Otsuse tegemise aeg ja koht 13.08.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-113359
Tsiviilasi
If P&C Insurance AS hagi V Ki vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 3447,02 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Krista Raudsepp (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected]); Kostja: V K (isikukood xxx, viibimiskoht xxx); Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Robert Sprengk (Advokaadibüroo LMP, Soola 8, 51004 Tartu, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt V Kilt (isikukood xxx) hageja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja 3230,95 (kolm tuhat kakssada kolmkümmend eurot ja 95 senti) eurot, millest 2700,96 eurot on põhinõue ja 529,99 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt V Kilt (isikukood xxx) hageja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 2700,96 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (01.09.2020) kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt V Kilt (isikukood xxx) hageja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks menetluskuludena välja 760 (seitsesada kuuskümmend) eurot, millest 300 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 460 eurot on hageja õigusabikulud.
3.Mõista kostjalt V Kilt (isikukood xxx) hageja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168) kasuks välja viivis menetluskuludelt 760 eurolt alates käesoleva lahendi
jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kohustada kostjat V Ki (isikukood xxx) tasuma menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxx, viitenumbriga xxx.
5.Mõista kostjalt V Kilt (isikukood xxx) riigituludesse välja riigi õigusabi tasu 129,60 (ükssada kakskümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagejalt välja mõista põhivõlana 2700,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 529,99 eurot ehk kokku 3230,95 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. Hagiavalduse kohaselt toimus 08.12.2017 kell 01:41 Tallinnas Mahtra 48 hoone juures liiklusõnnetus, milles sai kahjustada xxx, registrimärgiga xxx. Kahju tekitati kostjale kuuluva sõidukiga xxx mille registrimärk on xxx.
2.Vastavalt Liikluskindlustuse Fondi väljavõttele puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustuse poliis õnnetuse põhjustanud sõidukil xxx registrimärgiga xxx. Hagejale on esitatud sõiduki xxx, registrimärgiga xxx, remondikalkulatsioon koos kahjustatud sõiduki piltidega. Hageja on kalkulatsiooni alusel väljastanud kannatanule 19.01.2018 garantiikirja. Pärast remonditööde teostamist on väljastatud arve nr 6411007125, mille hageja on kannatanule hüvitanud ilma käibemaksuta 2700,96 eurot. Käibemaksukohustuslasest juriidilise isikuna kannatanu saab remonditeenuse käibemaksu võrra vähendada oma maksustamisperioodi käibemaksukohustust või taotleda Maksuhaldurilt taastusremonditeenuselt tasutud sisendkäibemaksu tagastamist. Seetõttu hüvitati kannatanule ilma käibemaksuta summa. Hageja on hüvitanud kahju 2700,96 eurot.
3.Hageja viitas LKindlS §-le 55, mille alusel on tal kostja vastu tagasinõue. Hageja viitas LKindlS § 7 lõikele 1, 2 ja 3, mis reguleerivad kindlustuskohustuse täitmist. Õnnetuse põhjustanud sõiduki omanikuks oli õnnetuse toimumise ajal kostja, kes vastutas LkindlS § 7 lg 1 kindlustuskohustuse täitmise eest. Pärast kahju väljamaksmist esitas hageja 08.03.2018 nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 2700,96 eurot. Tasumiseks andis hageja kostjale aega 10 päeva, kuid kostja kahju ei hüvitanud. Kohtuväliselt pooled vaidlust ei lahendanud. Kostja võlgneb hagejale põhinõudena 2700,96 eurot.
4.Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja arvestas viivist alates 08.03.2018 nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast ehk 19.03.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 31.08.2020 seadusejärgse viivisemääraga 8% aastas so 0,0219% iga viivitatud päeva eest. Kostja viivitas 896 päeva ning sissenõutavaks muutunud viivis on 529,99 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Õiguslikult viitas hageja täiendavalt VÕS § 492 lõikele 1 ja LKindlS §-le 55.
