Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik

Hageja ja kostja sõlmisid abielu 10.06.2000 Soome Vabariigis, mille lahutamiseks esitati kohtusse hagi ning abielu lahutamise kohtuotsus jõustus 26.04.2012 (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-11-43141).

-

27.08.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-8586 jagati abikaasade ühisvara. Hageja ainuomandisse jäeti ühisvara jagamisel osa OÜ-s Q (edaspidi OÜ Q), tsiviilasi nr 2-128586.

-

01.04.2015 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu kohtulahendiga tsiviilasjas 2-12-8586 jagati abikaasade ühisvara, mille kohaselt jäi hageja ainuomandisse OÜ Q osa, väärtusega 142 933.14 eurot. OÜ Q asutati abielu ajal ning abikaasad (hageja ja kostja) olid ka ühingu juhatuse liikmed ning omasid õigust esindada äriühingut ainult ühiselt. Ühisvara jagamise kohtulahendi jõustumisel kustutati kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi.

-

Hageja ainuomandisse jäetud OOÜ Q oli omakorda ainuosanikuks (st emaettevõte) OÜ-le C (edaspidi OÜ C). Ka registriandmetest nähtub, et OÜ C ainuosanikuks oli OÜ C alates 06.01.2010 – 18.09.2017 ja OÜ C juhatuse liikmed olid samuti hageja ja kostja, kes võisid ühingut esindada iseseisvalt.

-

21.10.2013 asutas kostja W OÜ (edaspidi OÜ W), mille ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks on tema ise.

-

21.10.2013 tegi kostja, esindades nii OÜ-d C kui ka OÜ-d W, tehingu, millega müüs OÜle C kuuluvad kinnisasjad enda äriühingule, so OÜ-le W. Tegemist oli OÜ C ainsa varaga, mille üürimisega ühing tegeles ning see oli ka ainsaks ühingu tuluks.

-

20.02.2017 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas 2-13-51919 tuvastati OÜ C ja OÜ W vahel 21.10.2013 sõlmitud tehingu tühisust ja kohustati OÜ-d W tagastama kinnistud tagastama OÜ-le C. Kohus leidis, et esinevad Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 rakendamise eeldused: 21.10.2013 toimunud tehing tehti osaühingu ja osaühingu juhatuse liikme poolt kontrollitava äriühingu vahel, s.t sisuliselt juhatuse liikme endaga, tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamidest ja puudus osaniku nõusolek. Seega oli tehing tühine. Kostja tegi vaidlustatud tehingu sisuliselt iseendaga ning tehing tehti ajal, kui oli selge, et äriühing jääb hagejale. Hageja seisukohalt on tegemist teadliku ja eesmärgipärase ühingu ja abikaasa vara kahjustamisega.

-

20.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-51919 mõisteti OÜ-lt W välja OÜ C kasuks menetluskulud 5 931 eurot ning viivis menetluskuludelt viivis Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

-

OÜ C esitas määruse täitmiseks avalduse Tallinna kohtutäiturile Katrin Vellet (algatatud täiteasi nr 031/2017/1965).

-

Võlgnik pole esitanud täiturile oma vara nimekirja ning põhinõue on täielikult tasumata.

-

OÜ-l W puudub vara. Ühing on jätnud esitamata majandusaasta aruanded viimase kahe aasta eest. Lisaks on ühingule äriregistripidaja poolt tehtud kustutamishoiatus seoses aruandluse esitamata jätmisega. Seega on ilmne, et mingit majandustegevust ei toimu ning teadlikult püütakse varatu ühing lasta registripidajal kustutada. Kostjal puudub igasugune huvi antud ühingu majandustegevuse jätkamiseks ning nõuete täitmine ühingu vara arvelt on võimatu.

-

Seoses asjaoluga, et kostja esindades juhatuse liikmena OÜ-d C on ebaseadusliku tehinguga põhjustanud kohtumenetluse, millises on kantud olulised menetluskulud, on OÜ C saanud kahju menetluskulude näol vähemalt 5 931 eurot. Kostja on teadlikult teinud tehingu OÜ-ga W, kellel puudub tegevus ja vara ning OÜ C nõudeid ei ole võimalik rahuldada.

