lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-9147/59

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-9147/59
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3591
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS REHVIMEISTER10327110(Hageja)Myoman Hacimangu OÜ10813253(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

30. juuni 2021.a, Tallinn

Hagihind Menetlusosalised esindajad

ja

2-18-9147 AS REHVIMEISTER hagi Real Veod OÜ vastu põhivõlgnevuse 1732,50 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 432,35 euro ja täiendava viivise nõudes 2 343,45 eurot

nende Hageja: AS REHVIMEISTER (registrikood 10327110, asukoht Killustiku 2, Lagedi, Rae vald, 75303 Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Erki Casar (e-post [email protected]) Kostja: Real Veod OÜ (registrikood 10813253, asukoht Tehnikumi 7, Saku alevik, Saku vald, 75501 Harju maakond) Kostja lepinguline esindaja Peeter Malve (Amantese Õigusbüroo OÜ, Turu Plats 5, 11611 Tallinn; e-post [email protected])

Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg

Lihtmenetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja Erki Casar Kostja seaduslik esindaja R. A. Kostja lepinguline esindaja Peeter Malve

10.06.2021

Resolutsioon

1.Jätta rahuldamata AS REHVIMEISTER hagi Real Veod OÜ vastu põhivõlgnevuse 1732,50 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 432,35 euro ja täiendava viivise nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja AS-i REHVIMEISTER kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus

1.AS REHVIMEISTER esitas 13.06.2018 kohtule hagi Real Veod OÜ vastu põhivõlgnevuse 1732,50 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 326,01 euro ja täiendava viivise nõudes. 19.09.2018 esitas kostja vastuse hagile. Hageja esitas omapoolse seisukoha 15.10.2018. Kostja esitas 29.10.2018 omapoolse seisukoha ning hageja vastas sellele 15.11.2018. 06.12.2018 kohtuotsusega rahuldas kohus esitatud hagiavalduse (t/l 58-60). Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2019 kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 06.12.2018 otsus ja saadeti uueks läbivaatamiseks samale maakohtule (t/l 72-73). Hageja nõuded ja põhjendused
2.AS REHVIMEISTER esitas kohtule hagi Real Veod OÜ vastu põhivõlgnevuse 1732,50 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 432,35 euro ja täiendava viivise nõudes.
2.1.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 14.10.2015 hageja poole sooviga teostada kostjale kuuluvale sõidukile reg nr xxx rehvide taastamist. 04.04.2016 ja 14.04.2016 tellis kostja taas eelpool nimetatud teenuse sõidukile reg nr xxx ja sõidukile reg nr xxx. Teenus sisaldas rehvide taastamist, mis hõlmas rataste autodelt äravõtmist, tagasi allapanemist, rehvide veljelt mahavõtmist ning pealepanekut, NDI kontrolli ning tasu lisamaterjalide eest. 2015 oktoobris osutatud teenus sisaldas veel paarisratta vahetust ning tasu tasakaalustamise pulbri eest. 2016 aprillis osutatud teenus sisaldas lisaks eelnevale veel veoauto utiili transporti.
2.2.Osutatud teenuste eest esitati kostjale arve nr 443760 summas 898,02 eurot, maksetähtajaga 04.11.2015 ja arve nr 451305 summas 834,48 eurot, maksetähtajaga 18.05.2016. Kostja arveid tasunud ei ole.
2.3.Kostja on arvete kättesaamist kinnitanud, vastates, et tegemist oli praak rehvidega ning nõudis ekspertiisi, kuid ei ole reklamatsiooni rehve hagejale üleandnud ekspertiisi teostamiseks.
2.4.Hageja oma töövõtulepingust tulenevad kohustused täitunud: teostanud rehvide taastamist, mille juurde kuulub rataste alt äravõtmine ning hiljem tagasipanek, samuti rehvide veljelt mahavõtmine ning pealepanek. Kostja on jätnud täitmata oma tasu maksmise kohustuse tähtaegselt. Kuna kostja on äriühing, siis kostja oleks pidanud töö viivitamata üle vaadata laskma ning teatama hagejale piisavalt täpse kirjeldusega töö mittevastavusest.
2.5.Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist arve 443760 alusel alates 05.11.2015 kuni 30.06.2016 summas 47,33 eurot ja alates 01.07.2016 kuni 21.03.2019 summas 195,47 eurot ning arve 451305 alusel alates 19.05.2016 kuni 30.06.2018 summas 7,91 eurot ja alates 01.07.2016 kuni 21.03.2019 summas 181,64 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist põhinõudelt alates 22.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt päevas.
2.6.Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 4 meeldetuletuskirja ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 40 eurot mõistlik ja põhjendatud.

