Nauvitsman OÜ hagi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võla nõudes
Tsiviilasja hind
55 168 eurot 05 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Nauvitsman OÜ (registrikood 14763316), seaduslik esindaja Marko Kutman, e-post [email protected] Kostja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx), lepinguline esindaja Annika Kiisk, e-post [email protected]
Asja läbivaatamise aeg
Kirjalik menetlus, lõplike seisukohtade esitamise tähtaeg 9. juuli 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nauvitsman OÜ hagi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
2.Mõista xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-lt Nauvitsman OÜ kasuks välja 55 168 eurot 05 senti (sellest 52 694 eurot 72 senti on põhivõlg, 2433 eurot 33 senti hagi esitamise ajaks ehk 29. märtsiks 2020 sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot sissenõudmiskulude hüvitis).
3.Mõista xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-lt Nauvitsman OÜ kasuks välja 5615 euro 88 sendi suurune viivis alates 30. märtsist 2020 kuni 29. juulini 2021.
4.Mõista xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-lt Nauvitsman OÜ kasuks välja alates 30. juulist 2021 kuni põhinõude täitmiseni viivis 52 694 eurolt 72 sendilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Määrata Nauvitsman OÜ menetluskulude suuruseks 1150 eurot. Mõista xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-lt Nauvitsman OÜ kasuks välja 1150 euro suurune menetluskulu.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-20-4830
8.Kohus jätab 26. oktoobri 2020. a kohtumäärusega seatud kohtulikud hüpoteegid kui hagi tagamise abinõud jõusse kohtulahendi täitmist tagavate abinõudena ja tühistab need abinõud, kui Nauvitsman OÜ seda taotleb.
9.Kohus selgitab, et Nauvitsman OÜ-l on õigus taotleda hagi tagamise tagatise tagastamist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nauvitsman OÜ (hageja) esitas 29. märtsil 2020 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 55 168 eurot 05 senti, millest 52 694 eurot 72 senti on põhivõlg, 2433 eurot 33 senti on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot on sissenõudmiskulude hüvitis. Lisaks palus hageja mõista kostjalt alates 30. märtsist 2020 kuni võla tasumiseni välja lisanduva viivise seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt osutas xxxxxxxxxxxx) kostjale lägalaotuse ja lägaveo teenust. Kirjalik leping jäi sõlmimata, kuna kostja ei kirjutanud sellele alla. xxxxxxxx on ka varem kostjale osutanud teenuseid nii suuliste kui ka kirjalike lepingute alusel, seega ei tähenda see, et kostja kirjalikule lepingule alla ei kirjutanud, et lepingut ei olegi sõlmitud. Teenuse eest esitati kostjale arved (5. juuni 2019. a arve nr 000901-19KON4, 35 916 eurot 32 senti, maksetähtajaga kuni 5. juuli 2019 ja 1. novembri 2019. a arve nr 000982-19KON4, 16 778 eurot 40 senti, maksetähtajaga kuni 31. detsember 2019). Arved on siiani tasumata. Arve nr 000901-19KON4 aluseks olnud töid tehti ajavahemikus 8. maist 2019 kuni 18. maini 2019. Tehtud tööde kohta saatis xxxxxxxx kostjale 31. mail 2019 aruande ja 5. juunil 2019 arve. Arve nr 000982-19KON4 aluseks olnud töid tehti ajavahemikus 4. oktoobrist 2019 kuni 8. oktoobrini 2019. Nende tööde kohta saatis xxxxxxxx kostjale 15. oktoobril 2019 aruande ja 29. oktoobril 2019 arve. Kostja ei ole aruannete ega arvete kohta esitanud ühtegi vastuväidet.
