Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.01.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-9147
Tsiviilasi
AS REHVIMEISTER hagi Real Veod OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.12.2018 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja tsiviilasja hind Real Veod OÜ apellatsioonkaebus – 2237,11 eurot apellatsiooni-menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): AS REHVIMEISTER (registrikood 10327110, asukoht Killustiku tee 2, Lagedi alevik, Rae vald, 75303 Harju maakond), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja (apellant): Real Veod OÜ (registrikood 10813253, asukoht Tehnikumi 7, Saku alevik, Saku vald, 75501 Harju maakond), lepinguline esindaja Peeter Malve
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Real Veod OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal
3.Harju Maakohtu 06.12.2018 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
5.Kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks lahendab maakohus. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS-i REHVIMEISTER (hageja) esitas 13.06.2018 Harju Maakohtule hagi Real Veod OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhinõude 1732,50 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise 326,01 eurot ja viivise põhinõudelt alates 14.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2015. a. oktoobris ja 2016. a. aprillis hageja poole sooviga teostada kostjale kuuluvale autole rehvide taastamist. Osutatud teenuste eest esitas hageja kostjale arved nr 443760 summas 898,02 eurot maksetähtajaga 04.11.2015 (tl 4) ja nr 451305 summas 834,48 eurot maksetähtajaga 18.05.2016 (tl 5). Kostja arveid tasunud ei ole ning ei ole vaidlustanud arvete sisu enne kui hagimenetluses. Arvete olemasolust on kostja teadlik, mida tõendab kostja vastus (tl 43). Hageja poolt teenuse osutamist tõendavad töökäsud (tl 52-54). Kostja vastuväited hagile
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hagi on tõendamata, arved on alusetult väljastatud. Kostja on hagejalt teenust varem ostnud, kuid kostja seaduslik esindaja on alati enda allkirjaga tellimus-töökäsu kinnitanud (töö vastu võtnud) ja arved tasunud. Hageja töökojas on/oli selline praktika, et pärast tellitud tööde valmimist lubati kliendi sõidukil lahkuda töökojast üksnes pärast „töökäsule“ allkirja/kinnituse andmist, mis ühtlasi kinnitab valmistööde vastuvõtmist. Hageja poolt esitatud kirjavahetus (tl 18) ei seondu hagiga ja selle raames esitatud arvetega. Kirjavahetuses räägib kostja esindaja kahest praakrehvist, mille ta hagejalt ostis ja mis purunesid juba esimesel sõidul välismaale, kirjavahetus sisaldab kostja poolt praaktootega seotud pretensioone ja nõudeid, millel ei ole seost hageja nõuetega. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohtu 06.12.2018 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 1732,50 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, viivis 326,01 eurot ja viivis põhinõudelt (1732,50 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 500 eurot ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Maakohus märkis, et ta ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
4.Tulenevalt TsMS §-st 405 lahendas maakohus asja lihtsustatud korras. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja osutas kostjale teenust ja kas kostja pidi teenuse eest esitatud arved hagejale tasuma. Kohus leiab, et kostja oli arvete olemasolust teadlik, nimetatud asjaolu kinnitab kostja poolt hagejale saadetud vastus hageja ekirjale, milles hageja palub kostjal arved tasuda (tl 43). Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja poolt esitatud e-kirjavahetus ei seondu hagiga, hageja poolt kostjale saadetud e-kirjas on märgitud ära tasumata arvete numbrid, mis ühtivad hagi aluseks olevate arvetega. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale teenuse osutamist tõendavad ka hageja poolt esitatud töökäsud (tl 52-54). Kostja töökäskude osas vastuväiteid ei esitanud. Kostja väide, et pärast tellitud tööde valmimist lubati kliendi sõidukil lahkuda hageja töökojast üksnes pärast „töökäsule“ allkirja andmist, ei ole kohtu hinnangul tõendatud ja nimetatud väitega ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et hageja ei ole arvete aluseks olevat teenust kostjale osutanud.
6.Lähtuvalt eeltoodust ja nähtuvalt asjas esitatud tõenditest, on kohus seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tunnustel. Hageja poolt osutati kostjale teenust 14.10.2015, 04.04.2016 ja 14.04.2016. Kostja on äriühing, mistõttu oleks kostja pidanud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ning teatama hagejale piisavalt täpse kirjeldusega töö mittevastavusest. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Kostja teatamine sellest, et tegemist on praakrehvidega, ligi kaks aastat hiljem, on ebamõistlikult pikk aeg. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta oleks hageja poolt esitatud arved vaidlustanud enne hagi esitamist. Kostja on maininud küll 21.02.2018 e-kirjavahetuses hagejaga lõhkenud esirehve ja velgi, kuid kostja on märkinud hagiavalduse vastuses, et praaktootega seotud pretensioonidel ei ole seost hagiga. Seega ei ole kostja pretensioone seoses osutatud teenusega esitanud.