-

Hageja ja OÜ C on 12.04.2018 teavitanud kostjat, et 11.04.2018 on OÜ C loovutanud menetluskuludest tuleneva nõude kahju hüvitamiseks summas 5 931 eurot kostja vastu koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega hagejale.

-

Kostja ei ole võlgnevust tänaseni tasunud.

-

Kostja vastutus tuleneb eelkõige ÄS § 1671 lg 2 ja § 187 lg 2, st kostja, kui OÜ C juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju.

-

Kostja rikkus ÄS § 187 lg 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustust, ÄS § 181 lg 4 sätestatud esindusõiguse piirangut ning Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 sätestatud lojaalsuskohustust. Seega kostja vastutab juhatuse liikmena äriühingule tekitatud kahju eest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel ka VÕS § 115. Kostja on teadlikult teinud tehingu OÜ-ga W, kellel puudub tegevus ja vara ning kelle arvelt nõudeid ei ole võimalik rahuldada. Kostja kahju tekitav tegu pandi toime 21.10.2013. Tegu seisnes asjaolus, et kostja sõlmis müügilepingu, milline oli tema esindatavale (so OÜ-le C) ilmselgelt kahjulik ning kahjustav. Müügileping sõlmiti kostja enda äriühinguga, millisel puudus vara ja milline oli just selleks tehinguks samal päeval asutatud. Hageja õiguseelneja asus kohtumenetluses vara tagasi nõudma, milline ka kohtuotsuse alusel tagastati. Nimetatud kohtumenetlus põhjustas OÜ-le C olulised kulud ning need ongi põhjustatud eelkõige OÜ C juhatuse liikme (so kostja) õigusvastase tegevuse tulemusena. Kokkuvõtteks seisnes teo õigusvastasus asjaolus, et kostja esindades juhatuse liikmena ÜC, on ebaseadusliku tehinguga põhjustanud kohtumenetluse, millises on kantud olulised menetluskulud. Kostja on teadlikult teinud tehingu OÜ-ga W, kellel puudub tegevus ja vara ning OÜ C nõudeid ei ole võimalik rahuldada.

-

Hageja täpsustas 16.05.2019 oma haginõuet ning märkis, et kui OÜ W on täitnud tsiviilasjas nr 2-13-51919 Harju Maakohtu 20.06.2017 määrusest tulenevad kohustused, vähenevad kostja kohustused hageja ees vastavas osas.

-

12.10.2020 vähendas hageja oma nõuet kostja vastu ning nõuab kostjalt võlgnevuse summas 3253,28 eurot ja viiviste tasumist. OÜ C tasus 11.09.2020 OÜ W kasuks menetluskulud ning selle arvelt kohtutäitur Katrin Vellet omakorda täitis OÜ W kohustuse hageja ees järgnevalt: hagejale tasuti kokku 4074,35 eurot. Sellest summast loeti tasutuks seisuga 11.09.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 396,63 eurot ja ülejäänud osas loeti

tasutuks põhivõlgnevuse osa summas 2 677,72 eurot. Seega seisuga 12.09.2020 on põhivõlgnevus summas 3253,28 eurot, millisele lisandub viivis alates 12.09.2020. -

Hageja on seisukohal, et kostja ja OÜ W, on C menetluskulude nõude osas solidaarvõlgnikud.