5.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja sõidukil kehtis liikluskindlustuse poliis 15.10.2017 kuni 19.10.2017. Liiklusõnnetus toimus 08.12.2017 ehk ajal, mil poliis ei kehtinud ja selle kehtivusest oli möödunud 1,5 kuud. Eeltoodud asjaoludele tuginedes on täidetud eeldus, mis tuleneb LkindlS § 55, kuna liiklusõnnetus juhtus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Kuna poliisi kehtivus lõppess 19.10.2017, oli kostja kohustatud sõlmima uue kindlustuslepingu 20.10.2017. Kostja oli tema vastuse kohaselt kinni peetud alates 21.10.2017. Kostja sõiduki omanikuna peab järgima talle seadusega pandud kohustusi liiklussõiduki omanikuna. Liikluskindlustuse lepingute sõlmimise kohustus tuleneb seadusest. LS§ 81 lg 1 tuleneb kohustus sõlmida liikluskindlustuse leping liikluskindlustuse seaduses sätestatud tingimuste. LkindlS § 7 lg 1 järgi oli lepingu sõlmimise kohustus kostjal.
6.LKindlS § 3 lg 2 ja § 55 mõistes ei oma tähtsust asjaolu, kes konkreetselt ei pidanud kinni sõidukiga liikluses osalemise keelust, vaid tagasinõude tingimused on täidetud juba siis, kui sõiduk osales liikluses ja selle sõidukiga põhjustati kindlustusjuhtum. LKindlS § 55 koosmõjus § 7 lg-ga 1 ei välista hageja õigust esitada tagasinõue registrisse kantud sõiduki omaniku vastu, kuigi tegelik liiklusõnnetuse põhjustaja oli kolmas isik.
7.LKindlS § 6 lg 1 kohaselt ei ole kindlustuskohustust sõiduki suhtes 12 kuu jooksul viimase lepingu lõppemisest, seda tingimusel, et vastavat sõidukit ei kasutata viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi, eelkõige ei osaleta sellega liikluses. Kui seda tingimust rikutakse ja põhjustatakse kindlustusjuhtum, peab kahju hüvitama sõidukit viimati kindlustanud kindlustusandja (LKindlS § 36 lg 2). Selle tulemusena tekib kahju hüvitanud kindlustusandjal tagasinõue hüvitatud kahju ulatuses kindlustuskohustusega isiku vastu.
8.Järelikult ei võinud sõidukit xxx registrinumbriga xxx liikluses kasutada, kuna see oli kindlustamata. Seda kohustust rikuti, sest sõidukit kasutati liikluses ja sellega põhjustati kahju. Kui kohustust ei oleks rikutud ehk sõidukit ei oleks liikluses kasutatud, ei oleks kahju saanud tekkida. Seega on olemas põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Vanglas viibimine ei tähenda, et seadusest tulenevate kohustuste täitmisest on vabanetud. Liikluskindlustuse lepingu saab sõlmida kolmas isik, seda ei pea tegema omanik.
9.Kostja ei ole tõendanud, et sõiduk läks tema valdusest välja tahte vastaselt. Kostja ise andis sõiduki oma tuttavale kasutada. Kostja ei teavitanud politseid, et sõiduk oleks varastatud vms. Siinkohal tekib küsimus, kuidas sattusid sõiduki võtmed kolmandate isikute kätte, ehk kuidas on kostja vältinud olukorda, et sõidukit ei oleks võimalik kasutada kolmandatel isikutel. Seega on kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Oluline on rõhutada, et liiklusregistri andmed omavad õiguslikku tähendust ja omanikuks on sellesse kantud isik.
10.Hageja ei nõustunud, et liiklusõnnetuse põhjustamine kostja omandis oleva sõidukiga ei ole tõendatud. Hageja ei nõustu kostja väitega, et LKF väljavõtted pole sellised tõendid, mis tõendaksid, et õnnetus toimus ja selles osales (põhjustas) kostja omandis olev sõiduk. Eesti Liikluskindlustuse Fond ehk LKF tagab liikluskindlustuse süsteemi toimimise, täites
liikluskindlustuse seadusest, riigiga sõlmitudhalduslepingust ja põhikirjast tulenevaid ülesandeid. LKFon sõlmitud Eesti Vabariigiga halduslepingliikluskindlustuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. LKF-i ülesandeks on mh pidada liikluskindlustuse registrit, milles on teave kõikide Eesti sõidukite liikluskindlustuse lepingute ja liikluskindlustuse juhtumite kohta ning täidab teabekeskuse ülesandeid.