Kostja väidab oma vastuses on ta alati isiklikult kohal olnud, tehtud tööd vastu võtnud ning andnud enda allkirja „töökäskudele”, mille alusel esitatud arved on hiljem ka 100%-lt tasutud. Hageja kostja väitega ei nõustu. Ka varem on olnud töökäske, kuhu on hageja töötaja allkirja võtmata jätnud. Hiljem on kostja aga töölehe alusel väljastatud arve tasunud.

2.8.Arvete 450652 ja 451305 sisuks on kasutatud rehv, rehvi taastamine BTR WB 01/02/16, rehv veljelt maha ja peale, ratas alt ära ja alla, lisamaterjalid, veoauto utiili transport. Tegemist on tavalise rehvi vahetus protsessiga, mistõttu kordub ka arvete sisu. Kostja on tellinud hagejalt korduvalt rehvivahetust, kusjuures rehve on korduvalt vahetatud ka ühel ja samal haagisel, seega on tõenäoline, et osutatud teenus, sealhulgas ka vahetatavad või taastatavad rehvid arvetel korduvad.
2.9.Kostja väide, et ta on hagejat dubleeritud arvest teavitanud ja hageja lubas teha kreeditarve, kuid seda ei tehtud, on teadlik vale.
2.10.Isegi kui haagis numbrimärgiga xxx võttis 14.04.2016 Laagrist kaupu peale, siis võis ta seda teha ka peale rehvi vahetust. 14.04.2016 töökäsu kohaselt vahetati ainult 1 rehv. 1 rehvi vahetuseks kulub keskmiselt 15 minutit. CMR-is ei ole täpsustatud kellaega, millal toimus pealelaadimine.
3.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 250 eurot ja esindajakulu summas 945 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

4.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
2.1.Hageja on kirjutanud kostjale arved välja ja nõuab nende tasumist, kuigi arvetele märgitud töid reaalselt tehtud ei ole. Hagile lisatud „töökäsud“ tuleb sisu alusel lugeda tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiks VÕS mõistes, millega hagejal oleks võimalik tõendada valmistöö üleandmist ja vastuvõtmist tellija poolt juhul, kui need on kostja või tema volitatud isiku poolt allkirjastatud.
2.2.Hageja väidab, et tal on hagis märgitud tööde osas sõlmitud kostjaga suuline leping. Kostja eitab sellise lepingu olemasolu ja sõlmimist, seega vastupidist peab tõendama hageja.
2.3.Poolte kirjavahetus ei ole asjakohane, kuivõrd kostja vaidleb selles vestluses hagejalt varasemalt ostetud praakrehvide üle. Hagi aluseks olevaid arveid on kostja seaduslik esindaja väljendanud muul viisil.
2.4.Hageja on esitanud tõendi oma töötajate allkirjadega, kes olla väidetavalt võtnud vastu kostja tellimuse ja väljastanud selle kohta arved. Kuigi sellist „seletuskirja“ saab teatud mahus lugeda dokumentaalseks tõendiks, ei ole sellega siiski võimalik vaidlematult tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Seletuskirjast ei nähtu sedagi, millisel konkreetsel päeval ja kes kostja nimel töid tellis.
2.5.Kostja seaduslik esindaja juhatuse liikme R. A. kinnitusel ei ole autojuhtidel Real Veod OÜ-s õigust iseseisvalt tellida remonditeenuseid ilma juhatuse liige R. A. loata. Hageja ettevõttest on kostja rehvitöid varem tellinud, kuid siis on ta alati isiklikult kohal olnud, tehtud tööd vastu võtnud ning andnud enda allkirja „töökäskudele“, mille alusel esitatud arved on hiljem ka 100%-lt tasutud.
2.6.27.04.2016 arvel nr 451305 on näha, et on dubleeritud peaaegu üks-ühele juba 23.10.2016 tehtud töid, mille kohta kostja oli varem juba arve saanud ja selle ka tasunud. Arvetel olev tööde sisu, rehvi mark ja tööde maksumus on 100% sama. Ülejäänud osas kattub see suures osas sama arve esimese poolega, st tööde sisu on praktilised sama, kuid sõiduk ja kuupäev on erinevad, st 14.04.2016. Kostja väidab, et see osa arvest on samuti alusetu, mida kinnitab ka fakt, et hageja poolt esitatud 14.04.2016 töökäsul puudub tööde vastuvõtja allkiri. Kuivõrd kostja on varemgi hageja juurest töid tellinud, oli hagejale teada kostja sõidukite ja haagiste numbrid, mida alusetute arvete koostamisel kasutada.