-

-

-

20.06.2017 määrusega kohtuasjas nr 2-16-51919 on OÜ-lt W välja mõistetud menetluskulud ja seega on kohustatud pooleks äriühing, mitte füüsiline isik Y. Kostja leiab, et menetluskulude hüvitamise regulatsioon kujutab endast kahju hüvitamise eriregulatsiooni, mille maksmapanek ja ulatus on ette nähtud TsMS-s. Sellise kahju hüvitamist saab nõuda ainult TsMS-s sisalduvate erisätete alusel (TsMS § 174 lõige 11). Hageja ja temale kuuluv äriühing OÜ C, on püüdnud tekitada väidetava nõude loovutusega olukorra, kus soovitakse kõrvale hiilida TsMS-i menetluskulude väljamõistmise regulatsioonist. Kostja hinnangul pole TsMS-i mõtte ja eesmärgiga kooskõlas väljamõistetud menetluskulude nõude loovutamise kaudu püüda täiendavalt esitada menetluskulude nõuet kohtuasja väliselt kahju hüvitise nõudena. Hagis esitatud kahjunõue, mis on menetluskulude hüvitise nõue kohtuasjas nr 2-16-51919, on hetkel täitmisel Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti täiteasjas nr 031/2017/1965. Kostja märgib, et kõik nõutavad majandusaasta aruanded on OÜ W esitanud äriregistrile juba 07.10.2018, kustutamishoiatus ning mistahes maksuvõlad äriühingul puuduvad. OÜ W on tegutsev majandusüksus. Täiemenetlust pole lõpetatud ja jätkub nõude täitmine OÜ W vara arvel. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja hinnangul täitemenetlusega paralleelselt käimasolevas kohtuasjas sama rahalist nõuet sisse nõuda, kuivõrd nõude rahuldamise korral täitemenetluses ja käesolevas kohtuasjas, rahuldataks hageja nõue kahekordselt samadel alustel. Kostja hinnangul ei ole hagis viidatud Riigikohtu lahend antud vaidluses asjakohane. Kuigi VÕS näeb ette nõude loovutamise instrumendi, pole võimalik oma suva järgi nimetada kohustatud isikuks kedagi muud, kui see on määrusega (kohtuasjas nr 2-1651919) määratletud kohustatud osapoolena. Kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning hageja kahjunõude eeldused on täitmata. Nõude loovutuse tulemusena lasub kahjunõude eelduste täidetuse tõendamiskoormis hagejal. Kostjale etteheidetavaks juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks peetakse formaalsete puudustega 01.10.2010 osaniku otsust müügitehingu tegemiseks kinnisvaraga, millele omakorda järgnes vaidlusaluste kinnistute müük. Kostja selgitab, et tegemist oli vaidlusega (nr 2-16-51919), kus ringkonnakohus tuvastas tehingu tühisuse seoses formaalse minetusega osaniku otsuse vormistamisel ja sellele järgnenud müügilepingu sõlmimisel. Ringkonnakohus ei tuvastanud juhatuse liikme kohustuste (nt