11.Liiklusõnnetuse andmed tulenevad politseis registreeritud liiklusõnnetustest. Ennekuulmatu on seada kahtluse alla Politsei- ja Piirivalveameti andmeid liiklusõnnetuse kohta ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmete tõepärasust. Hageja seisukohast on kostja vastuväide otsitud.
12.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 460 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasu oli 20 eurot. Hagiavalduse koostamiseks kulus 2 tundi, esindaja tunnitasuga 110 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks ja seisukohtade koostamiseks kulus 1 h 45 min tunnitasuga 110 eurot. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 15 min tunnitasuga 110 eurot. Hageja taotles, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxx, viitenumbriga xxx.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja vaidles hagile vastu. Harju Maakohtu 18.01.2018 otsusega asjas 1-17-11299 tunnistati kostja süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7 ja 9 ning KarS § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. Karistuse ärakandmist arvestati alates kostja viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest 21.10.2017. Kohtuotsusega on tõendatud, et kostja viibis 08.12.2017 liiklusõnnetuse toimumise ajal kinnipidamiskohas.
14.Kostja ei ole andud õnnetuse põhjustanud A Vile õigust sõiduki kasutamiseks ega ole andnud sõiduki valdust nimetatud isikule. A V kasutas sõidukit kostja tahte vastaselt ja omavoliliselt ning see on käsitletav sõiduki ebaseadusliku valdamisena. Kostjal puudus võimalus sellise kasutamise vältimiseks ja lõpetamiseks, kuna kostja viibis kinnipidamisasutuses. Kostjale teadaolevalt sõiduk liikluses ei osalenud ja kostja ei saanud pidada kinni LkindlS § 3 lg 2 sätestatud keelust.
15.Kostja leidis, et liiklusõnnetuse põhjustamine tema omandis oleva sõidukiga ei ole tõendatud. LKF väljavõtted ei ole sellised tõendid, mis tõendaksid, et õnnetus toimus ja selles osales (põhjustas) kostja omandis olev sõiduk. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millel hageja väited põhinevad. Hageja peaks esitama tagasinõude LKindlS § 53 lg 1 p 3 alusel A Vi vastu, kuna nimetatud isik valdas sõidukit ebaseaduslikult. LkindlS § 59 lg 1 järgi on ette nähtud küll solidaarne vastutus, kuid kostja vastu nõude esitamine pole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja oli kinnipidamisasutuses ega saanud seetõttu tagada sõidukile kehtivat kindlustust. Kostjalt ei saa oodata vastutamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
17.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:
1) kostjale kuulub sõiduk xxx registrimärgiga xxx; 2) kostja sõidukil kehtis liikluskindlustuse poliis 15.10.2017 kuni 19.10.2017; 3) 08.12.2017 puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustus.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas 08.12.2017 toimus liiklusõnnetus, mille põhjustas kostjale kuuluvat sõidukit juhtinud isik. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal kui kannatanule kahju hüvitanud isikul on õigus esitada kostja kui sõiduki omaniku vastu tagasinõue ning nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 2700,96 eurot ja viivist.
19.Hageja tugines nõude esitamisel sellele, et 08.12.2017 toimus Tallinnas liiklusõnnetus, mille põhjustas kostjale kuuluvat sõidukit juhtinud isik. Sõidukil puudus õnnetuse toimumise ajal liikluskindlustus, mille kehtivus lõppes 19.10.2017. Hageja hüvitas kannatanule kahju 2700,96 eurot ning esitas kostjale tagasinõude. Kostja sõiduki omanikuna pidi tagama kindlustuse olemasolu või selle, et kindlustamata sõiduk liikluses ei osale. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduk läks tema valdusest välja tahtevastaselt ning kostja ei ole välja toonud, kuidas sai sõidukit juhtinud isik selle võtmed.
20.Kostja vaidles hagile vastu. Alates 21.10.2017 ning ka väidetava õnnetuse toimumise ajal viibis kostja kinnipidamiskohas. Kostja ei andnud sõidukit juhtinud isikule luba seda kasutada ja vallata. Kostjale teadaolevalt sõiduk liikluses ei osalenud. Hageja peaks tagasinõude esitama sõidukit juhtinud isiku vastu. Kuna kostja viibis kinnipidamisasutuses, ei saanud ta tagada kindlustuse olemasolu ning kostja vastu nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega.
