2-20-13114/21 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Vastavalt 01.02.2021 jõustunud pankrotiseaduse (PankrS) § 193 lg 5 näeb ette, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Seega kohaldub käesoleval juhul kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon. Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt 05.05.2021.a esitatud taotluse kohaselt puuduvad D Si (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Harju Maakohtu 13.05.2021.a määruse alusel teinud 13.05.2021.a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded D Si (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 23.05.2021.a. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et D Si (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Käesolevaks hetkeks on pankrotimenetlus jõudnud staadiumi, kus on ilmne, et puuduvad edasised reaalsed võimalused pankrotimenetluse jätkamiseks, puuduvad vahendid menetluskuludeks, võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasi nõudmiseks. Puudus vara, mida võõrandada. Pankroti väljakuulutamise seisuga viibis võlgnik lapsehoolduspuhkusel ning võimalust mööda tegi juhutöid xxx vahendusel. Pankrotimenetluse kestel asus võlgnik tööle xxx—sse. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise, tagasivõitmiseks nõudeid ega tehtud ka vastavaid väljamakseid. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotimenetluses ei ole makstud elatist võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavatele. Võlgnik täitis ülalpidamiskohustust temale jäänud rahaliste vahendite arvelt, mille suuruse puhul võeti arvesse võlgniku ülalpidamiskohustust. Massikohustused:

Menetluses puudus vajadus massikohustuste võtmiseks, kandmiseks. Võlgniku soovitud tasud pangateenuste eest – pangaülekande tasud - on kantud võlgnikule jäänud vahendite arvelt. Kuna kulud kantud võlgniku huvides ja taotlusel võlgnikule jääva osa arvelt, siis puudub halduri hinnangul vajadus nimetatud pangakulu kinnitamiseks. Pankrotimenetluse kulud: Ajutise halduri tasu suurus 633,60 eurot koos käibemaksuga. Menetlusabi korras hüvitati ajutise halduri tasu riigivahendite arvelt summas 476,40 eurot. Võlgnikult, pankrotivara arvelt mõisteti välja pankrotimäärusega ajutise halduri tasu katteks 157,20 eurot koos käibemaksuga. Nimetatud summat ei ole pankrotivara arvelt välja makstud vahendite puudumise tõttu. Pankrotimenetluse kulusid (halduri tasu) ei ole samuti võimalik kanda pankrotivara arvelt vahendite puudumise tõttu. Kokkuvõttes on osutunud võimalikuks pankroti väljakuulutamine kasutades menetlusabi võimalust ja põhjusel, et võlgnik taotles kohustuste vabastamise menetluse algatamist. Menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur taotleb halduri tasu määramist (16 tundi, 66 eurot tund) summas 1056 eurot, millelt käibemaks 211,20 eurot. Kokku halduri tasu koos käibemaksuga 1267,20 eurot. Haldur taotleb menetlusabi korras riigivahendite arvelt summas 397 eurot (koos käibemaksuga 476,40 eurot) ning ülejääva osa välja mõistmist võlgnikult. Võlgniku kanda jääva halduri tasu suuruseks 659 eurot (1056 – 397), millele lisandub käibemaks summas 131,80 eurot, kokku koos käibemaksuga 790,80 eurot. Vara ja vahendite puudumise tõttu ei osutunud võimalikuks võlausaldajate nõudeid rahuldada pankrotimenetluse kestel. Pankrotivara koosseisus ei olnud pandiga tagatud vara. Pankrotivara koosseisus ei olnud väärtust omavat vara, mida oleks olnud võimalik võõrandada. Samuti ei ole/olnud nõudeid teiste isikute vastu. Pankrotimenetluses on kõik küsimused lahendatud kohtuväliselt. Kohtukulusid ei ole kantud pankrotimenetluses. Halduri poolt tehtud vajalikud kulud (side-, postikulud, kontoritarvete (mh paber, töökoha kasutus, sidekulud) on halduri tasu koosseisus. Puuduvad kohtu poolt kinnitamist nõudvad kulud. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku makseraskuste tekkimine on seotud ülejõukäivate kohustuste võtmisega. Võlgnik on erinevate kohustuste täitmiseks võtnud ülejõukäivaid finantskohustusi – peamiselt kiirlaene. Võlgnik hakkas kiirlaene juba arvates septembrist 2015 (võimalik, et ka varem, kuid pank väljastab vaid viimase 5.a aasta konto väljavõtted). Kiirlaenude arvelt on võlgnik maksnud tagasi varasemaid laene, kandnud muid kulusid, mh teinud kasiinos panuseid: perioodil 21.09.2015-23.08.2017 on võlgnik olnud aktiivne onlinekasiino teenuste kasutaja. Võlgnikul puudus samas sissetulek, mille arvelt oleks olnud võimalik täita jooksvad kohustusi. Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks saab pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes: ebaõigete finantsotsuste tegemine, ülejõukäivate finantskohustuste võtmine Muud asjas tähtsust omavad asjaolud Võlgniku pankrot kuulutati välja ainuüksi põhjusel, et võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamine menetluse algatamiseks. Vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, võlausaldajatele väljamakseteks said tekkida üksnes siis, kui võlgniku netosissetulek ületab temale mittearestitavat (ülalpidamiskulude katteks jääma pidavat) summat kuus. Võlgnik on menetluse kestel lapse kõrval tegelenud tulutoova tegevusega. Võlgnik on sobiv täitma ise usaldusisiku ülesandeid kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldajad ei ole esitanud pankrotimenetluses usaldusisiku kandidaati, viimati kutsus haldur kokku võlausaldajate üldkoosoleku 29.04.2021. Koosolekul kinnitati pankrotimenetluse kulu (halduri tasu), kuid usaldusisiku kandidaati üles ei seatud.

Nimetatud põhjusel ei ole võimalik esitada võlausaldajate seisukohta pankrotimenetluse kulude (halduri tasu osas) ega ka võlausaldajate usaldusisiku kandidaati. Pankrotihaldurina ei ole nõus hakkama usaldusisikuks Võlgnik võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus D Si (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Ka arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kehtestab (ajutise) pankrotihalduri tunnitasu ülemmäära, milleks on 96 €. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 66 € tunnis. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 16 tundi, palub pankrotihaldur määrata tema tasu suuruseks 1056 eurot, millele lisandub käibemaks 211,20 eurot, kokku 1267,20 eurot. Pankrotivarasse kuuluva raha arvelt pankrotihalduri tasu välja maksta ei saa. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 476,40 eurot ja pankrotihalduri tasu osalist väljamaksmist selle arvelt. Pankrotihaldur palub nimetatu alusel hüvitada pankrotihalduri tasu 467,40 euro suuruses osas. Haldur palub määrata tasu Advokaadibüroo Pormeister OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub jätta pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu menetlusabi korras mittehüvitatavas ulatuses, so summas 790,80 eurot võlgniku kanda. Kohus rahuldab halduri taotluse ja jätab hüvitamata jääva halduritasu võlgniku kanda. D Si (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded jäänud rahuldamata vastavalt resolutsioonis toodud tabelina. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ene Ahas tuleb vabastada D Si (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. D Si (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada D Si (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib

kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik