Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

38,15%

3430,65/3119,08

Kord kuus/10. kp

12/275,82

120,79

22,53

38,77%

OK Incure OÜ

3577,56/1800

(11542046)

1777,56

Kord kuus/10. kp

12/200,97

1165,88

16,41

65,59%

Pxxxxxxxx vald xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx korteriühistu

1549,89/1549,89

Kord kuus/10. kp

12/129,16

Kord kuus/10. kp

Kord kuus/10. kp

10.09.2021

311,57

10.09.2021

10.09.2021

Kõrvalnõuded puuduvad

rahuldamise Kohustuse määr% / kohustuse täitmise summa kokku

17,00

Täitmise lõpptähtaeg

12/208,18

Kõrvalkohustuse vähendamise ulatus

Kord kuus/10. kp

(11919806)

Bondora AS (11483929)

arv/suurus Osamaksete EUR / jaotis

10.09.2021

727,65

kuupäev

tasumise

2775,68/2048,03

Kohustuse sagedus/

kõrvalnõuded EUR

PlusPlus Capital AS

alates millest Aeg, hakatakse kohustust tasuma

Võlausaldaja

Kohustuste kogusumma/ põhiosa EUR/

277,57

10.10.2022

90%/2498,11

10.10.2022

96,48%/3309,86

10.10.2022

67,41%//2411,68

0,00

10.10.2022

100/1549,89

12/180

1377,69

10.10.2022

61,02%/2156,84

14,68

65,18%

12/230,52

300,51

10.10.2022

92,05%//2766,28

18,83

48,31%

10,55

(80509841)

Julianus Inkasso OÜ

3534,53/1420,96

10.09.2021

2113,57

(10686553)

GelvoraSergel OÜ (14550827)

3005,15/2383,09 622,06

10.09.2021

2(3)

Kokku

17873,46/12321,05

82,20%/14692,66

Marina

Kelpmani

taotlus

riigi

õigusabi

tasu

3(3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ainuõigustatus - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald; Ühisõigustatus - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Ühisõigustatus - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald; HxxxxxxxLxxxxxxxxx omab 1/10 suuruses mõttelises osas xxxxxxxxxxxxxx kinnistust ja 1/10 suuruses mõttelises osas xxxxxxxxxxx kinnistust.

Hxxxxxx Lxxxxxxxxxxxe on määratud võlanõustamise teenus. Seisuga 18.06.2020. a on Hxxxxxx Lxxxxxxxxxx võlad kokku 13 173,63 eurot, millele lisandub xxxxxxxxxxxxxxxxx KÜ võlg summas 1549, 89 eurot, millele omakorda lisandub elekter 143,06 eurot. Kõik võlad kokku 14 866,58 eurot. Maksehäired said alguse 2019. a juulist. Iseseivalt Hxxxxxx Lxxxxxxxxx tagasimakseid teinud ei ole. Kohus andis 23.10.2019. a määrusega (tsiviilasjas nr 2-20-776) Põltsamaa Vallavalitsusele nõusoleku eestkostetava Hxxxxxx Lxxxxxxxxxx nimel viimasele ühisvarana kuuluva kinnisasja registriosa nr 11937902 võõrandamiseks. Tehingust saadud raha, s.o 5600 eurot on seisuga 09.02.2021. a kasutatud järgmiselt: tasutud 1120 eurot tulumaksu; 889,89 võla sissenõudmine (Nord Collect OÜ nõue) ja 326,55 eurot OK Incure OÜ nõue. Seisuga 09.02.2021. a võlgnevused kokku 15 128,39 eurot. Võlgade tasumiseks on veel vabu vahendeid 3263,56 eurot. Võlanõustaja on püüdnud maksekokkuleppeid sõlmida, kuid edutult.