Arve nr 443760 summas 898,02 eurot on täiesti alusetu arve, mille kohta puudub ka allkirjastatud töökäsk. Kui hageja oleks selle arve järgi kostjale tegelikult teenust osutanud ja kostja olekski jätnud selle arve tasumata, siis ei oleks teda suure tõenäosusega edaspidi, st 23.02.2016 enam teenindatud.

2.8.Haagis nr xxx ei olnud 14.04.2016 Eestiski, vaid sõidus välismaal ja jõudis kaubaga mahalaadimispunkti 15.04.2016.
2.9.Arve iseenesest ei ole kohustuse tekkimise alusel VÕS kohaselt, seega isegi kui kostja need arved oleks kätte saanud, kinnitab tema mittenõustumist nende arvete tasumata jätmine.
5.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt riigilõivu apellatsioonkaebuselt summas 250 eurot ja esindajakulu summas 1442,50 eurot.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Käesoleva asja hind koos kõrvalnõuetega on 2 343,45 eurot, seejuures põhivõla nõue on 1 732,50 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Riigikohus on 03.06.2016 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Riigikohtu 21.06.2018 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on tahteavaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 mõttes ja see muutub kehtivaks selle kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 järgi. Seega tuleb hagejal tõendada, et millal on kostja saanud kätte tööde üleandmisevastuvõtmise aktid. Kui kirjalikke akte koostatud ei ole, peab hageja tõendama, et kostja on tööd vastu võtnud.

10.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja on hagejalt tellinud 14.10.2015 arve-saateleht nr 443760 ja 27.04.2016 arve-saateleht nr 451305 märgitud tööd, kas need tööd on hageja poolt tehtud ning kas kostjalt on kohustus teostatud tööde eest tasuda (t lk 4-5, 84-85).

Hageja on avaldanud (t lk 77), et kostja tellis hagejalt veoauto ja haagiste rehvidega seotud tööd ning kostjale teostati need tööd 14.10.2015 auto reg. nr xxx (vt töökäsk t lk 81), 04.04.2016 auto reg. nr xxx (vt töökäsk t lk 82) ja 14.04.2016 auto reg. nr xxx puhul (vt töökäsk t lk 83). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja nimel on hagejale tellimuse tööde tegemiseks esitanud alati juhatuse liige R. A. (t lk 111, p 1.2).

Kostja on hagis nimetatud arvetel näidatud tööde tellimist ning hagejalt mingi asja või teenuse saamist vastavalt nendele arvetele eitanud.

Selleks, et hagejal oleks õigus saada eelnevalt viidatud arvetel osutatud teenuste eest tasu, peab hageja tõendama, et:

1) poolte vahel oli sõlmitud leping tööde teostamiseks arvel märgitud hindadega; 2) hageja on tööd teostanud ja 3) tööd on antud kostjale üle või tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Kohus on vastavat tõendamiskoormist hagejale selgitanud 24.03.2021 istungil (t lk 160, 00:00:36). Järgnevalt hindab kohus, kas ja mida hageja asjas tõendanud on.

11.Kohus analüüsib esmalt, kas hageja on tõendanud arvel näidatud kostja sõidukite rehvidega seotud tööde tegemist ja kostjale tööde üleandmist.

Hageja on esitanud kohtule kolm töökäsku (t lk 81-83), mis on hageja enda koostatud ettevõttesisesed dokumendid. Nendel on kajastatud kliendi nimi, töö kuupäev, auto või haagise registreerimisnumber, teostatud tööde nimetus ja koodid ja rataste paiknemise skeem sõiduki telgedel. Samuti on nendel märgitud tungiv soovitus kontrollida rattamutrite pingutust 100-200 km läbimise järel. Töökäsul on eraldi lahter ja koht tööde teostaja ja autojuhi allkirjade jaoks.

14.10.2015 ja 14.04.2016 töökäsud on allkirjastamata. 04.04.2016 töökäsk on allkirjastatud autojuhi lahtris tuvastamata isiku poolt ja on tööde teostaja poolt allkirjastamata. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et see ei ole kostja juhatuse liikme allkiri. Seega ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on ka tegelikult kostja autojuhi poolt allkirjastatud töökäsuga. Kohus järeldab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja või mõni

tema töötajatest on töökäsu allkirjastanud. Seega ei ole nendega tõendatud, et kostja on töökäskudel nimetatud tööd vastu võtnud.

