Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-4830
Tsiviilasi
Nauvitsman OÜ hagi Võhandu Põllumajanduse OÜ vastu võla nõudes 59 383,63 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. juuli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Võhandu Põllumajanduse OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Võhandu Põllumajanduse OÜ (registrikood 10210230), lepinguline esindaja Annika Kiisk Vastustaja (hageja): Nauvitsman OÜ 14763316), seaduslik esindaja Marko Kutman
(registrikood
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 29. juuli 2021 otsus jätta muutmata ja Võhandu Põllumajanduse OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2.Nauvitsman OÜ esitatud uued tõendid (Tuulemaa ja kostja vaheline e-kirjavahetus ja töövõtulepingu nr 300818) jätta vastuvõtmata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Võhandu Põllumajanduse OÜ kanda. Nauvitsman OÜ-l hüvitatavad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Nauvitsman OÜ (hageja) esitas 29. märtsil 2020 Võhandu Põllumajanduse OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 55 168, 05 eurot, millest on 52 694, 72 eurot põhivõlg, 2433, 33 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot sissenõudmiskulude hüvitis. Lisaks palus hageja mõista kostjalt alates 30. märtsist 2020 kuni võla tasumiseni välja lisanduva viivise seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt osutas Tuulemaa OÜ (Tuulemaa) kostjale lägalaotuse ja lägaveo teenust. Kirjalik leping jäi sõlmimata, kuna kostja ei kirjutanud sellele alla. Tuulemaa on ka varem kostjale osutanud teenuseid nii suuliste kui ka kirjalike lepingute alusel, seega ei tähenda see, et kostja kirjalikule lepingule alla ei kirjutanud, et lepingut ei olegi sõlmitud. Teenuse eest esitati kostjale arved (5. juuni 2019 arve nr 000901-19KON4, 35 916 eurot 32 senti, maksetähtajaga kuni 5. juuli 2019 ja 1. novembri 2019. arve nr 000982-19KON4, 16 778 eurot 40 senti, maksetähtajaga kuni 31. detsember 2019). Arved on siiani tasumata. Arve nr 000901-19KON4 aluseks olnud töid tehti ajavahemikus 8. maist 2019 kuni
18.maini 2019. Tehtud tööde kohta saatis Tuulemaa kostjale 31. mail 2019 aruande ja 5. juunil 2019 arve. Arve nr 000982-19KON4 aluseks olnud töid tehti ajavahemikus 4. oktoobrist 2019 kuni 8. oktoobrini 2019. Nende tööde kohta saatis Tuulemaa kostjale 15. oktoobril 2019 aruande ja 29. oktoobril 2019 arve. Kostja ei ole aruannete ega arvete kohta esitanud ühtegi vastuväidet.
26.märtsi 2020 Tuulemaa esindaja kirjale vastas kostja esindaja 27. märtsil 2020: „Praegu ei julge ühtegi pikka plaani teha, elame 1 hetk, 1 tund ja päev korraga. Tõenäoliselt langeb ka piima hind, mistõttu on jooksvate rahade planeerimine võimatu.“ Ka selles kirjas ei esitanud kostja ühtegi vastuväidet tehtud tööde ja esitatud arvete kohta, vaid üksnes möönis, et majanduslik olukord on raske ja et ta ei suuda arveid kohe tasuda. Maksu- ja Tolliamet (MTA) ei ole Tuulemaale vaidlusaluste arvete kohta järelepärimisi teinud. MTA jälgib üle 1000 euro suuruste arvete deklareerimist. Kuna MTA ei ole järelpärimisi teinud, siis kajastusid need arved kostja raamatupidamises, need on maksuametis deklareeritud ja neilt on ka käibemaks tagasi küsitud. Kuigi kostja väidab, et tal ei ole andmeid tehtud tööde mahtude kohta, pidi kostja tööde mahtusid teadma, sest tööd tehti kostja enda farmidest/sigalatest pärit lägaga. Tööde mahtusid kinnitavad tööde tegemiseks kasutatud masinate jälgimisseadmete väljavõtted.