4(3)

5(3)

3) OK Incure OÜ kohustuste kogusumma 3870,45 eurot; 4) Julianus Inkasso OÜ kohustuste kogusumma 3534,53 eurot; 5) Põltsamaa vald, xxxxxxxxxxxxxküla, xxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu kohustuste kogusumma 1549,89 eurot ja 6) GelvoraSergel OÜ kohustuste kogusumma 3005,15 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt müüks võlgnik HxxxxxxxLxxxxxxxxx oma osa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistust, mille hinnanguline koguväärtus on 90 000 eurot. Hxxxxxx Lxxxxxxxxx omab kinnistust 1/10 suurune mõtteline osa. Lisaks müüb võlgnik oma osa (s.o 1/10 mõtteline osa) xxxxxxxxxxx kinnistust, mille hinnanguline koguväärtus on 10 000 eurot. Kinnistule on tehtud hindamisakt 2020. a juulis. Kinnistuste müügist saadav raha kantakse koheselt võlausaldajatele võrdsetes osamaksetes kohustuste katteks. Kinnistute müügiprotsessiga tegeletakse. Kinnistute ühisomanikud on olukorrast teadlikud. Mxxxxx Lxxxxxxxxx on andnud suusõnalise lubaduse, et loobub xxxxxxxxxxx kinnistu müügist saadud tulust võlgniku kasuks. Tagasimaksetega võlausaldajatele alustatakse 2021. a mais. Võlgnikul on eelmise kinnistu müügist laekunud rahaliste vahendite jääk 3200 eurot, millest jätkub 2 kuu tagasimakseteks.

6(3)

KOHTU SEISUKOHT

Kohus lähtub asja menetlemisel võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (edaspidi VÕVS) sätetest, arvestades selle seotust pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) sätete ja mõttega. VÕVS § 1 lg 1 sätestab, et sama seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 1 lg 2 järgi loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Sellisest seadusesõnastusest tuleneb, et seadusega loodud menetluse eesmärgiks on vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgniku pankrotimenetlusest saab aga rääkida juhul, kui tegemist on maksejõuetu võlgnikuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule menetluse kestel esitatud andmed ja selgitused võimaldavad asuda seisukohale, et võlgnik Hxxxxxx Lxxxxxxxxx on makseraskustes VÕVS § 1 lg 2 tähenduses. Võlgnikul Hxxxxxx Lxxxxxxxxxxx on alates 01.06.2017. a puuduv töövõime ning talle on määratud sügav puue tähtajaga 19.04.2022. a. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus, mille suurus ühe kalendripäeva eest on 14,89 eurot ja sotsiaaltoetus 48,58 eurot, kokku varanimekirjas kohaselt 495,28 eurot. Võlgnik omab kinnisvara, mille arvel on võimalik katta kohustusi. Samas ei ole tal võimalik tasuda kõiki kohustusi ning korraga. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused on kajastatud ümberkujundamiskavas ning täpsustatud nõustaja poolt 20.04 ja 27.07.2021. a seisukohtades. Sissenõutavaks muutunud kohustusi on Hxxxxxx Lxxxxxxxxxxx vähemalt 17 873,46 euro ulatuses. Kohus saatis võlausaldajatele Hxxxxxx Lxxxxxxxxxx võlgade ümberkujundamiskava 07.05.2021 ja küsis neilt VÕS § 22 alusel seisukoha s.h. nõude suuruse kohta. Ükski võlausaldaja ei vaidlustanud ümberkujundamiskavasse hõlmatud nõude suurust. Seega puudub kohtul alus revideerida ümberkujundamiskavasse hõlmatud nõuete suurusi sisuliselt, kuid kohus parandab aritmeetilise vea võlausaldaja OK Incure OÜ nõude suuruse osas. Nimelt on ümberkujundamiskavas näidatud võlausaldaja OK Incure OÜ nõude suurus (kohustuste kogusumma) 3870,45 eurot. Samas moodustub kogusumma põhikohustusest 1800 eurot ja kõrvalnõuetest 1777,56 eurot, mis kokku teeb 3577,56 eurot. Kohus parandab selle arvutusvea. Kokku on seega kavasse hõlmatud kohustuste kogusumma 17 873,46 eurot. Hxxxxxx Lxxxxxxxxx on eestkostja eestvedamisel ja abiga tasunud perioodil 2020. a juunist kuni 2021. a veebruarini võlgnevusi Eesti Energia AS-le summas 143,06 eurot, Julianus Inkasso OÜ-le summas 205,39 eurot ning kinnistu müügist saadud rahaliste vahendite arvelt tasunud Nord Collect OÜ-le 878,13 eurot ja OK Incure OÜ-le 326,55 eurot. Kinnistu müügist on vabu rahalisi vahendeid veel 3200 euro ulatuses. Seega ei ole Hxxxxxx Lxxxxxxxxxx sissetuleku (495,28 eurot) arvelt võimalik maksta võlgasid suurusjärgus 17 873, 46 eurot koheselt või lühikese maksetähtaja jooksul. Tegemist on ilmselgete makseraskustega. Võlgnikule kuulub järgmine kinnisvara. Hxxxxxx Lxxxxxxxxxx ainuomandis on korteri registriosa nr 1925935, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxx,