Tunnistaja A. M. selgitas 10.06.2021 kohtuistungil antud ütlustes (t lk 200) vastuseks kohtu küsimustele, et nn töökäskude puhul on tegemist ettevõtte sisese dokumendiga, mille alusel ta koostab arve kliendile, selle koostab töö reaalne teostaja. Vastuseks kostja küsimusele selgitas tunnistaja (t lk 201), et töökäsk ei ole tööde üleandmisevastuvõtmise akt, see on ettevõttesisene [dokument]. Allkiri võetakse, et juhti informeerida rattamutrite kontrollimise [kohustuse/soovituse] kohta. Tunnistaja selgitas veel, et „pole olnud ühegi kliendiga kokkulepet, et peavad töökäsule alla kirjutama. Teenused on vastu võetud nii, et autojuht on lahkunud, kokkulepitud rehvid paigaldatud, kui on probleeme, saab tagasi tulla aga eraldi kinnitamist ei ole, et tööd on vastu võetud. Juht on kõrval, kui teenust on osutatud ning on enda silmaga seda näinud.“ (t lk 200).

Hageja taotlusel kuulati 10.06.2021 istungil muude asjaolude hulgas ka tööde tegemise ja kostjale üleandmise tõendamiseks üle tunnistaja A. M. (t lk 200-201). Kohtu hinnangul ei tõenda need tunnistaja ütlused veenvalt, et konkreetsete arvete alusel kostjale konkreetsed teenused osutati. Tunnistaja küll kinnitab, et „teenused osutati ja kostja on nende eest hagejale võlgu“ ning ta on „kindel, et need tööd, mis käskudel kirjas on, on osutatud nendel kuupäevadel nendele sõidukitele, mis kirjas on“, kuid tunnistaja ütlused kohut sellisele veendumusel jõuda ei luba.

Tunnistaja on „üsna kindel, et R. A. tellis need tööd. Võis olla, et juht tuli kohale ja juba oli varasem kokkulepe“. Seega ei mäleta tunnistaja täpselt, kuidas ja kelle poolt nende teenuste tellimine toimus.

Tunnistaja kinnitab, et tema „füüsiliselt neid töid ei teinud“. Tunnistaja vaid käis üldiselt „ise tiiru ümber auto, millele teenuseid osutati, et saada aru, mis täpselt vahetada tuleb“. Tunnistaja veendus „töökäsu alusel, et sellised teenused on osutatud ja kaup müüdud“. Siit tuleneb, et tunnistaja tegelikult ei saa kinnitada, et need tööd ka tegelikult tehti – tunnistaja neid ise ei teostanud ja tugines arve koostamisel vaid töökäsule. Meenutuseks – kõik kolm töökäsku on töid teostanud isiku poolt allkirjastamata. Seega ei tuginenud tunnistaja arveid koostades reaalselt töid teostanud isiku kinnitusele tööde tegemise kohta, vaid allkirjastamata töökäsule.

Lisaks ütles tunnistaja, et „need tööd teostas keegi meie töötajatest, kes sel hetkel tööl olid, nimesid meil ei ole töökäskudel kirjas. Raamatupidamises ilmselt kirjas, kes tööl oli.“ Seega ei mäleta või ei tea tunnistaja töid reaalselt teinud töötajaid ka nimeliselt, mis muudab tunnistaja kinnituse nende tööde päriselt tegemise kohta ebausaldusväärseks.

Seega on tunnistaja ütlused liiga üldsõnalised, et nende alusel võiks teha tõsikindla järelduse tööde tegemise ja kostja poolt nende vastuvõtmise kohta. Puudub vaidlus selle üle, et kostja on enne vaidlusaluseid arveid hagejalt sarnast teenust saanud, mistõttu ei ole välistatud, et 2015-2016. aastast möödunud pika ajavahemiku tõttu on tunnistajal erinevad episoodid mälus sulandunud üheks või ta ei mäletagi detailselt kõike. Kohtul aga ei ole võimalik siis neid ütluseid hagi rahuldamisel aluseks võtta. Liiatigi on kostja seaduslik esindaja eitanud nii tööde tellimist kui saamist ning kuna vastavalt lihtmenetluse reeglitele on sellel tõendi jõud. Kohtul ei tekkinud veendumust, et tunnistaja, kes on ka hageja töötaja, ütlused oleksid usaldusväärsemad kui kostja seadusliku esindaja omad. Kuna tõendamiskoormis tööde tegemise osas on hagejal, siis tuleb lugeda, et tööde tegemine ja kostjale üleandmine on tõendamata.

