Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud NB4E X OÜ esitas 13.05.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtuvalt on ettevõttel tekkinud püsiv maksejõuetus. Maksejõuetuse üheks peamiseks põhjuseks on võlgniku hinnangul suurima võlausaldaja ootamatu käitumine seoses rendilepingu ülesütlemisega, arvestamata ülemaailmse COVID-19 pandeemia ja sellega seotud üleriigiliste piirangutega. Avalduse kohaselt olid rendilepingu ülesütlemise ja võlgnevuste tasumiste tähtajad ebareaalsed. Võlgnikul varad puuduvad. Võlgniku näol oli tegemist operaatorfirmaga kaupluse pidamiseks. Avaldusest nähtuvalt on võlgniku kohustused järgmised: 1) OÜ Järve Kaubanduskeskus ees kogusummas 22 523,97 eurot. Pärast 07.05.2021 lisanduvad viivised ja leppetrahv, mille järel suureneb nõue 35 021 euroni. Nimetatud nõue on osaliselt kaetud rendideposiidiga summas 5510,40 eurot; 2) Maksuameti ees summas 386,78 eurot, mis võlgniku sõnul saab kaetud aprillikuus, maikuu käibemaksu ettemaksuga; 3) Eraisiku laenukohustus summas 13 800 eurot M. M. ees; 4) Pandeemiast tingitud väljamaksmata palkade vähenemise korvamine, väljateenitud puhkuserahad ja koondamistasud töötajatele, mis on käesolevalt välja arvestamata; 5) OÜ-le Järve Kaubanduskeskus on tasumata kommunaalkulude arve aprillikuu eest summas 1197,90 eurot. Võlgniku hinnangul on ta maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning palub kohtul kuulutada välja pankrot. 25.05.2021 võttis kohus pankrotiavalduse pankrotihalduriks Martin Pärna.

menetluse

ja

nimetas

võlgniku

ajutiseks

14.06.2021 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele haldurile esitatud andmetest nähtuvalt omab võlgnik LHV Pank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 03.06.2021 oli 0 eurot. Maksu ja Tolliameti andmetel on võlgniku ettemaksukontol 0 eurot. Nasdaq CSD Eesti filiaali andmetel võlgniku nimel väärtpaberikontosid ei ole. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt võlgnikule ei ole kunagi kinnisvara kuulunud. Maanteeamet on teatanud ajutisele haldurile, et võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, kuivõrd võlgniku majandustegevus on lõppenud, vara sisuliselt puudub ja võlgade suurus on vähemalt 71 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse üheks põhjuseks pidada üürileandja poolt Järve Kaubanduskeskuses oleva pinna rendilepingu lõpetamist ja sellest tuleneva nõude esitamist. Ajutine haldur märkis, et tegelikkuses ei ole välistatud, et rendivõlgnevuse üheks tekkepõhjuseks on ettevõtte varade kasutamine ettevõtlusega mitte seotud kulude katmiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Selged vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused käesoleval ajal ajutisele haldurile teadaolevate andmete kohaselt puuduvad. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele vastuväiteid esitanud. 06.07.2021 määrusega tegi Harju Maakohus NB4E X OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 eurot hiljemalt 15.07.2021 ning avaldas 06.07.2021 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei tasutud.

Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud, vara sisuliselt puudub ja võlgade suurus on vähemalt 71 000 eurot. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Kogutud andmete põhjal on ajutine haldur tuvastanud, et selged vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused käesoleval ajal ajutisele haldurile teadaolevate andmete kohaselt puuduvad. Ajutine haldur tegi kohtule ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ja selle tasumise tähtajaks 10 kalendripäeva. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 584 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (584:5) 116,80 eurot.

PankrS § 23 lg 3 ja 65 lg 1’ kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 13 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu jääb alla ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1495 eurot (13 h x 115), millele lisandub käibemaks 299 eurot, kokku 1794 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 584 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi 5’ lõike kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 13 tunni eest (alustatud pooltunde 26 x 33) 858 eurot (lisandub käibemaks). Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks. Kohus selgitab, et riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Tasu suurus 13 tunni ning 33 euro suuruse pooltunni tasumäära puhul oleks 858 eurot ehk riigi vahenditest tasutavat piirmäära ületav – seega määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 584 eurot (lisandub käibemaks). Riigi vahenditest väljamõistmata ajutise halduri

tasu kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. Tasu tuleb kanda Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad vastavalt ajutise halduri poolt taotletule võlgniku juhatuse liikme Jüri Maisa vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.