7(3)

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Jõgeva maakond. Korteriomandit kasutab võlgnik oma elukohana. Võlgnikule kuulub ka 1/10 suuruses mõttelises osas kinnisasi registriosa nr 5928201, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Harju maakond, samuti 1/10 suurune mõtteline osa kinnisasjast registriosa nr 9839202, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxküla, xxx vald, Harju maakond. Võlgnikul tuleb oma osad kinnisasjadest registriosa numbritega 5928201 ja 9839202 võõrandada oma kohustuste katteks ja võlgnik on valmis seda tegema. Võlanõustaja kinnitusel on kinnisasjade ühisomanikud Mxxxxx Lxxxxxxxxx, Mxxxx Mxxxxx, Mxxxxx Lxxxxxxxxx, Jxxx Lxxxxxxxxx ja Kxxxx Gxxxxx Lxxxxxxxxx võlgniku olukorrast ning võõrandamise soovist teadlikud. Ühisomanikud on nõus võõrandama xxxxxxxxxxx kinnistu, kuid kuna kinnistu on looduskaitse all, võib kinnistu ostueesõigust 2 kuu jooksul kasutada Eesti Vabariik. Võlgniku isa Mxxxxx Lxxxxxxxxx on andnud nõustaja väitel suulise nõusoleku xxxxxxxxxxx müügist saadavate rahaliste vahendite andmiseks Hxxxxxx Lxxxxxxxxxxxxx Kõik kaasomanikud soovivad mõlema kinnisasja hindamist. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik Hxxxxxx Lxxxxxxxxx on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Võttes arvesse, et Hxxxxxx Lxxxxxxxxxx igakuine sissetulek on 495,28 eurot ning tal on 27.02.2021. a xxxxxx kinnistu müügist säilinud rahalisi vahendeid ligikaudu 3200 euro ulatuses, saab võlgnik tasuda võlausaldajatele kohustuste katteks kahe kuu maksed, s.o kokku 2449,3 eurot (2x1224,65). Kohus on pidanud VÕVS § 24 lg 5 alusel vajalikuks, et võlgnik realiseerib oma vara, s.o oma osa kinnistust registriosa numbriga 5928201 (xxxxxxxxxxxxxx, Tallinn) või ka oma osa kinnistust registriosa numbriga 9839202 (xxxxxxxxxxx). Võlgnikul tuleb seda teha esimesel võimalusel. Seejuures on võlgnikul valikuvõimalus- realiseerida esmalt kinnistu, mille müük annab parema tulemuse. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli ümberkujundamiskava esitamise ajaks, s.o 30.04.2021. a müügiprotsessiga alustatud - üks ühisomandikest tegeleb kinnistute hindamise tellimisega ning xxxxxxxxxxxxkinnistule on olemas võimalik ostja. Kaasomanikud on teadlikud asjaolust, et võlgnikul Hxxxxxx Lxxxxxxxxxxx jätkub rahalisi vahendeid üksnes kahe osamakse tegemiseks võlausaldajatele. Sellisel viisil osutub esmajoones võimalikuks võlausaldajatele nõuete täitmine. Hxxxxxx Lxxxxxxxxxxx on olemas tahe võlausaldajate ees kohustused täita. TMS § 131 lg 1 p 2 kohaselt ei saa sissetuleku arestimisel arvesse võtta võlgnikule määratud puudega inimese sotsiaaltoetust ning seda ka erandkorras mitte (TMS § 131 lg 2). TMS § 131 lg 2 eeluste täitmise korral saab TMS § 132 lg 12 sätestatud lubatava arestimise määra arvestamisel arvesse võtta vaid töövõimehüvitist. Võlgniku sissetulekut arvestades oleks tema sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata TMS § 132 lg-te 1, 2 sätteid 357,36 kuni 369,39 eurot. See tähendab, et hüpoteetilises pankrotimenetluses, kui sellele järgneks võlgniku kohustustest vabastamise periood, oleks võlgniku sissetuleku arestitav osa minimaalne. Kuna võlgniku mittearestitava sissetuleku määr on sedavõrd suur, on ebatõenäoline, et Hxxxxxx Lxxxxxxxxx suudaks teenida suuremat sissetulekut eesmärgiga tasuda vajalikus ulatuses võlausaldajate nõudeid. Seejuures tuleb arvestada Hxxxxxx Lxxxxxxxxxxx töövõime puudumist. Sellist töösundi ei saa rakendada ka PankrS § 173 kaudu. Käesoleval juhul on tegemist võlgnikuga, kellele kuuluvad kinnisasjad, kuid nõuded ei ole kinnisvaraga tagatud. Võlgnik on valmis kaks kinnisasja realiseerima (kolmandat kasutab enda elukohana), maksma sellest võlgasid ja tema toimetulekuvõime sellest ei halvene, kuna jääb alles elukohaks olev kinnistu. Kohus märgib, et pidades VÕS § 24 lg.5 alusel vajalikuks nõuda, et võlgnik realiseerib oma vara kohustuste katteks, jääb võlgnikule valikuõigus vara võõrandamise üle otsustamisel, s.t. võlgnikul on õigus valida, millise kinnisasja realiseerib ta esmalt. Olukorras, kus ühe kinnistu realiseerimine annab piisavalt vahendeid kohustuste