-

-

-

-

-

lojaalsus- või hoolsuskohustuse) väidetavat rikkumist kostja poolt ning antud juhul seda ka ei esine. Mitte mingisugust tahet OÜ-d C kahjustada polnud ei OÜ-l W ega kostjal. Seda kinnitab ka asjaolu, et osaniku otsuse kohaselt sõlmitud müügitehing tehti turutingimustel. Müügitehing oli tehtud OÜ C huvides, kuna OÜ C ja OÜ W said müügitehinguga vastastikused nõuded tasaarvestada. Müügitehing ei ole käsitletav osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehinguna. Eeltoodust tulenevalt polnud kostjal mitte mingisugust tahet OÜ-d C kahjustada ning kostja ei ole mistahes juhatuse liikme hoolsuskohust rikkunud. Kostja on tõendanud, et kinnistute müügitehing oli tehtud turutingimustel ning OÜ-le C majanduslikult kasulik ja viimase huvides. Kohtupraktikas on eitatud varalise kahju tekkimist äriühingule juhul, kui äriühingu juhatuse liige võõrandab äriühingule kuuluva kinnisasja turuhinna eest. Hagejal ei ole kahju tekkinud, sest täitemenetlus ei ole perspektiivitu ja hageja nõuet täidetakse. Kohtutäitur on 03.07.2019 arestinud OÜ W kontole tekkinud laekumise ning 06.09.2019 e-kirjaga on hageja teatanud kohtule, et nõuet on täidetud suuremas summas, kui eelviidatud laekumine. Seega, 06.09.2019 seisuga oli hageja nõuet täidetud vähemalt kahel korral. Seejärel täideti hageja nõuet jälle 11.09.2020 summas 4 546,44 eurot. Arvestades, et hageja menetluskulude nõue käesolevas kohtuasjas oli algse hagiavalduse kohaselt 5 931 eurot, on tänaseks suurem osa hageja nõudest täiteasja nr 031/2017/1965 raames täidetud. Nõude täitmist on toimunud vähemalt kolmel korral ning hageja on käesolevas menetluses oma nõuet vastavalt ka korduvalt vähendanud. Seega, olukorras, kus hageja nõuet täidetakse, täitemenetlus ei ole perspektiivitu ja hageja nõue pidevalt väheneb, ei saa hagejal üldse olla kahju tekkinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole ÄS § 187 lõikes 2 sätestatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustena kostja juhatuse liikme kohustuse rikkumine (ÄS § 187 lõige 1, TsÜS § 35) ega OÜ-l C kahju tekkimine (VÕS § 127 lõige 1 ja 128) täidetud. Kahju puudumise tõttu puudub ka kostjapoolne kahju tekitav tegevus ja ka põhjusliku seose olemasolu eeldus. Selleks, et väidetava kostja rikkumise ja tekkinud kahju vahel oleks põhjuslik seos, peab hageja tõendama, et pärast kohtuasjas nr 2-13-51919 tehtud menetluskulusid väljamõistva kohtulahendi jõustumist on kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi, mille tagajärjeks on menetluskulude nõude rahuldamise võimatus OÜ W vara arvel ning täitemenetluse perspektiivitus. Sellised asjaolusid hageja käesolevas kohtuasjas tõendanud ei ole. Kohtuasjas nr 2-13-51919 tekkinud OÜ C menetluskulude nõuet ei saa lugeda kostja väidetava juhatuse liikme kohustuse rikkumise tagajärjeks hagis toodud asjaoludel. Kostja hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas kohaldada ÄS § 187 lõiget 2 ja TsMS § 174 lõiget 11 selliselt, et kohtuasjas nr 2-13-51919 peetud vaidluse tagajärjel tekkinud OÜ C menetluskulude nõuet OÜ W vastu saaks lugeda kostja poolt väidetavalt põhjustatud kahjuks antud hagis toodud asjaoludel. Kahju hüvitamise kohustus tekib võlgnikul üksnes siis, kui ta rikkumise eest ka vastutab. Kostja on selgitanud, et ei ole rikkunud mistahes kohustusi OÜ C juhatuse liikmeks oleku ajal. Kostja on järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit, olnud viidatud äriühingule lojaalne, tegutsenud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ega pole kunagi võtnud äriühingule põhjendamatuid riske. Kostja märgib, et väidetava rikutud kohustuse, s.o formaalsete puudustega osaniku otsuse ja sellele järgnenud müügitehingu tegemise, kaitse7

