Aktiva Finance Group OÜ hagi T.P (T.P) vastu põhivõla 650 euro 55 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks
Tsiviilasja hind
1020 eurot 04 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: T.P (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul,
apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 7. oktoobril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.P-lt (kostjalt) 878 euro 82 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 4. detsembril 2024 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 650 eurot 55 senti, intressi 103 eurot 60 senti, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 68 eurot 25 senti, millele lisandub viivis alates 5. detsembrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 25% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja
24.novembril 2022 järelmaksulepingu nr L89010581064, mille alusel sai kostja järelmaksuga soetada kauba maksumusega 650 eurot 55 senti. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja edastas 17. juunil 2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27. juunil 2024 üles. Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja AS Inbank Finance ja kostja vahel 24. novembril 2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010581064 (dtl 32 – 33; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 34 – 35). Lepingu alusel sai kostja krediiti kauba järelmaksuga ostmiseks 650 eurot 55 senti. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
7.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib 2
tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
8.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 38,27% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (24. novembril 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega 48,90%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
9.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet 3
küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
10.Hageja on hagi p-s 1.5 selgitanud, et esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja tegi päringud maksehäireregistrisse. Kostjal ei olnud kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Esialgne võlausaldaja on teinud päringu Maksu- ja Tolliametile (MTA) ja teada saanud, et kostja keskmine sissetulek on 1750 eurot 66 senti. Kostja igakuised kohustusi ei ole laenuotsust tehes analüüsitud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma Kohus selgitas 30. mai 2025 kohtunõudes, et hagiavalduses esitatud andmed ei võimalda kohtul kontrollida, kas esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Selliselt ei nähtu hagiavaldusest, millised olid kostja sissetulekud ja kohustused lepingu sõlmimise ajal. Kohtu hinnangul ei ole jälgitav, kuidas esialgne võlausaldaja jõudis positiivse otsuseni. Kohus ei pea ise asjaolusid tõenditest (s.o esialgse võlausaldaja selgitusest) otsima. Samuti selgitas kohus ka seda, et kohtupraktikas on leitud, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-2010661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1).
12.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtule on esitatud kostja laenutaotlus (dtl 48) ja laenuandja selgitused (dtl 49-53). Hageja on selgitanud, et esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud MTA-st. Hageja menetlusdokumenti on küll kopeeritud MTA väljavõte, kuid sellest ei selgu, kelle kohta see tehtud on. Ka siis, kui kohus saaks lähtuda esialgse võlausaldaja kindlaks tehtud sissetulekust (keskmiselt 1750 eurot 66 senti kuus), ei ole esialgne võlausaldaja kindlaks teinud kostja kohustusi. Esialgne võlausaldaja on lähtunud kostja enda esitatud andmetest ning lugenud väljaminekuteks 205 eurot. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
13.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-184
134930, p 10).
14.Hageja on 26. juunil 2025 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorraks, kus kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on märkinud, et sellises olukorras tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud 417 eurot 45 senti. Hageja on ümberarvestuse teinud selliselt, et on võtnud lepingu maksegraafiku põhiosamaksed ning lugenud selles toodud summad tasutuks nende tähtajal. Hageja on lugenud tasutuks esialgse maksegraafiku järgsed maksed summas 233 eurot 10 senti. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27. juunil 2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Seejärel on hageja tagasimaksed uuesti määranud alates 15. augustist 2026 kuni lepingujärgse laenu tagastamise lõppkuupäevani 15. mai 2028. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule määras 24% aastas.
15.Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
16.Kohus nõustub hagejaga selles, et kuivõrd esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud kostja viivituses kolme järjestikkuse osamaksega ning ei seega ei olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Leping ei olnud kehtivalt üles öeldud.
17.Hageja on 26. juuni 2025 menetlusdokumendis esitanud TsMS § 369 järgse nõude ning palunud mõista kostja enda kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates
15.augustist 2026 ning sellest arvestatava viivise. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja on tuginenud sellele, et kostja ei ole üle aasta täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on küll viivitus esialgse maksegraafiku täitmisega, kuid praegusel juhul on esialgne võlausaldaja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja ümberarvutuse tulemusena saabub järgmise makse tähtaeg alles augustis 2026 (ehk 11 kuud pärast otsuse tegemist). Praegusel ajal ei ole hageja ühtegi sissenõutavaks muutunud nõuet ning sellest lähtudes ei ole kostja ka maksetega viivituses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud täitedokumendi tekitamine nõuete osas, mis muutuvad sissenõutavaks alles aasta pärast kohtuotsuse tegemist. Kohus peab vajalikuks märkida, et iga tulevikus sissenõutavaks muutuva osamakse osas saaks hageja esitada täiturile uue täitmisavalduse, mis tooks võlgnikule kaasa ebaproportsionaalsed ja ebamõistlikud täitekulud. Seega ei rahuldada kohus hageja nõuet TsMS § 369 alusel.
18.Eelnevat arvestades jätab kohus hagi rahuldamata.
19.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole tal tekkinud ka menetluskulusid. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad kulud puuduvad.