8(3)

täitmiseks ümberkujundamiskavas näidatud ulatuses ja viisil, võib puududa vältimatu vajadus enamate kinnisasjade realiseerimiseks. Tehes makseid ümberkujundamiskavas kavandatud viisil, saab määratud tähtaja jooksul kõigile võlausaldajatele tasutud kogu põhivõlgnevus ja kõrvalnõudeid olulisel määral. Ehkki ümberkujundamiskavas ei ole antud selgitusi ümberkujundatavate kohustuste tabeli juurde, s.h. kohustuste rahuldamise määra kohta, on võlgniku nõustaja esitanud kava juurde täiendavad selgitused 30.04.2021 ja 27.07.2021. Nende selgituste alusel tuleb konstateerida võlausaldajate grupeerimisega seonduvalt, et võlgniku kuuest võlausaldajast ühegi nõue ei ole tagatud pandiga. Ühe võlausaldaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu) nõudel puuduvad kõrvalnõuded. Kolmel võlausaldajal (PlusPlus Capital AS, Bondora AS ja Gelvora Sergel OÜ) moodustavad kõrvalnõuded põhinõudest kuni 35,5%. Nendel võlausaldajatel saab lisaks põhinõude täielikule rahuldamisele rahuldatud kõrvalnõuetest ühetaoliselt 61-62%. Kahel võlausaldajal (OK Incure OÜ ja Julianus Inkasso OÜ) moodustavad kõrvalnõuded põhinõudest 99% ja 149%. Kohus on kontrollinud selliselt avaldatud nõuete suurust olemasolevate tõendite alusel ja leiab, et sellises suuruses avaldatud kõrvalnõuete suurust tuleb kohtul hinnata nii tõendatuse seisukohalt kui ka õigusliku põhjendatuse seisukohalt. Kohtule esitatust nähtub, et võlausaldaja OK Incure OÜ kõrvalnõude suurus seisuga 16.04.2021 ei saa olla suurem kui 1176,30 eurot (võlausaldaja teade 16.04.2021 tl.125), s.h. kuuluks kõrvalnõude hulka nii intress kui ka viivis seaduses ettenähtust oluliselt suuremas määras. Tõendeid, mis näitaksid selle võlausaldaja kõrvalnõuete suurust 1176,30 eurot ületavas osas, ei ole esitatud. Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ kõrvalnõuete suurus ei saa ületada ühelgi juhul summat 1908,18 eurot (esitatud esialgse võlausaldaja 12.06.2019 koostatud maksegraafik tl.86). Kohus märgib, et võlausaldajatel tuleb sellises menetluses arvestada, et tegemist on n.ö. kaitsmata nõuetega, mille suuruse ja kõrvalnõuete põhjendatuse üle otsustataksegi selle menetluse käigus. Need nõuded ei ole varem läbinud kohtulikku kontrolli. Seejuures ei saa nõude põhjendatuse üle otsustamisel lähtuda 100% eeldusest, et kogu nõue koos kõrvalnõuetega kas pankrotimenetluses või hüpoteetilises hagimenetluses kaitstuks/tõendatuks osutub, ka pankrotimenetluses tuleb nõuded kaitsta. Hxxxxxx Lxxxxxxxxx on kõigi ümberkujundamiskavaga hõlmatud nõuete puhul olnud tarbija, mistõttu on õiglane ja kõigi võlausaldajate jaoks võrdne, et kohus ei hinda ümberkujundamiskava kinnitamise juures enam rakendatud finantsinstrumentide (intressi- ja viivisemäärad, muud kõrvalnõuded) vastavust tüüptingimustele jm reeglitele ja kõigi võlausaldajate puhul võetakse aluseks nende põhinõuete suurus. Põhinõuded tasutakse kõigile võlausaldajatele 100% ulatuses. Kohus märgib siinjuures, et tarbijakrediite väljastavatel võlausaldajatel on seadusest tulenev kohustus järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4032) Kohtutel tuleb selliste vaidluste lahendamisel sellise kohustuse täitmist kontrollida ja ära hoida nende võlausaldajate eelised, kes on oma nõuded kõrvalnõuete abil paisutanud eriti suureks. Võlausaldajate puhul, kelle kõrvalnõuded on võrdsed põhinõudega või ületavad seda, on tegemist krediidikulukuse määra ületamisega ulatuses, mis toob kaasa TsÜS § 86 lg.1, lg.2 p.2 rakendamise ja tehingu tühisuse koos seadusest tulenevate tagajärgedega. Neil põhjendustel ja arvestades, kui suure osa moodustavad nende kahe võlausaldaja kõrvalnõuded nende kavasse arvatud põhinõudest, vähendatakse ümberkujundamiskava täitmisel võlausaldaja OK Incure OÜ kõrvalnõuded 65,59% ulatuses, kõrvalnõudeid tasutakse 611,68 eurot ja Julianus Inkasso OÜ kõrvalnõuded vähendatakse 65,18% ulatuses ja tasutakse kõrvalnõudeid 735,88 eurot. VÕVS § 24 lg.5, lg.7 järgi võib kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust, Võlausaldaja halvemaks kohtlemiseks ei peeta tema intressija viivisenõuete vähendamist seaduses sätestatud suuruseni. Kohtu määratud tasumisele kuuluvate kõrvalnõuete summad (kõrvalnõuete tasumise määr) ületavad VÕS § 113 lg.1

9(3)