eesmärgiks ei saa olla aastaid hiljem peetud tehingu tühisuse tuvastamise kohtuvaidlusest tekkinud menetluskulude nõude ärahoidmine. Kostja on veendunud, et väidetav kahju menetluskulude näol ei olnud kostjale osaniku otsuse ega müügitehingu tegemise ajal ettenähtav. - Kostja jääb selle juurde, et OÜ C menetluskulude nõude esitamine OÜ W juhatuse liikme ehk kostja vastu kahju hüvitamise nõudena on vastuolus TsMS § 174 lõike 11 mõtte ja eesmärgiga. - Lisaks on kostja seisukohal, et hageja väidetav juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tulenev kahjunõue on aegunud. ÄS § 187 lõike 3 järgi on juhatuse liikme vastu hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat. TsÜS § 37 lõike 4 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. Antud juhul tuleb hageja ja ka kohtu käsitluse kohaselt lugeda kostja väidetavaks kahjulikuks tegevuseks ehk võimalikuks kohustuse rikkumiseks (millele kostja vastu vaidleb) vaidlusaluse osaniku otsuse vastuvõtmist 01.102010. Eeltoodule tuginedes hakkas ÄS §-st 187 tuleneva väidetava kahju hüvitamise nõude 5-aastane aegumine kulgema vaidlusaluse osaniku otsuse tegemise kuupäeval ehk 01.10.2010 (väidetava rikkumise kuupäev). Seega, hageja väidetav nõue kahju hüvitamiseks aegus 01. 10.2015. - Hageja on esitanud oma kahjunõude tingimusliku nõudena, mille suurus ei ole kindlaksmääratud ning mis sõltub tsiviilasjas nr 2-13-51919 tehtud kohtulahendi täitmise tulemusest täitemenetluses. Kostja on seisukohal, et rahaliselt kindlaksmääramata kahjunõude lahendamine ei ole võimalik TsMS § 363 lõike 1 punktile 1 ja TsMS § 442 lõikele 5 tuginedes. - Hageja on esmakordselt 10.12.2020 seisukohas asunud väitma, et kostja ja OÜ W, kes ei ole antud kohtuasja menetlusosaline, on OÜ C menetluskulude nõude osas solidaarvõlgnikud. Kostja sellega ei nõustu. Kostja selgitab, et kostjale ja OÜ-le W hageja poolt etteheidetavad kohustused on oma sisult täiesti erinevad – OÜ-l W on käimasoleva täitemenetluse raames menetluskulude hüvitamise kohustus, mis tekkis võõrandamistehingu tühisuse tuvastamise kohtuvaidluse tagajärjel. Kostjal on aga väidetavalt juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise kohustus (ÄS § 187 lõige 2). Seadusandja mõtte kohaselt tuleb erinevatel õiguslikel ja faktilistel alustel tekkinud kohustuste puhul välistada solidaarvõlgnevuse teke. Eeltoodust tulenevalt ei ole solidaarkohustuse tekkimine võimalik ning kostjat ja OÜ-d W ei saa käsitleda solidaarvõlgnikena VÕS § 65 lõike 2 mõistes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12.10.2020 esitas hageja taotluse nõude vähendamiseks selliselt, et seoses nõude osalise täitmisega vähendada põhinõuet 2 677,72 euro võrra ja viivisenõuet 1 396,63 euro võrra (vt ka t lk 120 jj).

-

Hageja nõudeks alates 12.10.2020 on välja mõista kostjalt põhivõlana 3 253,28 eurot ja viivised seaduses sätestatud määras alates 12.09.2020.

-

Samuti palus hageja vähendada kostja rahalist kohustust vastavalt sellele, kuidas täidetakse OÜ W poolt Harju Maakohtu 20.06.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-13-51919 (tingimuslik nõue, vt ka 10.11.2020 protokoll; t lk 143 kl 00:24:00.

10.12.2020 menetlusdokumendi punktis 12 (vt ka t lk 164) täpsustas hageja, et loobub vähendatud ulatuses nõudest kostja vastu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et haginõude vähendamine ei ole küll hagi muutmine ja selleks ei ole vajalik kostja või kohtu nõusolek. Kuid menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada (vt ka RKTKo 20.03.2019 kohtuasjades nr 2-14-61508 p 17; 11.09.2019 lahend kohtuasjas nr 2-16-19005 p 13). Kostja pole hagist osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud (vt ka 10.11.2020 kohtuistungi protokoll; t lk 175). Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse hagist osaliseks loobumiseks leiab, et loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus). II Taotlus protokolli parandamiseks