21.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. LS § 81 lg 1 näeb üldnormina ette, et sõiduki suhtes tuleb sõlmida liikluskindlustuse leping liikluskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuuluval sõidukil puudus alates 20.10.2017 liikluskindlustuse leping. LKindlS § 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Samuti tuleneb LKindlS § 6 lõikest 1, et kindlustuskohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. Eelnimetatud tähtaja jooksul ei rakendata sõidukile automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Eeltoodust tulenevalt lasus kostjal kui sõiduki omanikul kohustus tagada kas liikluskindlustuse lepingu olemasolu või sõiduki mitteosalemine liikluses.
22.LKindlS § 36 lg 1 näeb ette, et kahju põhjustaja kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja peab kindlustatud isiku eest kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kindlustusjuhtum leidis aset lepingu kehtivuse ajal. LKindlS § 36 lõikest 2 tuleneb, et kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni LKindlS § 3 lõikes 2 käesoleva sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. Eeltoodust tulenevalt lasus hagejal kui sõiduki viimasel kindlustusandjal kohustus hüvitada kahju, sest kahju tekitati 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist.
23.LKindlS § 53 lg 1 p 3 võimaldab kindlustusandjal esitada tagasinõude sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit, mille valdamine oli ebaseaduslik. Seega oleks hageja saanud esitada tagasinõude ka isiku vastu, kes põhjustas õnnetuse ja valdas sõidukit ebaseaduslikult. Kohus aga
nõustub hageja väidetega, et kostja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et sõidukijuht valdas sõidukit tema tahte vastaselt. Kostja ei ole põhistanud, millal ja millistel asjaoludel juht sõiduki valduse sai, sealhulgas sai sõiduki võtmed. Kostja ei ole sõiduki ebaseaduslikku valdamist ühegi tõendiga tõendanud.
24.Liiklusõnnetuse toimumise päeval 08.12.2017 oli sõiduki omanikuks kostja (toimiku lk 30). Harju Maakohtu 18.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11299 mõisteti kostja süüdi kuriteo toimepanekus ning määrati talle karistuseks tähtajaline vangistus 7 kuud ja 26 päeva. Kostja karistuse kandmise alguspäevaks loeti 21.10.2017 (toimiku lk 80-81). Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja viibis õnnetuse toimumise päeval 08.12.2017 kinnipidamiskohas.
25.LKindlS § 55 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes liikluskindlustuse seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Kohus leiab, et hageja on tõendanud nende asjaolude esinemist, mis võimaldavad tal nimetatud sätte alusel kostja vastu tagasinõuet esitada. Kostjale kuuluval sõidukil puudus liikluskindlustus ja kindlustusjuhtum toimus 12 kuu jooksul pärast viimase lepingu lõppemist. Kindlustamata sõiduk osales liikluses. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et tema vastu nõude esitamine on hea usu põhimõtte vastane ainuüksi seetõttu, et ta viibis kinnipidamiskohas. Kinnipidamiskohas viibimine ei välistanud kostja seadusest tulenevat kohustust. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et sõiduk osales liikluses tema tahte vastaselt ja ilma tema loata. Kuna kostja ei ole vastupidist tõendanud, tuleb järeldada, et kostja võimaldas omanikuna kindlustamata sõidukil liikluses osaleda.
26.Hageja esitatud LKF andmebaasi väljavõtetest (toimiku lk 17-18) nähtub, et 08.12.2017 toimus Tallinnas Mahtra 48 hoone juures liiklusõnnetus, kus sõiduk xxx registrimärgiga xxx sõitis otsa teisele pargitud sõidukile xxx registrimärgiga xxx. Õnnetuse põhjustanud sõiduki xxx juhil puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus ning juht lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata. Samuti tarvitas juht narkootilisi aineid. Sõidukil xxx registrimärgiga xxx kehtis liikluskindlustus ajavahemikul 15.10.2017 kuni 19.10.2017. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et LKF andmebaasi väljavõtted ei tõenda õnnetuse toimumist hageja kirjeldatud viisil. Kostja ei põhistanud, miks ei ole LKF andmebaasi väljavõtted tema hinnangul usaldusväärsed tõendid.
