2-25-4926/11 - Võlaõigus - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Hoolimata eeltoodust märgib kohus siinses asjas esitatud haginõuete kohta lühidalt järgmist. Hagi aluseks on poolte vahel 12.04.2023 sõlmitud tarbijakrediidileping x, mille alusel sai kostja laenu 14 000 eurot krediidikulukuse määraga 13.920% (dtl 15) ja 11.04.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr w, mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot krediidikulukuse määraga 21.290% aastas (dtl 30). Kohus kontrollis, kas kostjale on laenud väljamakstud (dtl 23) ning tarbijakrediidilepingud kehtivalt üles öeldud (dtl 25). Kohus kontrollis omal algatusel tarbijakrediidilepingu tühisuse aluseid (sh seadusest tulenevaid vormi- ja sisunõudeid) ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist (võlaõigusseaduse § 402 jj). Kostjale Lepingu nr x alusel laenu andes tuvastati kostja sissetuleku suurus 1307 eurot kuus arvelduskonto väljavõtte alusel. Kostja igakuisteks kohustusteks arvestati 63,39 eurot ESTO AS-i ees (dtl 58), regulaarsed kulutused üürile keskmiselt ca 277 eurot, sidele keskmiselt ca 21 eurot ja arvestades lepingu nr x igakuist laenumakset (484,34 eurot (dtl 20-21)) jäi kostjale vaba raha igakuiselt 461,27 eurot (sh majapidamiskuludeks). Kostjale Lepingu nr w alusel laenu andes tuvastati kostja sissetuleku suurus 1285 eurot kuus arvelduskonto väljavõtte alusel. Kostja igakuisteks kohustusteks arvestati Swedbank AS-is kohustus kuumaksega 484,34 eurot, lisaks uue lepingu kuumakse 128,94 eurot (dtl 35-36), regulaarsed kulud üürile ca 248 eurot ning sidele ca 31 eurot ning kostjale jäi majapidamiskulude ja muu kulu kandmiseks veel vabu vahendeid 392 eurot. Laenutaotluste esitamise ajal kostjal maksehäired ja teadaolevad kulutused hasartmängudele puudusid. Kohus ei tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist tutvudes asja materjalidega (sh hageja esitatud arvelduskontode väljavõtetega) (hagi lisa 9 ja 11, dtl 41-43, 45-47).