sätestatud intressi- ja viivisenõuete määra (ei ulatu seaduses sätestatud suuruseni) ja seega on selline vähendamine kohtu pädevuses. Kinnistute registriosa numbritega 5928201 (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja registriosa numbriga 9839202 (xxxxxxxxxxx) realiseerimisest saadavate vahendite arvel on võimalik tasumise tähtaega lühendada. Kuna kinnistute realiseerimisest saadav rahasumma ei ole ette teada, paneb kohus võlgnikule VÕVS § 24 lg 10 alusel kohustuse esitada kohtule aruanne enne kinnistute realiseerimisest saadu jagamist võlausaldajate vahel ja kooskõlastada kohtuga väljamaksete tegemine ning teha ettepanekud vajadusel ümberkujundamiskava korrigeerimiseks arvestades tehtavaid väljamakseid. Käesoleval ajal kajastatakse ümberkujundamiskavas üksnes igale võlausaldajale kinnistu müügihinnast makstav jaotis (%). Esitatu põhjal hindab kohus, et võlgniku HxxxxxxxLxxxxxxxxxx võlgade ümberkujundamine on võimalik, võlgade ümberkujundamisel on võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus maksimaalne põhjendatud ulatus ja suurem ei saa see olla ka pankrotimenetluse korral. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava kohaselt maksab võlgnik võlausaldajatele nõuete katteks rohkem kui 14 000 eurot. VÕVS § 24 lg 1 järgi kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlausaldajad, kes on esitanud vastuväited ümberkujundamiskavale (Bondora AS, GelvoraSergel OÜ, PlusPlus Capital AS), on esitanud vastuväited järgmises: täita tuleks kõikide võlausaldajate nõuded täies ulatuses ning nõustutaks maksetähtaja pikendamisega. Üks võlausaldaja ei nõustu põhinõude vähendamisega, kuid on nõus kõrvalnõuete vähendamisega 50% ulatuses. Täpselt nii on selle (ja teiste selle grupi võlausaldajatega) ka käitutud. Seega sisuline vastuväide sellelt võlausaldajalt kavale puudub. Võlgnik koos nõustajaga on vastuväidete alusel kava korrigeerinud viisil, et vastuväited saavad arvesse võetud. Võlausaldajate kõrvalnõudeid on vähendatud määras, et on tagatud võlausaldajate ühetaoline kohtlemine. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamiskavas on võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine kavandatud VÕVS § 2 ettenähtud viisil: kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuse osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Kõigi kolme abinõu rakendamine korraga on lubatud ja seda on pidanud võimalikuks ka Riigikohus lahendis 3-2-1-28-13 (p 16). Kohus, tehes kindlaks, missugusel VÕVS § 24 märgitud alusel, s.o kas lg 1, 2 või 3, ümberkujundamiskava kinnitatakse, on seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamise aluseks on § 24 lg 2 märgitu: kavale esitas vastuväiteid 2 võlausaldajat kuuest, kelle nõuded moodustavad 32,34% kõigist nõuetest. Seega nõustus kavaga rohkem kui pool (4) võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad 67,66% kõigist nõuetest. Pandiga tagatud nõudeid ei ole. VÕVS § 24 lg 5 sätestab, et kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada vaid osade võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise

10(3)

viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. Kohtu hinnangul on ümberkujundamiskava koostamisel arvestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, arvestades nende nõudeid ja nõuete suurust. Ümberkujundamiskava koostamisel on andmed kavasse kantud kokkulepete alusel võlausaldajatega. Kohus on sellesse teinud käesoleva määrusega korrektiive võlgade ümberkujundamise reeglite täitmiseks ja võlausaldajate võrdse kohtlemise eesmärgil. Kohus on kaalunud kõiki VÕVS § 24 lg-s 5 loetletud võimalusi ümberkujundamiskava muutmiseks. Võlgnikul oli ette nähtud ümberkujundamiskava täitmiseks esimese makse tegemine 10.05.2021.a. Kuna kohus kinnitab kava pärast seda kuupäeva, lükkub esimese makse tegemine edasi. Kohus määrab esimese osamakse tegemise ajaks 10.09.2021. a ning selle võrra lükkub vastavalt edasi ka kava täitmise lõpptähtaeg. Võlgade ümberkujundamine selles menetluses on nii võlgnike kui võlausaldajate huve arvestades põhjendatud ja kohus kinnitab esitatud ümberkujundamiskava muudetuna käesolevas määruses kirjeldatud ja põhjendatud viisil. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärki (võlgniku makseraskuste ületamise saavutamine ja pankrotimenetluse vältimine), on võlgade ümberkujundamise menetluses nõuete vähendamine ja nende täitmise tähtaja pikendamine eesmärgipärane ning seadusega kooskõlas. Võlgade ümberkujundamise menetlus võimaldab antud juhul kaitsta võlausaldajate huve paremini. Samas on tagatud ka võlgniku toimetulek. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel tuleks VÕVS § 25 lg 1 alusel jätta ümberkujundamiskava kinnitamata või VÕVS § 28 alusel jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata. Kohus märgib, et võlgade ümberkujundamise menetluse ajal on võlgnik kohustatud korraldama, et kõik temale laekuvad sissetulekud laekuksid võlgniku nimel (mitte kolmandate isikute nimel) olevale pangakontole, samuti tuleb võlgnikul kõik väljamaksed teha tema enda nimel olevate pangakontode vahendusel. Kohtule tuleb esitada ja kohus kontrollib võlgniku nimel olevate pangakontode seisu ja võlgniku vahendite liikumist. VÕVS § 34 lg 1 järgi teostab ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet kohus. VÕVS § 34 lg 3 sätestab, et võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Kohus määrab, et võlgnikul Hxxxxxx Lxxxxxxxxxxl tuleb kohtule esitada VÕVS § 34 lg-s 3 märgitud aruanne esmakordselt 6 kuu möödumisel kava kinnitamisest, s.o. 28. veebruariks 2022. a ja seejärel 30.08.2022. a. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi: VÕVS § 29 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