Tuulemaa on kostja vastu olevad nõuded loovutanud hagejale.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oli leping ega ka võla kujunemist. Hageja nõude suurust ei saa tõendada üksnes Tuulemaa koostatud aruannetega, mille lähteandmete õigsust ei ole võimalik ei kostjal ega kolmandatel isikutel kontrollida. Hageja ei ole esitanud Tuulemaa koostatud tabelites sisalduvate alusandmete kohta tõendeid ega andnud kostjale selgitusi väidetavalt tehtud tööde kohta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 55 168, 05 eurot ja viivise 5615, 88 eurot alates 30. märtsist 2020 kuni 29. juulini 2021 ning viivise alates 30. juulist 2021 kuni põhinõude täitmiseni 52 694, 72 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Hageja nõue põhines kostja ja Tuulemaa vahel sõlmitud töövõtulepingul, mille kohaselt osutas Tuulemaa kostjale lägaveo- ja lägalaotusteenust. Sellise nõude alusnormiks on VÕS § 635 lg 1, mille kohaselt on tellijal kohustus tehtud tööde eest tasuda. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja väitis, et töövõtulepingu sõlmimine ei ole tõendatud. Kohus sellega ei nõustunud ja leidis, et hageja esitatud 8.-18. mai 2019 ning 4.-8. oktoobri 2019 lägatööde aruannete ja nende saatmist kinnitavate e-kirjadega, samuti arvetega ja nende saatmist kinnitavate e-kirjadega on tõendatud, et pooled sõlmisid kõnealuse töövõtulepingu. Töö tegemist ja mahtusid kinnitavad ka hageja esitatud väljavõtted tööde tegemiseks kasutatud masina jälgimisseadmetest. Tuulemaa 26. märtsi 2020 e- kirjast ja sellele lisatud võlaarvestusest nähtuvalt on Tuulemaa juhtinud kostja tähelepanu võlale ja küsinud, millal kostja kavatseb võla tasuda. Kostja on Tuulemaa e-kirjale 27. aprillil 2020 vastanud, et [p]raegu ei julge ühtegi pikka plaani teha, elame 1 hetk, 1 tund ja päev korraga. Tõenäoliselt langeb ka piima hind, mistõttu on jooksvate rahade planeerimine võimatu. Eeltoodust järeldus kohtu arvates, et kostja on aktsepteerinud nii talle esitatud aruandeid kui ka arveid ja ei ole tehtud töödele ega võlale vastu vaielnud. Seega on tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja et selle alusel osutas Tuulemaa kostjale vaidlusalust teenust. Samuti on eelnevaga tõendatud, et kokkulepitud tööd on ka tegelikult tehtud. Kostja ei ole arvetele vastu vaielnud ega tuginenud sellele, et tehtud tööd oleksid olnud lepingutingimustele mittevastavad. Kohtu arvates ei tõenda kostja esitatud e-kirjavahetus Tuulemaaga (dtl 119-120), et kostja oleks töödele või arvetele vastu vaielnud. Kõnealusest kirjavahetusest nähtub üksnes see, et kostja on soovinud teada, kui palju läga on veetud ümarast ja kui palju kandilisest hoidlast. Tõendatud on ka see, et hageja on omandanud Tuulemaalt nõude kostja vastu. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud ega esitanud viivise vähendamise taotlust. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2433 eurot 33 senti. Hageja on palunud mõista kostjalt välja ka viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgse viivise alates 30. märtsist 2020 kuni 29. juulini 2021 5615 eurot 88 senti ja alates 30. juulist kuni põhinõude 52 694 euro 72 sendi tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna hagejal oli õigus nõuda kostjalt viivist, oli tal õigus nõuda ka 40 euro suurust sissenõudmiskulu ja ka selle nõue maakohus rahuldas. Kohus jättis hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ning tühistab selle, kui hageja seda taotleb.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kohus on vääralt tõlgendanud poolte e-kirjavahetust, mis näitab üheselt, et poolte vahel oli vaidlus ka töö mahu osas. Hageja ei ole esitanud kogu kohtumenetluse vältel ühtegi tõendit, et poolte vahel oli kokkulepitud läga laotus- ja veoteenuses arvetel näidatud mahus ning ühikuhindadega. Lisaks on arvel ka veel läga pumpamise/segamise teenus, hagis sellist nõuet ei ole. Kostja pöördus nii suuliselt kui ka kirjalikult Tuulemaa poole saamaks selgust tööde mahtudes, kuid kohus leidis, et see ei ole piisav argument ning kohtu arvates tuleb lugeda arvetel nimetatud summad tõendatuks ja kokkulepituks. Kostja ei nõustu kohtu sellise seisukohaga. Kostja vaidles kogu nõudele vastu, seega pidi kohus kontrollima nõude tõendatust ja sissenõutavust. Kohus pidi tuvastama, millise lepingu pooled sõlmisid, millises mahus, milliste ühiku hindadega ning millal muutus tasunõue sissenõutavaks. Nõude alusena esitatud arvetel 000982-19KON4 ning 000901-19KON4 nähtuvad samade teenuste eest erinevad ühikuhinnad ning maksetähtajad (30 ja 60 päeva). Kohus ei ole erinevaid ühikuhindu põhjendanud. Olukorras, kus kostja ei olnud hagejalt töid vastu võtnud, lasus vastustajal kohustus tõendada, et üleandmiseks esitatud töö vastas lepingutingimustele. Ainuüksi arve esitamisest apellandile kohustusi ei saa tekkida ja hagile lisatud dokumendid ei tõenda hagis nimetatud võlgnevuse kujunemist. Tuulemaa enda koostatud exceli tabelite sisu ei ole võimalik kontrollida kolmandatel isikutel, seega ei ole tõendatud Tuulemaa poolt hagis väidetud mahus teenuste osutamine ning tasu suurus.