27.Õnnetuse toimumise asjaolusid tõendavad täiendavalt väärteoasja menetlusega seotud tõendid. Harju Maakohtu 18.07.2018 otsusega asjas 4-18-2593 mõisteti A V süüdi väärteo toimepanekus (toimiku lk 99). Väärteoasja nr 4-18-2593 toimikus olevast kohtualluvusse saatmise määrusest (väärteoasja toimiku lk 2) nähtub, et A V juhtis 08.12.2017 Tallinnas Mahtra 48 juures mootorsõidukit ja sõitis otsa pargitud sõidukile xxx. A Vil puudus sõiduki juhtimisõigus, ta lahkus sündmuskohalt, kuid peeti politsei poolt kinni. Kinnipidamisel tuvastati, et ta oli tarvitanud narkootilisi aineid (tõendid väärteoasja toimikus lk 17-19, 24-26). Väärteoasja toimikus olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist (toimiku lk 3) nähtub, et õnnetus põhjustati sõidukiga xxx registrimärgiga xxx. Seega on asjas kogutud tõenditega tõendatud, et 08.12.2017 toimus Tallinnas liiklusõnnetus, kus kahju tekitati kostjale kuuluva ja liikluskindlustuseta sõidukiga xxx.
28.Hageja koostas talle esitatud andmete ja fotode alusel kahjustada saanud sõidukile remondikalkulatsiooni, mis sisaldas kahjustada saanud sõiduki fotosid (toimiku lk 19-26) ning väljastas sõiduki omanikule garantiikirja remondikulude hüvitamiseks summas 2700,96 eurot (toimiku lk 27). xxx AS esitas sõiduki omanikule xxx OÜ-le arve sõiduki remondi eest summas
3241,15 eurot koos käibemaksuga ja 2700,96 eurot ilma käibemaksuta (toimiku lk 28). Hageja hüvitas sellest kannatanule 2700,96 eurot (toimiku lk 29). Seega on hageja tõendanud kahju suuruse ja kannatanule kahju hüvitamise. Kahju suuruse osas kostja iseenesest vastuväiteid ei esitanud.
29.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja põhinõue kostja vastu kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväited on tõendamata, kuid hageja on tõendanud kõik nõude aluseks olevad asjaolud. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 2700,96 eurot.
30.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 529,99 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
31.VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 08.03.2018 saatis hageja kostjale kahju hüvitamiseks tagasinõue ning palus hiljemalt 10 päeva jooksul tasuda 2700,96 eurot (toimiku lk 31-32). Kostja kahju ei hüvitanud.
32.Kuna kostja kohtuväliselt talle antud tähtaja jooksul hageja nõuet ei täitnud, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 19.03.2018, mil möödus nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 529,99 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast 01.09.2020 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 2700,96 eurolt kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
33.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
34.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 460 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasu oli 20 eurot. Hagiavalduse koostamiseks kulus 2 tundi, esindaja tunnitasuga 110 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks ja seisukohtade koostamiseks kulus 1 h 45 min tunnitasuga 110 eurot. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 15 min tunnitasuga 110 eurot.
35.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Hageja esindaja menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg on mõistlik ja
kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Kogumis loeb kohus hageja õigusabikulusid mõistlikuks. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 760 eurot, millest 300 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 460 eurot on hageja õigusabikulud. Kostjat tuleb kohustada tasuma menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxx, viitenumbriga xxx. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 760 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
36.10.11.2020 määrusega rahuldas kohus kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Vastavalt riigi õigusabi osutanud advokaadi taotlusele määras kohus riigi õigusabi osutamise tasu suuruseks 129,60 eurot koos käibemaksuga. RÕS § 25 lg 1 sätestab, et pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
37.RÕS § 27 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt ja seda selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Antud juhul ei ole kohus mõistnud kohtukulusid välja vastaspoolelt ehk hagejalt. TsMS § 190 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 190 lg 5 näeb ette, et kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust lähtudes tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigi õigusabi tasu 129,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.