11(3)

VÕVS § 31 lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 33 lg 1 järgi ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 35 lg 1 näeb ette, et võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 39 lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. VÕVS § 7 lg 1 järgi on määrus kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt toimetab kohus määruse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastab nõustajale. Kohus teeb määruse ka avalikult teatavaks, avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuluks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 8 tuleb füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Kohus kontrollis, et Hxxxxxx Lxxxxxxxxxx eestkostja Põltsamaa Vallavalitsus on pankrotiavalduse esitamisel tasunud 11.02.2021. a riigilõivu 10 eurot. Nõustaja Ingrid Korberg esitas aruande tehtud tööst vastavalt justiitsministri määruse nr 21/04.04.2011 nõuetele. Nõustaja ajakulu on aruande kohaselt olnud 15 tundi. Arvestades viidatud määruse § 2 lg.4 märgitud asjaolusid, s.h. võlausaldajate vähest arvu, nõuete lihtsust ja menetlusdokumentide vähest mahtu, loeb kohus selle menetluse vähese keerukusega menetluseks. Kohus arvestab nõustaja tasu määramisel menetluse piiratud keerukust, nõustaja kogemusi, kutseoskust ja selle tulemusena koostatud kava, mida kohus on käesolevas määruses käsitlenud. Kõigi arvessevõetud asjaolude alusel määrab kohus nõustaja tunnitasu viidatud määruse § 3 lg.2 järgi 40 eurot. Põhjendatud töötundide hulk, arvestades võlausaldajate arvu, on 12. Kohus määrab nõustaja tasu 480 eurot, mis tuleb välja maksta kohtu deposiidikontole selleks kantud summa arvel ja puudujäävas osas (200 eurot) võlgniku vahenditest. VÕVS § 8 lg.1 järgi kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgnik. Käesolevas asjas on menetluskuluks ka võlgniku esindaja kulu. Hxxxxxx Lxxxxxxxxxx esindaja advokaat Marina Kelpman esitas 12.03.2021. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 214,92 eurot (tl 36-37). Seejuures on ajakulu olnud järgmine: 10.03.2021. a kohtuistungil osalemine 30 minutit; 04.03.2021. a tsiviilasja materjalidega tutvumine 40 minutit; 05.03.2021. a Hxxxxxx Lxxxxxxxxxxxx kohtumine tema elukohas ning tutvumine esitatud dokumentidega 60 minutit; 09.03.2021. a kohtuistungiks ettevalmistamine ning eestkosteasutusega suhtlemine kokku 27 minutit. Esindaja taotleb tasu sõidule kulutatud aja eest 20 eurot ning seda marsruudil Tartu-xxxxxxxxxxxi (63 km). Lisaks taotleb esindaja 05.03.20201. a tekkinud sõidukulu hüvitamist summas 9,45 eurot (1/2 kuna samas kohas arutati ka teist tsiviilasja) ning

12(3)