Istungi protokolli lk-l 2 on esile toodud järgnevalt: „Kostja esindaja: Suurem osa nõudest on täidetud. Me esitasime ka varem tõendi kostja vastusele. 27.07.2019 esitasime tõendid, et nõuet on täidetud. Tänaseks on täidetud umbes 4500 eurot.“ Protokoll kajastab ebaõigesti, millise menetlusdokumendiga on kostja esitanud kõnealuse tõendi. Tõend ei ole esitatud kostja vastusele nagu kajastab protokoll, vaid kostja 22.07.2019 vastuse lisas. Samuti ei kajasta protokoll kostja poolt öeldu tegelikku mõtet, kuna kostja selgitas selles, et hageja väide, justkui oleks täitemenetluses täidetud nõuet üksnes vastaspoole sissemakse arvel, ei ole tõene. Kostja palub parandada viidatud laused vastavalt järgnevale: „Kostja esindaja: Suurem osa nõudest on täidetud. Ei ole tõsi see, et kui nad poleks sissemakset teinud, siis ei oleks nõuet täidetud. Me esitasime ka varem tõendi, s.o 22.07.2019 kostja vastuse lisas, et nõuet on täidetud. Tänaseks on täidetud umbes 4500 eurot.“ Parandused on olulised kostja positsiooni kontekstis, kuna kostja väide on, et täiteasja nr 031/2017/1965 raames on hageja nõuet täidetud ka OÜ W tulu arvel (mitte üksnes vastaspoole sissemakse arvel nagu väidab hageja).

-

Istungi protokolli lk-l 3 on esile toodud järgnevalt: „Kostja esindaja: Me menetleme nõuet, mis on täitmisel. See on topelt rikastumine. Nõuet ju täidetakse. Mingil hetkel eelmenetlus ju lõppeb ja pärast seda toimuvad ka laekumised.“

Protokollist jääb ebaõige mulje, justkui toimuks pärast antud kohtuasja eelmenetluse lõppu laekumisi, kuid mõeldud on rahalisi laekumisi täiteasja raames. Kostja palub parandada viidatud laused vastavalt järgnevale: „Kostja esindaja: Me menetleme nõuet, mis on täitmisel. See on topelt rikastumine. Nõuet ju täidetakse. Mingil hetkel selles vaidluses eelmenetlus ju lõppeb, aga täitemenetlus kestab edasi ja sealt võivad uuesti laekumised tulla.“ Parandus omab olulist tähendust kostja seisukohtade kontekstis, kuna kostja väide on, et laekumised hageja menetluskulude nõude katteks toimuvad just täitemenetluses OÜ W vara arvel. Mistahes laekumisi antud kohtuasja raames kostja poolt ei tehta, kuivõrd kostja hageja nõuet ei tunnista. Küll aga võib protokollist praeguse sõnastuse tõttu just selline (ebaõige) mulje jääda. Samuti on parandus vajalik, et oleks selge, et hageja nõue väheneb jooksvalt ning nõudesummat ei ole võimalik kohtuotsuses lõplikult määrata. -

Istungi protokolli lk-l 3 on esile toodud järgnevalt: „Kostja esindaja: Palun võtta arvesse 22.07.2019 dokumendi punkti 2.3. (RK praktika ja õiguskirjandus tingimuslike nõuete kohta).“ Protokoll kajastab ebaõigesti viidatud 22.07.2019 dokumendi punkti. Helisalvestiselt on kuulda, et kosta viitab hoopis punktile 2.3.5. Kostja palub parandada viidatud lause vastavalt järgnevale: „Kostja esindaja: Palun võtta arvesse 22.07.2019 dokumendi punkti

Kahju tekitas OÜ C juhatuse liikmena kostja ja tema vastutus tuleneb ÄS §-st 1671 lg 2, 187 lg 2. Kostja rikkus hoolsuskohustust (ÄS § 187 lg 1), esindusõiguse piirangut (ÄS § 181 lg 4) ja lojaalsuskohustust (TsÜS § 35). Kostja vastutab OÜ C juhatuse liikmena äriühingule tekitatud kahju eest. Alternatiivsele deliktiõiguslikule kahju hüvitamisele hageja ei tugine (vt ka 10.11.2020 kohtuistungi protokoll; t lk 142 pöördel: 00:07:37)

-

Tegu, millega kostja kahju põhjustas, on 21.10.2013 sõlmitud müügitehing, millega OÜ C müüs talle kuulunud kinnistud OÜ-le W. Mõlemat äriühingut esindas tehingus kostja. Kohus tuvastas tehingu tühisuse. Sellest tekkis OÜ-l C menetluskulu nõude OÜ W vastu, mida ei ole mõistliku ja jooksul täita suudetud. Harju Maakohtu 20.06.2017 menetluskulude kindlaksmääramise määruse täitemenetluse käigus veel täitmata osa, ongi OÜ C kahju, mis on loovutatud hagejale ja mida hageja käesolevas menetluses nõuab.