7.Hageja on kostjale teenust osutanud. Seega oli kostjal kohustus teenuse eest tasuda (VÕS § 635 lg 1, § 637 lg 3). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale teenuse eest esitatud arved tasunud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 1732,50 eurot. Ka hageja võla sissenõudmiskulu 40 eurot on põhjendatud (VÕS § 1131), kuna hageja on inkassomenetlusekäigus saatnud kostjale meeldetuletuskirju ning pakkunud kohtuväliseid lahendusi (tl 6). Hageja viivisenõue on põhjendatud. Apellatsioonkaebus
8.Kostja palub 07.01.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostjal on õigus otsuse edasikaebamiseks, kuna maakohus rikkus menetluse läbiviimisel selgelt menetlusnorme. Nimelt edastas maakohus 20.11.2018 kostjale hageja poolt 15.11.2018 esitatud seisukohad ja tõendid (töökäsud) ja määras kostjale tähtaja 30 päeva omapoolsete seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Seega tuli kostjal esitada enda vastuväited ja tõendid kohtule hiljemalt 20.12.2018. Kostja suureks üllatuseks saabus 06.12.2018, s.o kaks nädalat enne tähtaja saabumist, maakohtu kaevatav otsus, mistõttu ei saanud kostja enne otsuse tegemist vaielda vastu hageja tõenditele ja esitada omapoolseid tõendeid. Maakohus rikkus sellega TsMS § 5 lg-t 2. Kuivõrd kostja ei saanud omapoolseid tõendeid vastuseks hageja 15.11.2018 tõenditele maakohus esitada, esitab kostja uued tõendid koos apellatsioonkaebusega.
10.Maakohus on põhjendamatult leidnud, et hageja on kostjale teenust osutanud, kuivõrd selle kohta ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. Kohus on märkinud ära poolte
kirjavahetusest tulenevalt kostja poolt esitatud pretensiooni praakrehvide kohta, kuid jättis tähelepanuta kostja hagivastuse väite, et need ei ole asjassepuutuvad ega seondu käesoleva vaidlusega. Kuivõrd kohus ei andnud kostjale võimalust hageja tõenditele vastu vaielda, siis ei saanud kohus otsuses väita, et kostja töökäskude osas vastuväiteid ei esitanud ehk lugeda selle tõttu midagi tõendatuks. Kostja hinnangul pidi hoopis hageja tõendama seda, et ta on kostjaga kokku leppinud tööde üleandmises muul viisil kui „töökäsule“ allkirja andmisega. Kohus ei ole põhjendatud, mis tähendus oli kohtu silmis hageja poolt esitatud „töökäskudel“, millel ei ole isegi allkirja tehtud tööde vastuvõtmise kohta. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
12.Käesolevas asjas esitatud hagi puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 järgi võtab ringkonnakohus nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse mh juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt rikutud menetlusõiguse normi ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.
13.Käesoleval juhul esitas hageja 15.11.2018 asjas uued tõendid (töökäsud) (tl 52-54). 20.11.2018 kirjaga andis maakohus kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks hageja tõendite osas 30 päeva (tl 56). Seega saabus maakohtu poolt antud tähtaeg 20.12.2018. Maakohus tegi asjas lõpplahendi enne nimetatud tähtaja möödumist, s.o 06.12.2018. Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1), kuivõrd ei taganud kostjale võimalust esitada seisukoht ja omapoolsed tõendid hageja 15.11.2018 tõendite osas. TsMS § 656 lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus esitada oma seisukohti (RKTKo nr 3-2-1-68-17, p 12). Lisaks on maakohus rikkunud poolte võrdsuse põhimõtet, kuna kostjal ei olnud maakohtu rikkumise tõttu võimalik esitada vastuväiteid hageja tõenditele. TsMS § 5 lg 2 esimese lause järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Selliselt jättis maakohus kostja õigused olulisel määral kaitseta. Eeltoodust tulenevalt on maakohus otsuse tegemisel selgelt rikutud menetlusõiguse normi ja ringkonnakohtu hinnangul esineb praeguses asjas arvestatav tõenäosus, et esimese astme kohtus toimunud menetlusnormi rikkumine võis kaasa tuua ebaõige kohatulahendi tegemise (vt RKTKo nr 3-2-1-40-13, p 31).
14.Kuivõrd tegemist ei ole rikkumisega, mille ringkonnakohus saaks apellatsioonimenetluses kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 esimene lause), siis tuleb saata asi tagasi maakohtule asja arutamiseks. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus ka kaebuse muid väiteid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada ka kostja taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks.
15.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.