10.03.2021. a tekkinud sõidukulu hüvitamist summas 7,65 (1/2 seoses ka teisest tsiviilasjast osavõtuga). Kohus leiab, et puudutatud isiku esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. RÕS § 22 lg 7 näeb ette, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Alates 01.08.2016. a kehtiva RÕS § 21 lg 3 sätestab, et riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi Kord) kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Alates 18.09.2020. a kehtiva Korra redaktsiooni § 10 lg 2 järgi on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagita menetluses, sealhulgas hagita menetluse avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-s 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, ja kohtuistungil osalemine, oli 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 270 euro ühes kohtuastmes. Korra § 1 sätestab, et riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrab kohus kindlaks osutatud õigusabi eest 2. peatükis ette nähtud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni, kui samas määruses ei ole sätestatud teisiti. Tasu suurendatakse, vähendatakse või jäetakse määramata üksnes käesolevas määruses sätestatud juhtudel. Korra § 5 kohaselt on tasu miinimummääraks poole tunni tasu, kui Korras ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt Korra § 1 lg-le 10 lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks, kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane. Puudutatud isiku esindaja 12.03.2021. a taotlusest nähtuvalt on esindajal 04.03.2021. a tsiviilasja materjalidega tutvumisele kulunud 40 minutit. Kohus peab ajakulu põhjendatuks nagu ka ajakulu, mis esindajal on 05.03.2021. a kulunud võlgnikuga kohtumisele viimase elukohas asjaolude väljaselgitamise eesmärgil. Tulenevalt asjaolust, et esindaja viis puudutatud isiku ärakuulamistoimingu läbi viimase elukohas xxxxxxxxxxxx külas, xxxxxxxxxxvallas, Jõgeva maakonnas, saab pidada põhjendatuks ka puudutatud isiku esindaja tasu samal kuupäeval, s.o 05.03.2021. a sõidule kulutatud aja eest summas 20 eurot (ilma käibemaksuta). Seejuures arvestab kohus Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid asukohta (Paju 2, Tartu) ja asjaolu, et esindaja viis toimingu läbi puudutatud isiku elukohas xxxxxxxxxxxx külas, xxxxxxxxxxvallas, Jõgeva maakonnas. Marsruudil Tartu-xxxxxxxxxxxi tuli võlgniku esindajal läbida 63 km. Lisaks taotleb esindaja 05.03.2021. a tekkinud sõidukulu hüvitamist summas 9,45 eurot (ilma käibemaksuta). Alates 18.09.2020. a kehtiva Korra § 17 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud. Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse üksnes juhul, kui riigi õigusabi on osutatud mujal kui linnas või vallas, kus asub advokaadibüroo või selle struktuuriüksus, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab. Lõike 2 kohaselt riigi õigusabi osutamisel lõikes 1 nimetatud juhul hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel 13(3)

summas 0,15 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Arvestada tuleb ka asjaolu, et esindaja osales lisaks käesolevale menetlusele o5.03.2021. a ka teise tsiviilasja menetluses, mistõttu on põhjendatud tekkinud kulude jagamine kahega. Nii sätestab alates 18.09.2020.a kehtiva Korra § 151 lg 2, et kui advokaat Korra § 151 lg-s 1 sätestatud juhul osutab riigi õigusabi samas menetluses kahele või enamale isikule või erinevates kohtueelsetes menetlustes või kohtumenetlustes, jagatakse tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kõigi esindatavate või menetluste vahel. Kohus peab esindaja sõidukulu põhjendatuks. Võttes arvesse, et esindajal tuli läbida kahe läbi viidud menetlustoimingu teotamiseks kokku 126 km ning iga läbitud kilomeetri kohta hüvitatakse 0,15 eurot, leiab kohus et sõidukulu summas 9,45 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud (126/2x0,15). Esindaja taotluse kohaselt on esindajal 09.03.2021. a kohtuistungiks ettevalmistamisele ning eestkosteasutusega suhtlemisele kulunud kokku 27 minutit ning 10.03.2021. a on kohtuistungil osalemise ajakulu olnud 30 minutit. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ajakuluga. Samuti saab põhjendatuks pidada 10.03.2021. a tekkinud sõidukulu 7,65 eurot. Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, mille kaudu advokaat Marina Kelpman õigusabi osutas on käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt lisandub riigi õigusabi tasule ka käibemaks. Eeltoodu alusel määrab kohus kindlaks riigi õigusabi eest tasu summas 214,92 eurot (koos käibemaksuga).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

14(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.