-

Kostja teadis, et abielu lahutamise ja ühisvara jagamise tulemusena jääb OÜ Q hageja ainuomandisse. OÜ Q osanikuks oli OÜ C.

-

Täitemenetlus OÜ W vastu on äriühingu varatuse tõttu ebaõnnestunud.

summa saamata ja hageja on menetluskulu tekkimise oma ebaseadusliku tegevusega põhjustanud. Samuti ei kuulu kohtu arvates kohaldamisele hageja viidatud ÄS § 1671 lg 2, sest puudub kolmas, ühingu organite koosseisuväline isik, kes oleks oma mõju kasutades ühingu juhatuse liiget kallutanud ühingut kahjustavale käitumisele. Hageja nõue algselt on ühingu kahju hüvitamise nõue oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu (OÜ C nõue oma juhatuse liikme vastu). Kohtu hinnangul saab OÜ C nõude aluseks oma (endise) juhatuse liikme vastu olla ÄS § 187 lg 1 ja 2 ning sellist nõuet saab loovutada VÕS § 164 lg 1 alusel. VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek loovutamisega selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on. Viidatud sätete järgi astub võlausaldajalt nõude omandanud kolmas isik endise võlausaldaja asemele (nõude omandaja saab nõude esialgse omaniku õigusliku positsiooni), nõude olemus sellest ei muutu. (vt ka RKTKo kohtuasjas nr 219-19561, p 13). Muid vastuväiteid pole kostja nõude loovutusele esitanud. Seega leiab kohus, et hagejal on kostja vastu juhatuse liikme vastutusest tulenev kahju hüvitamise nõue, mida sai hagejale loovutada.

Hageja ja kostja abielu sõlmiti 10.06.2000 ja on lahutatud 26.04.2012 jõustunud kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-11-43141; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-12-8586, p 1; t lk 5 jj).

-

01.04.2015 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 2-12-8586 (t lk 5 jj) jagati abikaasade ühisvara, hageja ainuomandisse jäi OÜ Q osa, väärtusega 142 933,14 eurot. Pooled olid ka ühingu juhatuse liikmed ning omasid õigust esindada äriühingut ainult ühiselt. Kohtulahendi jõustumisel kutsuti kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasi. OÜ Q oli omakorda ainuosanikuks (st emaettevõte) OÜ-le C. Registriandmetest nähtub, et OÜ C ainuosanikuks oli OÜ Q alates 06.01.2010 – 18.09.2017 ja OÜ C juhatuse liikmed olid samuti hageja ja kostja. Juhatuse liikmed võisid ühingut esindada iseseisvalt. (vt ka t lk 2528)

-

21.10.2013 asutas kostja OÜ W, mille ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks on tema ise (t lk 29-39).

-

21.10.2013 tegi kostja, esindades nii OÜ-d C kui ka OÜ-d, tehingu, millega müüs OÜ-le C kuuluvad kinnisasjad enda äriühingule, so OÜ-le W (t lk 31-35).

-

20.02.2017 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 2-13-51919 tuvastati OÜ C ja OÜ W vahel 21.10.2013 sõlmitud tehingu tühisus (t lk 36-43). Esialgu jäeti Harju Maakohtu 15.08.2016 lahendiga OÜ C hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks rahuldamata (t lk 98 jj).

-

20.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-51919 mõisteti OÜ-lt W välja OÜ C kasuks menetluskulud summas 5 931 eurot ning määruse jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises sätestatud määras.

