Osaühing Aktiva Finants hagi S. J. vastu võlgnevuse, kõrvalnõuete ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
6 595,77 eurot Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected]) Kostja: S. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, rahvastikuregistri järgne elukoht ja elukoht hagiavalduses xxx, tegelik elukoht teadmata; e-post: xxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja S. J. suhtes osaliselt, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.
Mõista kostjalt S. J.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud Laenulepingu nr 2101708370, Laenulepingu nr 2101741493, Laenulepingu nr 2101771592, Laenulepingu nr 2101817510, Laenulepingu nr 2101852607 ja Laenulepingu nr 2101876127 alusel põhivõlgnevus 2 450,03 eurot, intress 1 954,63 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, lepingutasu 338,16 eurot ja viivis (perioodi 27.08.2019-19.03.2021 eest) 306,09 eurot, kokku 5 098,91 eurot.
Mõista kostjalt S. J.lt hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis põhinõudelt (2 450,03 eurot) alates 20.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte enam kui 2 143,94 eurot.
Jätta rahuldamata hageja hagi S. J. vastu sissenõutavaks muutunud viiviste nõudes summas 1 300,86 eurot.
Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.
Mõista kostjalt S. J.lt hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 552 eurot.
Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (552 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja lepingulisele esindajale.
Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte kostjale S. J.le väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Lugeda dokumendid S. J.le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
1.Hageja Osaühing Aktiva Finants esitas 19.03.2021 Pärnu Maakohtule hagi kostja S. J. vastu ja tasus hagilt riigilõivu kokku 450 eurot. Kohus jättis 19.03.2021 määrusega hageja hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. Kohus võttis hagi 06.04.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2.Nõude aluseks on BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud Laenuleping 2101708370, 24.03.2017; Laenuleping 2101741493, 26.09.2017; Laenuleping 2101771592, 29.01.2018; Laenuleping 2101817510, 10.09.2018; Laenuleping 2101852607, 10.02.2019; Laenuleping 2101876127 12.05.2019. Laenulepingute alusel sai kostja laenu summas kokku 5311,00 eurot (1495 + 72 + 204 + 352 + 1434 + 1754). Kostja on teostanud tagasimakseid kogu summas 2860,97 eurot. Kostja põhivõlg on summas 2450,03 eurot (5311,00 – 2860,97 = 2450,03). Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles BB Finance OÜ lepingu üles 26.08.2019. BB Finance OÜ loovutas 23.09.2019 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 2450,03 eurot, intressi 1954,63 eurot, võla sissenõudekulu 50 eurot, lepingutasu 338,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise (perioodi 27.08.2019-19.03.2021 eest) 1606,95 eurot tasumist. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulude 480 eurot) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
3.Kostjale toimetati hagiavaldus ja 06.04.2021 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14.07.2021. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid S. J.le kättetoimetatuks 30.07.2021 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. S. J. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 23.08.2021. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.
5.Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus märgib, et hageja nõuab lisaks põhinõudele, intressile, sissenõudmiskuludele ja lepingutasule kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 1606,95 eurot alates 27.08.2019 kuni 19.03.2021 laenulepingus nr 2101708370 kokkulepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 42,00%. Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui viis korda. Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure
viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 27.08.2019-19.03.2021 eest summas 306,09 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 1300,86 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, s.o lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 2450,03 eurot täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 2143,94 eurot.
6.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
7.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
8.Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulud 480 eurot (4 tunni eest 120 eurot/h, ilma käibemaksuta). Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 450 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, tegemist on nn tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud korduvalt. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid 2 töötunni eest, s.o summas 240 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 690 eurot (450+240).
9.Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 20% ulatuses ja kostja kanda 80% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 690 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 80% menetluskuludest, s.o 552 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses..
10.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
11.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
13.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.