS SEB Pank hagi käendaja vastu TsMS §-le 423 lg. 2 p. 2 viidates läbi vaatamata. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja seisukoha menetluse peatamata jätmise osas, kuna selles osas ei ole maakohtu määrus vaidlustatav. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 alusel lõpplahendis.
(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kollom
Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.