Võlaõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32, 50409 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese 1(3)

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 2 1 ei anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitus Swedbank AS (hageja) esitas 29.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. S. (kostja) 2145.84 euro saamiseks. Kohus tegi 30.04.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu poolte vahel 26.07.2021 sõlmitud (uue krediitkaardi väljastamise ja sularaha väljvõtu limiidi muutmise tõttu 23.07.2024 uuesti allkirjastatud) eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr XXX, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi limiidiga 2000 eurot intressiga 18% aastas, krediidi kulukuse määraga 26,70% aastas. Kostja kohustus lepingu alusel maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid. Hageja arvestas intressi kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt. Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval ja kostjal oli kohustus tagada tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol. Juhul kui lepingu lõppemise päeval ei olnud kontol, limiidikontol või muudel arvelduskontodel kasutatud krediidilimiidi summat, kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohaselt viivist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,031% päevas, 11,15% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 25.02.2025 kostjale posti teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse, andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks ja esitas lepingu ülesütlemise hoiatuse. 2(3)

Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul, luges hageja lepingu üleöelduks 03.04.2025. Kostjal olid lepingu ülesütlemiseni täielikult või osaliselt tasumata intressimaksed: 20.12.2024 28.74 eurot, 20.01.2025 29.66 eurot, 20.02.2025 31 eurot, 20.03.2025 28 eurot, 03.04.2025 15 eurot, kokku 130.34 eurot. Lepingu lõppedes oli kostja kasutuses krediidilimiit 2000 eurot. Hageja arvestab viivist 03.04.2025 (arvutuse põhjal alates ülesütlemisele järgnevast päevast 04.04.2025) – 27.05.2025 (k.a) perioodi (53 päeva eest) eest 32.86 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta hageja selgitas (viitega hagiavaldusele lisatud kostja pangakonto väljavõttele), et lepingu sõlmimisele eelnevalt laekus kostjale sissetulek osaühingust Swedcom keskmiselt 2217 eurot. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimisele eelnevalt Swedbank AS-i ees muid krediidikohustusi. Väljaspool Swedbank AS-i oli võlgnikul krediidikohustus I AS-i ees keskmise kuumaksega 74 eurot. Igakuised krediidikohustused koos krediitkaardi intressimaksega (kuumakse umbes 31 eurot, kui krediitkaardi limiit oli kogu ulatuses kasutuses) moodustasid kostja sissetulekust ~ 5% ning kostjale jäi igakuiste muude kulude (sh majapidamiskulude) kandmiseks ~ 2112 eurot kuus. Kostja arvelduskontolt nähtusid lepingu sõlmimisele eelnevalt regulaarsete hinnatavate majapidamiskuludena üksnes kulutused sideteenustele, arvestas hageja majapidamiskulude hindamisel üldkohaldatavatest määradest ehk ~392 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Kostjal puudusid lepingu sõlmimise ajal Creditinfos maksehäired. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2000 eurot, põhiosa viivised 32.86 eurot, intressi 130.34 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt 2000 eurot alates 28.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud, milleks on riigilõiv 350 eurot, kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid toimetati kostjale 14.08.2025 määruse alusel kätte 03.09.2025 avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt 17.09.2025 vastanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). (digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.