Hageja on esitanud ka 15.10.2018 kuupäevaga A. M.i ja K. J. kirjaliku kinnituse (t lk 87), kuid kuna see kinnitus on üldsõnaline (puudub viide isegi kõnealuste arvete numbritele ja kuupäevadele), ei ole võimalik ka sellele tuginedes võimalik tuvastada tööde tegemist. Pealegi ei sisaldu selles dokumendis ka kummagi isiku kinnitust tööde tegemise ja kostjale üleandmise kohta.

Täiendavalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud kostjale vaidlusaluste arvete saatmist ja kostja poolt nende saamist enne kui koos hagimaterjalidega.

Kostja on eitanud arvete saamist. Hageja on esitanud arvete kostja e-postile saatmise kohta väljatrükid programmist Directo (t lk 168-169). Arvete kostjale saatmise tõendamise koormis on hagejal. Hageja esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, et e-kirjad koos manuseks oleva arvega on hageja meiliserverist välja läinud ja kostja meiliserverisse jõudnud. Hageja esitatud väljatrükist ega muudest tõenditest ei nähtu, kuidas programm Directo meili ja manuse kostja e-postile saadab ning kas see konkreetsetel juhtudel on aset leidnud. Seega kohus meilide saatmist ja kostja poolt arvete kättesaamist enne kui koos hagiavaldusega tõendatuks ei loe. Meili saatmise tõendamiseks ei ole usaldusväärne tõend üksnes tunnistaja kinnitus (t lk 201) arve saatmise kohta või üldsõnaline hageja töötajate kirjalik kinnitus (t lk 87).

Kostja on möönnud 21.02.2018 toimunud e-kirjavahetuse toimumist poolte vahel (t lk 86 ja pöördel), kuid esitatust ei nähtu nende arvete saatmist, samuti seda, et kostja oleks kinnitanud teenuse saamist või mingi võlgnevuse olemasolu.

Hageja on tuginenud veel kostjale saadetud SMS-dele (t lk 119-120; 170). Kohus leiab, et tegemist on asjakohatu tõendiga, kuna ei sisalda vaidluse lahendamise seisukohalt olulist. Nendest SMS-dest ei ole võimalik tuvastada, mis tasaarveldusest või probleemist hageja seal kirjutab ja kuidas see praeguse asjaga seostub. Seetõttu ei ole ka oluline tuvastada, kas kostja need SMS-d kätte sai ning kas ta nendele SMS-dele vastas või miks vastamata jättis.

Hageja on tuginenud ka asjaolule, et kostja on varasemalt osutatud sama teenust ning esitanud väite, et kostja on tasunud arved ka siis, kui töökäsud ei ole olnud kostja juhatuse liikme poolt allkirjastatud (t lk 11, p 1.3; 114-118). Kohtu hinnangul on tegemist asjakohatute tõenditega. Vaidluse all on konkreetsete arvete mittetasumine ning kas nende alusel reaalselt mingeid teenuseid osutati. Kas ja kuidas toimusid pooltevahelised tehingud varasemalt, ei ole oluline. Seetõttu kohus neid tõendeid ja väiteid lähemalt ei hinda.

Kuna hageja ei ole tõendanud tööde tegemist ja kostjale üleandmist, siis puudub vajadus tuvastada, kas pooled sõlmisid vastava töövõtulepingu, kuna ainult töövõtulepingu sõlmimise faktist ei tuleneks kostjale nagunii kohustust hagejale tasuda hagis nõutud summasid.

11.10.Töövõtjal (hagejal) ei ole tekkinud tasu nõuet arve väljastamisest, vaid töö peab olema tehtud või kostjale üle antud (VÕS § 637 lg 3 ja 4), kusjuures kostjal peab olema võimalus töö eelnevalt üle vaadata (VÕS § 637 lg 5). Hageja ei ole tõendanud käesolevas menetluses kostja tellimusel töö tegemist ja selle talle üle andmist.
12.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Kuivõrd põhinõude osas jääb hagi rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 1 alusel, täiendava viivise nõue ega VÕS § 1131 lg 1 järgne võla sissenõudmiskulu 40 eurot hüvitamise nõue.
13.Kohus ei analüüsi kostja esitatud CMR saatelehte (t lk 101) ja sellele tuginedes esitatud vastuväidet tulenevalt ühe haagise viibimise kohta välisriigis vaidlusaluse teenuse osutamise ajal. Kohtu arvates ei ole see vajalik, kuna hageja ei ole teenuse osutamist tõendanud ning seega ei ole tõendamiskoormis teenuse mittesaamise kohta kostjale üle läinud.
14.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
15.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2343,45 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
17.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.
18.Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja