Aktiva Finants OÜ hagi Lxxxx Sxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
886,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finants OÜ (registrikood: 10746479; aadress: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Harju maakond); Hageja esindaja: Marek Aunver (Julianus Inkasso OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Lxxxx Sxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx maakond; e-postx
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Lxxxx Sxxxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks 832,60 eurot, millest 659,63 eurot on põhivõlg, intress 92,73 eurot, sissenõudmiskulu summas 10 eurot ja 70,24 eurot seisuga 24.08.2021. a sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista Lxxxx Sxxxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks alates 25.08.2021. a viivis põhivõlalt (659,63 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni
4.Jätta hagi suuremas ulatuses viivise nõudes rahuldamata.
5.Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
1.Välja mõista Lxxxx Sxxxxxxt Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud summas 200 (kakssada) eurot.
2.Välja mõista Lxxxx Sxxxxxxx Aktiva Finants OÜ kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 1 (5)
3.Menetluskulu summas 50 eurot, s.o määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv, tagastamine hagejale toimub vastava avalduse esitamisel. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finants OÜ esitas 04.02.2021. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Lxxxx Sxxxxx vastu laenulepingust tuleneva rahalise nõude ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks Lxxxx Sxxxxxxx hageja kasuks välja põhivõla summas 659,63 eurot, intressi 92,73 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 41,21 eurot, samuti viivised alates 05.02.2021. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
2.Kohus keeldus 15.03.2021. a määrusega menetlusse võtmast Aktiva Finants OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldust Lxxxx Sxxxxx vastu.
3.Tartu Ringkonnakohus tühistas 15.04.2021. a määrusega Tartu Maakohtu 15.03.2021. a määruse ning saatis tsiviilasja tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus määras, et menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus tsiviilasjas tehtavas lõpplahendis.
4.Kohus võttis hagi 11.05.2021. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.
5.Hagimaterjalid toimetati kostjale LxxxxxSxxxxxxx kätte isiklikult allkirja vastu 23.07.2021. a. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2 (5)
7.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja Lxxxx Sxxxxx sõlminud 08.06.2018. a Placet Group OÜ-ga laenulepingu nr SR3289921, mille alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot. Lepingu kohaselt oli aastane intressimäär 44,93% ja krediidi kulukuse määr 56,41%. Kostjal tuli kohustus laenuandja ees täita maksegraafiku alusel osamaksetega 36 kuu jooksul. Kostjal on tasutud maksegraafiku esimesed 18 osamakset maksetähtpäevaga 08.07.2018. a kuni 30.11.2019. a. Kostjal on võlgnevus alates 19ndast, s.o 30.12.2019. a osamaksest. Seega on kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 659,63 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust sh ei täitnud kohustust ka täiendavalt antud tähtaja jooksul, ütles Placet Group OÜ kostjaga sõlmitud lepingu 27.04.2020. a üles. Hageja on arvestanud viivist aastamääraga 44,93% ning seda vastavalt esimesest tasumata osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni eelnenud osamakseni, kokku sumas 92,73 eurot. Sissenõutavaks muutunud viiviseid on hageja arvestanud seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 41,21 eurot. Lisaks taotleb hageja võla sissenõudmiskulu väljamõistmist VÕS § 1132 lg 2 alusel summas 40 eurot, sh esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, teise ning kolmanda kirja saatmise tasu kokku 10 eurot (5+5) ning 15 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud. Placet Group OÜ loovutas 28.04.2020. a kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
8.Kohus leiab, et hageja põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Placet Group OÜ-ga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole tasunud nõuetekohaselt laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 659,63 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 659,63 eurot.
9.Kohus peab intressinõuet summas 92,73 eurot põhjendatuks. Põhjendatud on ka viivisenõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 70,24 eurot (41,07+29,17). Seejuures osundab kohus, et tulenevalt asjaolust, et leping kostjaga öeldi üles 27.04.2020. a, saab viivist arvestada alates 28.04.2020. a, s.o lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast alates. Hagiavalduses on esitatud viivise arvestus aga alates 27.04.2020. a. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 25.08.2021. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni.
3 (5)
10.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu summas 40 eurot väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt on kostjale saadetud võlateatised järgmistel kuupäevadel: 06.03; 05.05; 03.08; 02.09; 02.10; 01.12 ja 31.12.2019. a, samuti 08.01; 20.02; 27.02; 13.03; 24.03 ja 28.03.2020. a. Lisaks on kostjale 12.04.2020. a saadetud teade laenulepingu ülesütlemise kohta. Kuivõrd 12.04.2020. a teates laenulepingu ülesütlemise kohta nähtub, et teate esitamise seisuga (st enne lepingu lõppemist) on kostja sissenõudmiskulude võlgnevus 10 eurot, siis ei pea kohus põhjendatuks välja mõista VÕS § 1132 lg 1 alusel sissenõudmiskulusid rohkem, kui esialgne võlausaldaja oli lepingu lõpetamise seisuga arvestanud, ehk mitte rohkem kui 10 eurot. Lisaks ei saa kohtu hinnangul 28.04.2020.a teatist nõude loovutamise kohta lugeda meeldetuletuskirjaks, kuivõrd võlausaldajal oli seadusest tulenev kohustus tarbijat nõude loovutamisest teavitada (VÕS § 412 lg 1) ning lisaks ei sisalda kostjale edastatud teatis ühtegi võlgnetavat summat ega tähtaega. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude summas 10 eurot ning jätab rahuldamata sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 1132 lg 1 hõlmab kõikvõimalikke võla sissenõudmiseks tehtavaid toiminguid, mitte ainult meeldetuletuskirjade saatmist, mistõttu ei saa põhjendatuks pidada ka muid makseviivitusega tekkinud kulusid summas 15 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu maakohtus kokku 550 eurot, sh 175 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 360 eurot õigusabikulu. Menetluskulu ringkonnakohtus on olnud 50 eurot, s.o määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Lisaks leiab kohus, et ka hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on seisnenud
4 (5)
järgnevas: maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 0,5 tundi, s.o 60 eurot ning hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 2,5 tundi, s.o 300 eurot. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus peab võimalikuks lähtuda esindaja rakendatud tunnihinnast 120 eurot tund. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohtu hinnangul on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja põhjalikumalt uurida lepingute tüüptingimusi, kuna need on sama hageja poolt esitatud erinevate hagide puhul samad. Seega pole kohtu hinnangul tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks hagimenetluses 1,5 tundi ning õigusabikulud kokku on põhjendatud summas 180 eurot (käibemaksuta). Määruskaebuse esitamisel tuli hagejal tasud riigilõivu 50 eurot. Hageja tasutud riigilõiv summas 50 eurot tagastatakse TsMS § 150 lg.1 p.5 alusel hagejale sellekohase avalduse esitamisel. Selle riigilõivu jätmist kostja kanda ei pea kohus põhjendatuks ja lähtub ringkonnakohtu 15.04.2021. a määruses väljendatud seisukohast, et maakohtu eksimus oleks olnud välditav, kui hageja oleks maakohtu korduvatele kirjadele reageerinud ning esitanud täiendavalt ka maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta. Riigilõiv tagastatakse hagejale sellekohase avalduse esitamisel TsMS § 150 lg.4 alusel. TsMS § 150 lg.6 järgi riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 200 eurot (180+20). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.