26.märtsil 2020 saatis xxxxxxxx esindaja kostja seaduslikule esindajale järjekordse kirja, milles küsis võlgnevuse tasumise kohta (sealhulgas hagi aluseks olevate arvete kohta). Kostja esindaja vastas sellele 27. märtsil 2020: Praegu ei julge ühtegi pikka plaani teha, elame 1 hetk, 1 tund ja päev korraga. Tõenäoliselt langeb ka piima hind, mistõttu on jooksvate rahade planeerimine võimatu. Ka selles kirjas ei esitanud kostja ühtegi vastuväidet tehtud tööde ja esitatud arvete kohta, vaid üksnes möönis, et majanduslik olukord on raske ja et ta ei suuda arveid kohe tasuda.
2-20-4830
Seda, et kostja on tehtud töid ja esitatud arveid aktsepteerinud, näitab ka see, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) ei ole xxxxxxxx vaidlusaluste arvete kohta järelepärimisi teinud. MTA jälgib üle 1000 euro suuruste arvete deklareerimist. Kuna MTA ei ole järelpärimisi teinud, siis kajastusid need arved kostja raamatupidamises, need on maksuametis deklareeritud ja neilt on ka käibemaks tagasi küsitud. Kuigi kostja väidab, et tal ei ole andmeid tehtud tööde mahtude kohta, pidi kostja tööde mahtusid teadma, sest tööd tehti kostja enda farmidest/sigalatest pärit lägaga. Tööde mahtusid kinnitavad tööde tegemiseks kasutatud masinate jälgimisseadmete väljavõtted. xxxxxxxx on kostja vastu olevad nõuded loovutanud hagejale. Kostja ei ole võlga tasunud vaatamata sellele, et hageja on seda nõudnud. Tasumata põhinõue on 52 694 eurot 72 senti. Lisaks peab kostja tasuma hagejale hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 2433 eurot 33 senti ning edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt ka 40 euro suuruste sissenõudmiskulude hüvitamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõue tõendatud. Ainuüksi arvete esitamisest ei teki kostjale tasumise kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli leping ega ka võla kujunemist. Hageja nõude suurust ei saa tõendada üksnes xxxxxxxx koostatud aruannetega, mille lähteandmete õigsust ei ole võimalik ei kostjal ega kolmandatel isikutel kontrollida. Hageja ei ole esitanud xxxxxxxx koostatud tabelites sisalduvate alusandmete kohta tõendeid ega andnud kostjale selgitusi väidetavalt tehtud tööde kohta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
5.Hageja nõue põhineb kostja ja xxxxxxxx vahel sõlmitud töövõtulepingul, mille kohaselt osutas xxxxxxxx kostjale lägaveo- ja lägalaotusteenust. Sellise nõude alusnormiks on VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt on tellijal kohustus tehtud tööde eest tasuda. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
6.Kostja on väitnud, et töövõtulepingu sõlmimine ei ole tõendatud. Kohus sellega ei nõustu ja leiab et hageja esitatud 8.-18. mai 2019. a ning 4.-8. oktoobri 2019. a lägatööde aruannete ja nende saatmist kinnitavate e-kirjadega (dtl 46-53), samuti arvetega ja nende saatmist kinnitavate e-kirjadega (dtl 5 ja 6; 54-56) on tõendatud, et pooled sõlmisid kõnealuse töövõtulepingu. Seda, et töid tehti, samuti tehtud tööde mahtusid, kinnitavad ka hageja esitatud
2-20-4830 väljavõtted tööde tegemiseks kasutatud masina jälgimisseadmetest (dtl 130-134). xxxxxxxx 26. märtsi 2020. a e-kirjast ja sellele lisatud võlaarvestusest (dtl 63) nähtuvalt on xxxxxxxx juhtinud kostja tähelepanu võlale ja küsinud, millal kostja kavatseb võla tasuda. Kostja on xxxxxxxx ekirjale 27. aprillil 2020 vastanud (dtl 64), et [p]raegu ei julge ühtegi pikka plaani teha, elame 1 hetk, 1 tund ja päev korraga. Tõenäoliselt langeb ka piima hind, mistõttu on jooksvate rahade planeerimine võimatu. Eeltoodust järeldub kohtu arvates, et kostja on aktsepteerinud nii talle esitatud aruandeid kui ka arveid ja ei ole tehtud töödele ega võlale vastu vaielnud. Seega on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja et selle alusel osutas xxxxxxxx kostjale vaidlusalust teenust. Samuti on eelnevaga tõendatud, et kokkulepitud tööd on ka tegelikult tehtud. Kostja ei ole arvetele vastu vaielnud ega tuginenud sellele, et tehtud tööd oleksid olnud lepingutingimustele mittevastavad. Kohtu arvates ei tõenda kostja esitatud e-kirjavahetus xxxxxxxx (dtl 119-120), et kostja oleks töödele või arvetele vastu vaielnud. Kõnealusest kirjavahetusest nähtub üksnes see, et kostja on soovinud teada, kui palju läga on veetud ümarast ja kui palju kandilisest hoidlast. Tõendatud on ka see, et hageja on omandanud xxxxxxxx nõude kostja vastu (dtl 8-9).
