Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on C.O. hagi K.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Tsiviilasi nr 2-20-143119 Kohus peatas 7. aprillil 2021 menetluse tsiviilasjas nr 2-20-143119 kuni võlgade ümberkujundamise menetluses, tsiviilasjas nr XXX, tehtud lahendi jõustumiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks TsMS § 361 lg 3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 4 järgi jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Hageja esindaja on edastanud kohtule teate, mille kohaselt on tsiviilasjas XXX 19.07.2021 kohtumäärusega võlgade ümberkujunduskava kinnitatud. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 361 lg-st 1, uuendab kohus peatatud menetluse. Hageja esindaja on 22.07.2021 esitanud taotluse tsiviilasja läbi vaatamata jätmiseks, kuna VÕVS § 31 lg 1 järgi ei saa esitada ümberkujundamiskava kehtivuse ajal hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. TsMS § 426 lg 1 kohaselt, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. VÕVS § 31 lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Sama paragrahvi lõike

kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamisel ümberkujundamisavalduse menetlusse võtmisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Lõike 3 kohaselt ümberkujundamiskava kinnitamine ei piira võlausaldaja õigust vaielda kohtumenetluses nõuete üle, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja vaielda kohtumenetluses nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 19.07.2021 on Tartu Maakohus tsiviilasjas nr XXX kinnitanud K.K. võlgade ümberkujundamise kava. Kuna käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue on ümberkujundamiskavas tunnustatud, ei saa kohus hageja nõuet tsiviilasjas nr 2-20-143119 sisuliselt lahendada. Arvestades ka VÕVS § 31 lg 1, mille kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib, on käesoleval ajal kohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi tsiviilasjas nr 2-20-143119 jätta TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Lisaks on hageja esitanud 22.07.2021 taotluse riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 168 lg 2 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagiavalduse esitamisel tasus võlausaldaja riigilõivu summas 250 eurot. Seoses asja läbi vaatamata jätmisega palub C.O. kohtul tagastada tasutud riigilõiv summas 250 eurot TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel C.O. arveldusarvele LHV pank: XXX (selgituses märkida leping nr XXX,

Tsiviilasi nr 2-20-143119 viitenumber XXX). Kohus tagastab hagejale 250 eurot TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel, hagi läbi vaatamata jätmise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.