Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (8)

Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Hageja ostis 6 piletit kostja poolt korraldavale Xxxx teatri etendusele “Xxxx”, mis pidi toimuma 7.05.2020. Hageja maksis piletite eest 357 € AS-le Piletilevi, mille kaudu kostja arveldab Kostja teatas 2020.a. aprillis, et etendust ei toimu Covid19 leviku tõttu. 28.04.2020 esitas hageja kostjale taganemisavalduse ja palus tagastada piletite eest makstud raha hiljemalt 02.05.2020. Kostja juhatuse liige D. K. vastas 06.05.2020 aadressilt [email protected], et raha tagastada ei saa, kuna ootab valitsuse otsust. Hageja sai hiljem teada, et etendus lükati edasi 8. jaanuarile 2021, kuid seda ei toimunud ka sellel kuupäeval ja samal põhjusel lükati etendus edasi 27. jaanuarile 2022. Hageja tuletas kostjale 07.01.21 meelde, et kostja tagastaks raha. Kostja vastas, et hageja võib müüa piletid soovijatele või tulla etendusele 2022.a. jaanuaris, raha ei tagastata, kuna kostjal raha ei ole. Hageja taganes lepingust. Kuna kostja teatas, et lepingut ei täida, siis ei pidanud hageja määrama uut tähtaega kostjale. Seega lõppes leping taganemisavalduse kostja serverisse jõudmise päeval, mis on 28.04.2020. Hageja ei ole saanud kostjaga kohtuvälist lahendust. Hageja soovib 357 euro tagastamist, viivist, sissenõudmiskulusid 40 eurot ja viivist mõlemalt nõudelt. Hageja palub kostjalt välja mõista 1) piletite eest makstud summa 357 eurot, 2) VÕS § 113.1 lg 1 järgi sissenõudmiskulusid 40 eurot, 3) viivist summalt 357 eurot alates 02.05.2020 kuni 21.01.2021 summas 20,68 eurot, 4) viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses summalt 397 eurot (357 + 40) alates 22.01.2021 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja palub välja mõista menetluskuludelt viivist VÕS 113 lg 1 järgi. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Xxxx teatri etendus "Xxxx" pidi toimuma 07. mail 2020. 11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon välja ülemaailmse koroonaviiruse pandeemia. 12. märtsil 2020 kuulutas Eesti valitsus välja erakorralise seisukorras kuni 18. maini 2020. Tegemist on vääramatu jõuga. Kostja ei saanud lepingutingimusi täita ja lükkas etenduse teisele kuupäevale, millega hageja ei nõustunud. Leonard Grupp OÜ nagu ka Xxxx teater, oli valmis etendust näitama 7. mail ega loobunud oma kohustustest ja oleks korraldanud selle tuuri kokkulepitud kuupäevadel. Etendus tuli lükata edasi muudele kuupäevadele pandeemia ümber valitseva vääramatu jõu ja valitsuse kehtestatud hädaolukorra tõttu. See ei olnud korraldaja või esineja süü. I. G. ei olnud uute etenduse 2 (8)

kuupäevadega rahul. Uued kuupäevad ei sobinud ei Leonard Grupp ́ile kui ka Xxxx teatrile, sest edasilükkamised põhjustavad kostjale kahju, kuid selle olukorra põhjustas vääramatu jõud. Kui ostja soovib teenusest loobuda, on tarnijal õigus nõuda ostjalt juba tehtud kulutuste hüvitamist. Tasud ja kulud järgmised: 190 piletit on müüdud summas 8606 eurot, kulud: vene teatri rent 3168 €, reklaam 2199 €, piletid 2758€, käibemaks 20%, 1434,34 €, piletilevi vahendustasu 6%, 487,14€ - 1440,48 €. Kogu raha kulutati tuuri korraldamiseks. Lisaks tekivad kostjale täiendavad kulud: näiteks kaks koroonaviiruse testi iga teatritöötaja kohta (inimesi on umbes 60 ning testi hind on 78x2 eurot, mis teeb kokku 9360 eurot). Kostja peab paigutama kõik teatritöötajad hotellides eraldi tubadesse, mis suurendab oluliselt ümberasustamise kulusid (võrreldes kaheinimese tubadega). Sama trupp peab Tallinnasse lendama nii, et inimesed on jagatud 10-liikmelistesse gruppidesse, mis tõstab transpordikulusid. Suure tõenäosusega peab kostja pakkuma ka kõigile vaatajatele maske. Vene teater tõstis alates 21. jaanuarist rendihinda. Kostja peab taaskäivitama kogu reklaami ja kogu reklaam tuleb uuteks kuupäevadeks ümber teha. Seega ei saa rääkida tuuride sissetulekutest ja kostja saab vähendada üksnes kaotusi ainult nii palju kui võimalik. Kõigist pileteid ostnud pealtvaatajatest pöördus aasta jooksul kohtu poole ainult üks inimene, I. G.. Palju küsimusi oli piletite tagastamise võimaluse kohta, kuid kõik said Leonard Grupp OÜ olukorrast aru ja nõustusid ootama 22. jaanuarini, et näha nendel kuupäevadel esinemist, milleks on 184 inimest. Kui kohus otsustab, et Leonard Grupp peab maksma I. G.ile piletite ja kohtukulude eest raha, siis sel juhul ei saa kostja talle raha tagasi anda, kuna ettevõtte raamatupidamises on 0 eurot ja aasta käive on null. Selle tagajärjel on Xxxx teatri tuur häiritud ja publik ei näe etendust, samuti ei saa nad oma raha tagasi, kuna sellises olukorras on ettevõte tõenäoliselt 99% pankrotis. Kostja tagastas vaatajatele alati tühistatud ürituste eest raha, kuid see kõik kestis kuni 12. märtsini 2020, sest sel ajal müüdi paralleelselt ka teisi etendusi või saadi kiiresti uus etendus müüki panna ning tühistatud etenduse kaotused kompenseerida. Tänaseks ei ole kostjal koroonaviiruse pandeemia tõttu sellist võimalust. Tegelikkuses on kostja äri teadmata ajaks külmutatud. Kostja reaalsus on võrreldes sellega, mis oli kuni 12. märtsini 2020, oluliselt muutunud ja seda reaalsust tuleb arvesse võtta. Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuna tsiviilasja hind on TsMS § 405 järgi alla 2000 euro nii põhivõla kui kõrvalanõuet osas, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 sätestab, et asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada.

3 (8)

VÕS § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vaidlus puudus poolte vahel järgnevas: - Hageja ostis 03.02.2020 kostjalt 6 piletit kostja poolt korraldavale Xxxx teatri etendusele “Xxxx”, mis pidi toimuma 07.05.2020 (tõend hagi lisa 1, tl 5-8). - Hageja tasus piletite eest 357 €. - Hageja maksis piletite eest 357 eurot AS-le Piletilevi, mille kaudu kostja arveldab (tõend hagi lisas 2). - Kostja teatas 2020.a aprillis hagejale, et etendust ei toimu seoses Covid19 levikuga. - 28.04.2020 esitas hageja kostjale taganemisavalduse ja palus tagastada piletite eest makstud raha hiljemalt 2.05.2020 (lisa 3). - Kostja teatas 06.05.2020, et ta raha tagastada ei saa, kuna ootab valitsuse otsust. - Hageja sai teada, et etendus lükati edasi 8. jaanuarile 2021, kuid seda ei toimunud ka sel ajal ja seda samal põhjusel lükati etendus edasi 27. jaanuarile 2022. - Hageja palus 07.01.21 kostjalt uuesti, kostja tagastaks raha hagejale. - Kostja vastas, et hageja võib müüa piletid soovijatele või tulla etendusele 2022.a. jaanuaris ja et ta ei tagastata piletite raha, kuna kostjal raha ei ole. - Arvestuslikult on seadusjärgne viivis võlalt 357 € perioodi 02.05.20 – 21.01.21 /hagi esitamise aeg/ eest vastavalt 20,68 €. - Kostja ei ole tasunud hagejale hagetavat võlga, hagetavaid viiviseid ega sissenõudmiskulusid. Kuna ülaltoodud asjaolude järgi 1) kohustus kostja korraldama Xxxx teatri etenduse “Xxxx” 07.05.20, 2) hageja ostis sellel ajal toimuma pidava etenduse piletid kostjalt ning pileti eest maksmisega tekkis hagejal õigus etendusele tulla ja etendust vaadata ehk omandada õigus, siis pidi kostja võimaldama hagejale mainitud õigus omandada ehk võimaldama hagejal tulla ja olla viidatud etendusel vastaval ajal ja seda vaadata (07.05.20). Eeltoodud asjaolusid hinnates leiab kohus, et hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõlmisid õiguse müügilepingu VÕS § 208 lg 1, 3 järgi. VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepinguga, seadusega. Kohustuse rikkumise on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 113.1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna vaidlustamata asjaolude järgi jäi 07.05.2020 etendus jära Covid19 pandeemia tõttu ning Eestis oli märgitud ajal eriolukord, siis ei võimaldanud kostja kohtu hinnangul hagejal omandada lepingust tulenevat õigust ning kostja rikkus VÕS § 100 ja § 208 lg 3 viimasest lauset tulenevat kohustust hageja ees. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on 4 (8)

asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, lg 3 sätestab, et kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas, lg 4 sätestab, et seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Vaidlust polnud selles, et kostja teatas hagejale, et etendust ei toimu ja raha hagejale ei tagastata ja et kostja ootab valitsuse korraldust. Seda on tõendanud hageja ka kohtule esitatud kostja ekirjaga 28.04.20 (tl 15, hageja 15.02.21 esitatud dokumendi lisa 2) Seega ei täitnud kostja lepingut ja rikkus müügilepingust tulenevat kohustustust võimaldada hagejal omandada õigus (VÕS § 208 lg 3). Kohus nõustub kostjaga, et Covid19 pandeemiat tuleneb pidada VÕS § 103 lg 2 järgi käesolevas vaidluses ja õigussuhtes vääramatuks jõuks, kuna seda asjaolu, et etendus jääb ära pandeemia ja riigis kehtinud eriolukorra tõttu, ei saanud kostja mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest tulenvalt ei saanud ta sellega arvestada, kui ta sõlmis hagejaga lepingu ja hageja vastava etenduse piletid 03.02.2020 ostis. Seega leiab kohus, et kostja rikkus lepingut vääramatu jõu tõttu ning rikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 1, 2 järgi, kuid lg 4 järgi vastab ta kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Nimelt sätestab VÕS § 101 lg 1 p 4, et kui võlgnik ei täida kohustust, siis saab võlausaldaja taganeda lepingust. VÕS § 105 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Seega, kui võlgnik ehk kostja rikkus kohustust vääramata jõu tõttu, on võlausaldajal õigus VÕS § 105 alusel lepingust taganeda. VÕS § 114 lg 4 sätestab, et kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Kostja selgitas, et sama etendus on uuesti planeeritud muule ajale, kuid hageja esindaja selgitas, et hagejale aeg ei sobi. Vaidlustamata asjaolude kohaselt peaks etendus toimuma 2022.a. jaanuaris. Kohtu arvates ei saa jätta märkimata asjaolu, millele viitas hageja esindaja ärakuulamisel, et hagejal oli planeeritud tuttavatega ühine üritus (sünnipäev ja külalised pidid tulema teistest riikidest), mille käigus pidi hageja koos oma külalistega minema etendusele 07.05.20 ning et tal ei ole huvi teisel ajal märgitud etendusele tulla, sj kostja poolt uuele planeeritavale samale etendusele. Nimelt valib pileti ostja endale sobiva etenduse ja vastava aja ning seega ei saa müüja nõuda, et ostjale peaks tingimata sobima mingi muu aeg etenduse külastamiseks. Kuna vaidlus puudus selles, et kostja teatas, et etendust ei toimu ja et ta piletite raha ei tagasta (seda kinnitavad ka hageja esitatud kostja e-kiri 28.04.2021 (tl 17) ning hagejal ei ole huvi etenduse vastu muul ajal, siis puudus hagejal vajadus anda tähtaeg kohustuse täitmiseks. Seega võis hageja VÕS § 114 lg 3, § 105, § 101 lg 1 p 4 alusel lepingust taganeda. Nimetatud põhjustel ei oma tähtust kostja väiteid, kas ja millises ulatuses on kostjal õnnestunud pileteid müüa, et teised ostjad on olukorraga nõustunud, et teised ostjad on nõus, et etendus toimub teisel ajal. 5 (8)

VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub rahalist kohustust, saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Hageja on tõendanud kohtule esitatud 28.04.2020 e-kirjaga, et taganes lepingust kostjale saadetud e-kirjaga (tl 4). Selles puudus ka vaidlus. Seega on taganemine lepingust kehtiv ja kostjal tuleb VÕS § 189 lg 1 alusel tagastada hagejale piletite ostu raha 357 €. Kostja ei ole nõus seda raha tagastama, seega rikub ta üleantud raha tagastamise kohustust ja hagejal on õigus kostjalt nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 189 lg 1 alusel selle kohustuse täitmist ning 357 € tagastamist. Kostja väitis, et tal on õigus nõuda hagejalt tehtud kulutusi tagasi. Kohus sellega ei nõustu. Kostja on ise segitanud, et etendus toimub muul ajal, seega kulud, mida kostja kandis, kandis ta nii ehk nii, mitte seetõttu, et just hageja pileti ostis ja lepingust taganes. Need kulud, mida kostja kandis seoses etenduse korraldamisega enne kui see pidi 07.05.20 toimuma, kandis kostja sõltumatult sellest, et hageja üldse ostis piletid või poleks neid üldse ostnud. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks midagi (kulud, mida ta kandis etenduse korraldamiseks) andnud hagejale üle VÕS § 189 lg 1 järgi, mida ta saaks hagejalt tagasi nõuda. Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut kostja kuludele, mis ta on väidetavalt teinud rendile, reklaamile, piletitele, vahendustasule, maksudele ega esitatud tõenditele (vastuse 02.03.21 lisad, tellimised, kinnituskirjad, maksedokumendid). Vaidlus puudus selles, et hageja nõudis raha tagastamist 02.05.20, mida kinnitab hageja 28.04.20 e-kiri. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 02.05.20. kostja ei ole nõus kohustust täitma, seega rikub ta kohustust VÕS § 100 mõttes ja on viivituses. VÕS § VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 2. lause ja § 94 alusel on võlausaldajal rahalise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras, mis oli 2020.a. ja käesoleval ajal 8 % aastas. Viivise aritmeetilises arvestuses ja suuruses ei ole vaidlust olnud, seega on viivis võlalt 357 € VÕS § 113 lg 1 2. lause, § 94 järgi perioodi 02.05.20 – 21.01.21 /hagi esitamise aeg/ eest vastavalt 20,68 €. Kuna hagejal on õigus nõuda viivist, on tal õigus nõuda ka kostjalt VÕS § 113.1. lg 1 sätestatud sissenõudmiskulusid 40 €. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega saab hageja nõuda kostjalt viivist võlalt 357 € ja sissenõudmiskuludelt 40 € alates 22.01.2021 VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nende kohustuste täitmiseni.

6 (8)

Kuna vaidlust pole selles, et kostja pole raha tagastanud, viivist maksnud, sissenõudmiskulusid hüvitanud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja viivist, sissenõudmiskulusid VÕS § 189 lg 1, 101 lg 1 p 1,6 § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 2. lause, § 113. lg 1, TsMS § 367 järgi. Hagi on põhjendatud, tõendatud, kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 357 eurot, sissenõudmiskulusid 40 eurot, viivist 20,68 eurot ja alates 22.01.2021 viivist võlgnetavalt võlalt 397 eurot (357 € + 40 €) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud ulatuses kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1, 2 järgi on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ja kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud esindajate kulud. TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt, lg 1.1 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda ja kontrollide nende põhjendatust. Hageja menetluskulud on lõiv 100 € ja esindaja kulud konsultatsiooni, materjalide analüüsi, hagi koostamise, esitamise ja kliendiga arutamise eest kokku 4,75 tunni eest. Tunnitasu määr on 166,67 €, millele lisandub käibemaks, sest hageja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Täiendavalt märkis hageja 03.03.21, et kostja vastuse ja lisade analüüs on 0,75 tundi. Ärakuulamisel palus määrata kulud vastavalt ajale, mis oli protokolli järgi ca 0,5 h. Kokku on seega esindaja ajakulu olnud 6 h. Kostja ei ole kuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja esindaja kulutatud on mõistlikud ega ole üle paisutatud. Tunnitasu määr on 166,67 + käibemaks on kooskõlas praktikas lubatavale vandeadvokaadist esindaja tasumäärale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendatud ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1, 1.1 järgi 1166,67 eurot (koos käibemaksuta). Riigikohus on lahendis nr 2-19-10324 14.04.21 (p 19) leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga ning leidis, et menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tuleb tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Kolleegium on lahendi punktis 20 märkinud, et 7 (8)

kohus peab igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas kolleegiumi TsMS § 175 lg 1 eeltoodud tõlgendusega. Vaidlus ei olnud keeruline, asjas oli esitatud hagiavaldus, kostja vastus ning hageja lühike vastus, et jääb oma seisukohtade juurde ning asjas oli esitatud vähe tõendeid. Kohus leiab asja hinda (449,47 eurot), mahukust ja keerust hinnates, et sellises ulatuses (1166,67 €) esindaja kulusid ei saanud kostja ette näha ehkki hageja oli oma taganemisavalduses viidanud võimalikele advokaadikuludele. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et põhjendatud menetluskulud, mille kostja peab hagejale hüvitama on 700 €. Märgitud 700 € tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Hageja on põhjendatud ja tõendatud menetluskulud on TsMS § 138 lg 1, 2, 144 p 1, § 175 lg 1, 1.1 ja järgi 800 €. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks ning kostjal on kohustus vastavalt hageja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tasuda hagejale menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivist alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni nende kulude tasumiseni. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega kohus nende suurus kindlaks ei määra, kuid sellele pole ka tähtust, sest need jäid kostja enda kanda.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.