Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-18-9147
Kohtuasi
AS REHVIMEISTER hagi Real Veod OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. juuni 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS REHVIMEISTER apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
2343,45 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: AS REHVIMEISTER (registrikood 10327110), lepinguline esindaja Erki Casar Kostja: Real Veod OÜ (registrikood lepinguline esindaja Peeter Malve
Menetluse liik
10813253),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta AS REHVIMEISTER apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30.06.2021 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud AS REHVIMEISTER kanda. Real Veod OÜ ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks
2-18-9147 või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.AS REHVIMEISTER esitas 13.06.2018 kohtule hagi Real Veod OÜ vastu põhivõlgnevuse 1732,50 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 326,01 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 14.10.2015 hageja poole sooviga teostada kostjale kuuluvale sõidukile reg nr XXXXXX rehvide taastamist. 04.04.2016 ja 14.04.2016 tellis kostja taas eelpool nimetatud teenuse sõidukile reg nr XXXXX ja sõidukile reg nr KKKKK. Hageja on oma töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud. Osutatud teenuste eest esitati kostjale arved. Kostja on arvete kättesaamist kinnitanud, kuid arveid tasunud ei ole. Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv 250 eurot ja esindajakulu 945 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et hageja on kirjutanud kostjale arved välja ja nõuab nende tasumist, kuigi arvetele märgitud töid reaalselt tehtud ei ole. Hageja väidab, et tal on hagis märgitud tööde osas sõlmitud kostjaga suuline leping. Kostja eitab sellise lepingu olemasolu ja sõlmimist. Arve iseenesest ei ole kohustuse tekkimise aluseks VÕS kohaselt, seega isegi kui kostja need arved oleks kätte saanud, kinnitab tema mittenõustumist nende arvete tasumata jätmine. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt riigilõivu apellatsioonkaebuselt 250 eurot ja esindajakulu 1442,50 eurot. Vahepealne menetlus
3.Harju Maakohus rahuldas 06.12.2018 otsusega hagi. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.01.2019 otsusega Harju Maakohtu 06.12.2018 otsuse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu 30.06.2021 otsus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 30.06.2021 otsusega hagi rahuldamata.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt olid hageja tõendid liiga üldsõnalised, et nende alusel võiks teha tõsikindla järelduse tööde tegemise ja kostja poolt nende vastuvõtmise kohta. Kuna tõendamiskoormis tööde tegemise osas on hagejal, siis tuleb lugeda, et tööde tegemine ja kostjale üleandmine on tõendamata. Samuti leidis maakohus, et hageja ei ole tõendanud kostjale
2-18-9147 vaidlusaluste arvete saatmist ja kostja poolt nende saamist enne kui koos hagimaterjalidega. Kuna hageja ei ole tõendanud tööde tegemist ja kostjale üleandmist, siis puudub vajadus tuvastada, kas pooled sõlmisid töövõtulepingu, kuna ainult töövõtulepingu sõlmimise faktist ei tuleneks kostjale nagunii kohustust hagejale tasuda hagis nõutud summasid. Töövõtjal (hagejal) ei ole tekkinud tasu nõuet arve väljastamisest, vaid töö peab olema tehtud või kostjale üle antud, kusjuures kostjal peab olema võimalus töö eelnevalt üle vaadata. Hageja ei ole praeguses menetluses tõendanud kostja tellimusel töö tegemist ja selle talle üle andmist.
4.2.Kuivõrd põhinõude osas jäi hagi rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel, täiendava viivise nõue ega VÕS § 1131 lg 1 järgne võla sissenõudmiskulu 40 eurot hüvitamise nõue.
4.3.Kuna hagi jäi rahuldamata, siis jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
4.4.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei andnud maakohus menetlusosalistele luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 5.1 Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja rikkunud menetlusõiguse normi ning ebaõigesti hinnanud tõendeid ja see mõjutas oluliselt lahendit. 5.2 Hageja leiab, et kohus on alusetult asunud seisukohale, et hagi rahuldamise eelduseks on asjaolu, et tööd on antud kostjale üle või tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja ei saa nõustuda kohtu järeldustega, sest need ei ole põhistatud ja on vastuolus tunnistaja poolt antud ütluste sisuga. Hageja leiab, et kohus on vääralt tõlgendanud tunnistaja ütlusi apellandi kahjuks. Kohus hindas valesti tõendeid, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni. Apellant leiab ka, et kui kohtu hinnangul ei ole tõend piisav, siis oleks pidanud kohus hagejat teavitama, et hageja esitaks tõendi, mis kohtule sobival viisil vaidlusalust asjaolu tõendaks. Kohus, jättes sellele asjaolule tähelepanu juhtimata ning tuginedes otsuse tegemisele antud asjaolule, rikkus oluliselt menetlusõiguse normi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
2-18-9147 Hageja palus hagis mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1732,50 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, viivis 326,01 eurot ja täiendav viivis põhinõudelt summas 1732,50 eurot alates 14.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega ei ületa hageja põhinõue 2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Maakohus on otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole samuti edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.
10.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
11.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKo 2-17-13363, p 15).
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kuna hageja ei ole tõendanud tööde valmimist, ei ole tal õigust tasu saada. Teistel apellatsioonkaebuse väidetel pole seetõttu tähtsust (arvete kättetoimetamine, CMR jms). Vaidlus on peamiselt tõenduslik – kas vaidlusalused tööd on teostatud ja nende eest tuleb kostjal hagejale tasuda. Maakohtu otsuses on tõendeid põhjalikult analüüsitud ning leitud, et hagi rahuldamiseks ei ole alust. Asjas toimus mitu kohtuistungit ja kohus on pooled ära kuulatud.
13.Ringkonnakohus märgib, et asja menetlemisel maakohtus on muutunud kohtukoosseis, kuid toimikust ei nähtu, et maakohus oleks pooli teavitanud kohtukoosseisu muutumisest. Maakohtu koosseis sai pooltele teatavaks asjas toimunud kohtuistungil ning pooltel oli võimalik hinnata taandamise aluste esinemist, mille osas pooled ka seisukohta väljendasid (tl-d 189, 193). Asja lahendanud kohtunik lahendas asja toimiku materjalidest nähtuvalt sisuliselt algusest.
2-18-9147
14.Eelnevat arvestades jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni.
15.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
16.Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
17.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.