-

OÜ C esitas ülaltoodud kohtumääruse täitmiseks avalduse Tallinna kohtutäiturile Katrin Vellet (algatatud täiteasi nr 031/2017/1965; t lk 44 jj).

-

12.04.2018 teatas OÜ C kostjale, et on tsiviilasja nr 2-13-51919 menetluskulude nõudest tuleneva kahju hüvitamise nõude loovutanud hagejale (t lk 50).

-

Täitemenetluses on OÜ C menetluskulude nõuet Harju Maakohtu 20.06.2017 määruse täitmiseks tsiviilasjas nr 2-13-51919 OÜ W tasunud: a) 50 eurot 03.07.2019 (t lk 112); b) 4 546,82 eurot 11.09.2020 (t lk 139).

millisel puudus vara ja milline oli just selleks tehinguks samal päeval asutatud. Hageja asus kohtus vara tagasi nõudma ning kohtumenetlus põhjustas hageja õiguseellasele olulised kulud ning need ongi põhjustatud eelkõige hageja õiguseellase juhatuse liikme (so kostja) õigusvastasest tegevusest. Kostja leiab, et ta ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud, sest kinnistute müügitehing oli tehtud tasu eest, turutingimustel ja OÜ C huvides. Tahet OÜ-d C kahjustada kostjal polnud. Kostja on seisukohal, et ringkonnakohus tuvastas (tsiviilasjas nr 2-13-51919) kinnisvaratehingu tühisuse seoses formaalse minetusega osaniku otsuse vormistamisel ja sellele järgnenud müügilepingu sõlmimisel (st osaniku nõusolek vaidlusaluse müügitehingu tegemiseks ei olnud piisavalt konkreetne, konkreetses nõusolekus puudusid tehingu tingimused ja isik, kes tehingus osaühingut esindab). Kostja väidab, et OÜ W on tegutsev ettevõte ja äriühingu vara arvelt on võimalik kohtuasja nr 2-13-51919 menetluskulude nõuet rahuldada, mida kinnitab ka äriühingu tekkinud tulu, mille kohtutäitur Katrin Vellet on täiteasjas nr 031/2017/1965 OÜ W pangakontolt hageja nõude katteks arestinud.

tuvastatud vaid formaalse minetuse tõttu osaniku otsuse vormistamisel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 06.12.2016 otsusega (...) tsiviilasjas 2-13-51919 tuvastas ringkonnakohus, et 21.03.2013 toimunud tehing tehti osaühingu ja osaühingu juhatuse liikme poolt kontrollitava äriühingu vahel, st sisuliselt juhatuse liikme endaga, tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamidest ja puudus osaniku nõusolek. Ringkonnakohus tuvastas viidatud lahendis, et 21.03.2013 tehinguga võõrandas apellant C juhatuse liikmena kogu äriühingule kuuluva kinnisvara ning kuna äriühingu peamiseks tegevusalaks oli kinnisvara üürile andmine ning käitus, siis on tõendatud hageja väide, et kinnisvaratehingu tegemisel äriühingu majandustegevus sisuliselt lakkas. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjalikult analüüsinud poolte väiteid ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et apellant rikkus C juhatuse liikmena kohustusi 38.Nõustuda ei saa ka apellandi seisukohaga, et apellant ei tekitanud Cle kahju. Apellatsioonkaebuses toob apellant esile, et varalist kahju äriühingule ei saanud tekkida, kuna kinnisasi võõrandati turuhinna eest. Ringkonnakohus osutab, et hageja ei võrdle kahjunõude esitamisel C varalist olukorda kinnistu müügist saadud hinna ja hüpoteetiliselt tasumisele kuuluva turuhinna vahena. Hageja kahju nõue baseerub sellel, et apellant, rikkudes äriühingu juhatuse liikmena oma kohustusi, tekitas äriühingule kahju saamata jäänud tulu näol. Maakohus tuvastas ringkonnakohtu arvates kahju tekkimise põhjendatult./.../“

Menetluskulude joatus ja kindlaksmääramine

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022. a otsusega nr 2-1814132.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.