7.Kuna hageja on hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ja kostja ei ole neid oma tõenditega ümber lükanud, tuleb hagi rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 52 694 euro 72 sendi suurune põhivõlg.
8.VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama lõike teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
9.Hageja on esmalt palunud mõista kostjalt välja 2433 euro 33 sendi suuruse viivise, mis oli muutunud sissenõutavaks hagi esitamise ajaks ehk 29. aprilliks 2020. Hageja viivise arvestuse kohaselt (dtl 10) on arve nr 000901-19KON4 järgi võlasumma 35 916 eurot 32 senti, viivitatud päevade arv alates 5. juulist 2019 kuni hagi esitamiseni on 268, viivisemäär 8% aastas ja viivis 2109 eurot 71 senti. Arve nr 000982-19KON4 järgi on võlasumma 16 778 eurot 40 senti, viivitatud päevade arv alates 1. jaanuarist 2020 kuni hagi esitamiseni on 88, viivisemäär 8% aastas ja viivis 323 eurot 62 senti. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Samuti ei ole kostja esitanud viivise vähendamise taotlust. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2433 eurot 33 senti.
10.Hageja on palunud mõista kostjalt välja ka viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt vastavalt viivisekalkulaatorile (viivisekalkulaator.ee) mõista hageja kasuks välja seadusjärgne viivis alates 30. märtsist 2020 kuni 29. juulini 2021
2-20-4830 5615 eurot 88 senti ja alates 30. juulist kuni põhinõude 52 694 euro 72 sendi tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, on tal õigus nõuda ka 40 euro suurust sissenõudmiskulu ja ka see nõue tuleb rahuldada.
13.Kokku tuleb kostjalt seega hageja kasuks välja mõista 55 168 eurot 05 senti, millest 52 694 eurot 72 senti on põhivõlg, 2433 eurot 33 senti on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot on sissenõudmiskulude hüvitis. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5615 euro 88 sendi suurune viivis alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ehk alates 30. märtsist 2020 kuni 29. juulini 2021, samuti viivis alates 30. juulist 2021 kuni põhinõude 52 694 euro 72 sendi tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Kohus tagas hagi 26. oktoobri 2020. a kohtumäärusega ja seadis kostjale kuuluvale kinnistule, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnistusregistriossa nr xxxxxxx esimesele vabale järjekohale hageja kasuks 28 785 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi. Sama määrusega seadis kohus kostjale kuuluvale kinnistule, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnistusregistriossa nr xxxxxx esimesele vabale järjekohale hageja kasuks 28 785 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi.
15.Kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus hagi tagamise abinõu TsMS § 445 lg 2 kohaselt jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud, et kohus tühistaks hagi rahuldamise korral hagi tagamise abinõu. Seega jätab kohus hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ning tühistab selle, kui hageja seda taotleb.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
17.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
18.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu kokku 1150 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub ka asja materjalidest ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1150 euro suurune menetluskulu. Hageja ei ole esitanud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise ega väljamõistmise taotlust.
19.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
2-20-4830 alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Hageja on tasunud hagi tagamisel tagatist 2878 eurot 50 senti. TsMS § 195 lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda tagatise tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.