5.Hageja vaidleb kaebusele vastu ja jääb oma seniste maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Tuulemaa on kostjale saatnud 27. märtsi 2020 päringu arvete tasumise kohta so. ca. viis kuud pärast tööde teostamist ning pea kolm kuud pärast viimase arve (arve nr 982) maksetähtaega, millele apellant on vastanud, et „ei julge plaane teha“. Arvete või tööde teostamise osas ei ole ka selles vastuses mitte ühtegi pretensiooni tehtud tööde kohta vaid viidatakse majanduslikele raskustele. Kostja viited läga pumpamise/segamise teenuse küsitavuse osas on samuti alusetud, sest hinnapakkumistes on see teenus ja selle hind kajastatud ning see on lägaveo ja -laotuse teenuse üks osa. Läga segamise vajadusele on viidanud kostja ka oma 26. märtsi 2019 teenuse tellimuse kinnituses. Arvetega ja ühtlasi ka teostatud tööde kvaliteedi ja mahuga nõustumist kinnitab ka asjaolu, et kostja on arveid oma raamatupidamises kajastanud ning need ka MTA-s deklareerinud ja ühtlasi käibemaksu tagasi küsinud. Kostja väidab, et ei ole teostatud töid vastu võtnud ja seega ei ole nõue sissenõutavaks muutunud. Hageja leiab, et kuna kostja asus vaidluse all olevaid põlde kasutama, külvates sinna põllukultuure, võib lugeda teostatud tööd vastuvõetuks. Kuna kostja ei ole teostatud tööde osas esitanud (vähemalt mitte enne kohtumenetlust) pretensioone, siis saab samuti lugeda tööd teostatuks ja ühtlasi ka vastuvõetuks. Kuna kostja väited tööde mittevastuvõtmise või
kokkulepitud tingimustele mittevastamise kohta tulid alles kohtumenetluse käigus, siis leiab hageja, et nende väidete tõendamiskoormus langeb kostjale. Kostja poolt maakohtule esitatud kirjavahetus läga koguste kohta (dtl 119-120) ei näita, et kostja oleks tööde mahu osas etteheite esitanud, vaid palunud täpsustada lihtsalt millisest hoidlast on materjal (läga) pärit. Ühikuhindade erinevus arvel tuleneb erinevatest pooltevahelistest kokkulepetest. Arvetel ja hinnapakkumistes sisalduvad lägaveo hinnad kattuvad. Näiteks arvel nr 901 on lägaveo hinnaks 0,9€/m3 ja ka pakkumises on lägaveo hind 0,9€/m3. Arvel nr 982 on lägaveo hinnaks 1,2€/m3 ning sama määr on ka 3. oktoobri 2019 hinnapakkumises. See hind kehtib kuni 7km kaugusele transpordile. Iga järgmise kilomeetriga suureneb ühikuhind 0,1€/m3 võrra. Tuulemaa 14. märtsi 2019 kirjas see kilomeetri lisatasu küll otseselt ei kajastu, kuid apellant pidi olema sellisest lisatasust teadlik, kuna täpselt samas summas on kilomeetri lisatasud olnud ka varasemalt. Telliti kogu teenus vastavalt hinnapakkumisele, mille eest on esitatud ka arved ning arved on täies ulatuses tasumata. Kui kostja väidab, et pumpamist ja segamist ei ole toimunud, siis tuleks temal esitada tõendid sellise töö teostamise kohta kellegi teise poolt. Läga on segatud ning transpordivahenditesse pumbatud, et see lägalaoturini toimetada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
7.Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule täiendavate tõenditena kirjavahetuse Tuulemaa ja kostja vahel, milles kostja 26. märtsil 2019 nõustub Tuulemaa hinnapakkumisega (seotud arvega nr. 901). Hageja ei ole seda tõendit maakohtu menetlusse esitanud põhjusel, et hagejal puudus sellisest kirjavahetusest teave. Hageja esitas täiendava tõendina ka poolte poolt eelneval perioodil sõlmitud töövõtulepingu nr 300818 30. augustist 2018, mis tõendab ühikuhindasid, millise küsimuse tõstatas kostja alles apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja põhjendused tõendite esitamise kohta alles apellatsioonimenetluses ei anna alust nende tõendite vastuvõtmiseks. TsMS § 652 lg 4 kohaselt kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud kui tõend on ilmselt vajalik asja õiglasemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Käesoleval juhul kostja uute tõendite vastuvõtmisega nõus ei ole ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
8.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu ning hageja on hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Kostja ei ole neid asjaolusid oma tõenditega ümber lükanud, mistõttu maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja tehtud töö eest 52 694, 72 eurot ja viivise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6).
Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on otsust tehes rikkunud materiaalõigusnorme. Maakohus on asja lahendamisel põhjendatult viidanud VÕS § 635 lg-le 1 ja § 637 lg-le 3. Hagis esitatud asjaoludel oli töövõtulepingu järgseks tööks läga vedu ja laotus lägalaoturiga ning töid teostati kostja hoidlatest. Maakohus asus põhjendatult asjas esitatud tõendeid hinnates seisukohale, et kokkulepitud tööd on ka tegelikult tehtud (töö on valmis) hagis märgitud ajal (st mais ja oktoobris 2019) ning kostja ei ole enne kohtumenetlust tööde osas pretensioone esitanud. Hagi esitamise ajaks 29. märts 2020 olid möödunud ka arvetel
märgitud maksetähtajad. Kostja ei ole muud maksetähtaega tõendanud. Seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kuigi kostja esitas maakohtu menetluses vastuväiteid teostatud tööde mahtude osas, ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Seetõttu on maakohus asja lahendamisel põhjendatult tuginenud mahtude osas hageja tõenditele, sh lägatööde aruannetele ja lägalaoturi jälgimisseadme väljavõtetele. Kostja ei ole vaidlustanud masina jälgimisseadme kaartidel märgitud masina asukohainfot (st lägalaotust kostja põldudel). Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et ainult arvete esitamisest kostjal töö eest tasumise kohustust ei teki. Samas ei ole maakohus hagi rahuldamisel tuginenud üksnes kostjale esitatud arvetele. Kostjale esitatud arved on muude hageja tõenditega kooskõlas. Kostja väidab ka, et Tuulemaa aruannete sisu ei ole kontrollitav. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kostja vastuväidetest ei nähtu, miks kostja ei saa hageja aruandeid kontrollida. Kostja ei ole eitanud, et ta on hagejalt aruanded saanud. Samas on kostja ilma tõenditele tuginemata vaidlustanud kogu hageja nõude, avaldamata seisukohta, millises koguses on hageja kostja arusaamise järgi tööd teinud. Kostja poolt 18. jaanuari 2021 menetlusdokumendiga koos esitatud poolte e-kirjavahetus juunis 2019 tõendab hagi aluseks oleva töövõtulepingu täitmist ja poolte suhtlust lepingu täitmise osas, kuid ei tõenda kostja vastuväiteid hagile. Seega on kostja vastuväited seoses töö mahtudega paljasõnalised. Kostja ei ole maakohtu menetluses selgelt vaidlustanud ühiku hindu ja maksetähtaegu. Seega ei saa kostja neile vastuväidetele tugineda ka ringkonnakohtus (TsMS § 652 lg 1 p-d 1 ja 2, lg 4). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et teostatud tööd hõlmasid ka läga pumpamise/segamise teenust. See nähtub hageja poolt tõendina esitatud hinnapakkumisest (lk 38) ja see oli vajalik lägalaoturi tööks. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja on põhjendatult märkinud, et kostja nõustumist teostatud tööde kvaliteedi ja mahuga tõendab asjaolu, et kostja on hageja esitatud arved Maksuametis deklareerinud ja käibemaksu arvetelt tagasi küsinud. Kostja ei ole sellele hageja väitele vastuväiteid esitanud ega vastupidist (arvete Maksuametile deklareerimata jätmist) tõendanud, seega on ta selle hageja esitatud asjaoluga nõustunud. See tõendab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ning maakohus on põhjendatult hagi rahuldanud.
10.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171lg 1). Hagejal ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.