26. august 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-143028
Tsiviilasi / hagi ese
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus S Q A vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
4294,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Lepinguline esindaja Tarvo Ilves
Kostja
S Q A (isikukood XXX)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista S Q A’lt (isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks 3844,51 (kolm tuhat kaheksasada nelikümmend neli koma viiskümmend üks) eurot.
3.Välja mõista S Q A’lt (isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks viivis 15% (viisteist protsenti) aastas põhinõude 3000 (kolm tuhat) eurot tasumata osalt alates 11.02.2021.a (üheteistkümnendast veebruarist kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 2335,48 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend viis koma nelikümmend kaheksa) eurot.
4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud S Q (isikukood XXX) kanda.
6.Välja mõista S Q A’lt (isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks riigilõiv 350 (kolmsada viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot.
7.Välja mõista S Q A’lt (isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks viivis menetluskulude 686 (kuussada kaheksakümmend kuus) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise nõude täitmiseni.
8.Jätta kindlaks määramata ja S Q A’lt (isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja mõistmata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) lepingulise esindaja kulu 86 (kaheksakümmend kuus) eurot. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostja on kinnitanud hagiavalduse kättesaamist 17.03.2021 e-kirjaga, mis on 2 (5)
saadetud kostja rahvastikuregistrisse kantud e-postiaadressilt XXX (dtl 110). Kohus loeb hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse TsMS § 3111 lg 5 alusel kostjale kättetoimetatuks. Hagile vastamise tähtpäev oli 31.03.2020. Kostja ei ole hagile nõuetekohaselt vastanud. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et AS Inbank (registrikood 12001988) ja kostja sõlmisid 28.04.2019 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenuandjalt laenusumma 3000 eurot, mille kostja kohustus maksegraafiku alusel tagastama kolme osamaksega hiljemalt 20.08.2019. Lepingupooled leppisid kokku intressimääras 15% aastas, mille suurus laenuperioodi eest oli kokku 144,99 eurot. Kostja laenu õigeaegselt ei tagastanud ning intressi ei maksnud. Laenuandja loovutas 25.10.2019 nõuded hagejale. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, laenu kostjale üleandmise, lepingutingimuste ja laenu tagastamise ning intressi maksmise nõuete sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 3000 eurot ja maksmata intressi 144,99 eurot.
3.Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivise määraga 15% aastas tasumist. Laenuandja ja kostja leppisid kokku intressimääras 15% aastas ja viivisemääras 15% aastas. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited intressimäära ja viivisemäära osas sõlmitud kokkuleppe sisu kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Viivisemäära kohta sõlmitud kokkulepe ei ole hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Ulatuses 15% aastas põhinõudelt 3000 eurot ajavahemiku 23.10.2019 kuni 10.02.2021 eest arvestatud viivis on 664,52 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 664,52 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 3000 tasumata osalt alates 11.02.2021. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 3000 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 2335,48 eurot.
4.VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS 1132 lg 2 p 3 saab võlausaldaja pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalselt 50 euro ulatuses. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 3 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta. Hageja on esitanud käesolevas asjas sissenõudmiskulude 35 eurot hüvitamise nõude. Hageja on hagi põhjendanud väitega, et kostjale on saadetud kolm võlateatist. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja avaldatud asjaoludel on tal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 3 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 50 eurot. Hageja nõue sissenõudekulude 35 eurot ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 35 eurot tasumise nõudes. 3 (5)
5.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse. Kohus jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda.
6.TsMS § 174 lg 1 ls 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks tsiviilasja materjalide alusel. Hagiavaldusest nähtuvalt palub hageja kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot (dtl 21). Hagile lisatud 27.01.2021 arvest nähtuvalt on PlusPlus Legal OÜ osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tasumääraga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (dtl 31). Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 350 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Hagile lisatud 27.01.2021 arvest nähtuvalt on lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, ajakulu 1,5 tundi; hagiavalduse koostamine ja esitamine, ajakulu 2 tundi. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine on vältimatu toiming oma nõuete kohtulikuks maksmapanekuks. Seaduse nõuetele vastava hagiavalduse koostamiseks on vajalik koguda dokumente ning teostada õiguslik analüüs. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole ülemäärane ning on vastavuses toimingute mahu ja keerukusega. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär 120 eurot tunnis (sh käibemaks) ületab sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Pooltevaheline vaidlus tuleneb tarbijaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust ning pooled vaidlevad tasu maksmise kohustuse üle. Kohtu hinnangul on tegemist väikse mahu ja vähese õigusliku keerukusega vaidlusega. Kohus arvestab muuhulgas sellega, et õigusteenust ei osutanud advokaat, kelle osutatavale õigusteenusele kohalduvad advokatuuriseadusest ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksist tulenevad täiendavad kvaliteedinõuded. Eeltoodut arvestades saab kohtu hinnangul pidada põhjendatud tunnitasumääraks 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot, kokku 96 eurot. Hageja on kinnitanud, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (dtl 21). Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja kulude suurus lähtuvalt vajalike toimingute mahust ja põhjendatud tunnitasu suurusest on 336 eurot (ajakulu 3,5 tundi x tunnitasu 96 eurot = 336 eurot). Kohus määrab lepingulise esindaja kulu suuruseks 336 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud riigilõivu 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 336 eurot ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindaja kulu 86 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 686 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli 4 (5)
kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.