Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud O S esitas 02.06.2021 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik O S Swedbank AS-is arvelduskontode saldo 30.06.2021 seisuga on 322,96 eurot. Võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Võlgniku sissetulekuks on 352 eurot kuus, võlgnik töötab käesoleval ajal xxxx OÜ-s osalise tööajaga ja saab selle eest töötasu 292 eurot kuus, lisaks peretoetus summas 60 eurot. Varasemalt oli võlgniku töötasu suurem, Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik maikuus töötasu 529,29 eurot. Võlgniku sõnul ei ole ta hetkel tasuvamat tööd leidnud. Võlgnikul on alaealine laps J O (isikukood: xxxx), keda võlgnik peab ülal pidama. Muu vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses ja ajutisele pankrotihaldurile saadetud vastuses kinnitanud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku varaks sissetulek töötasuna 292 eurot ja peretoetus 60 eurot kuus, kokku 352 eurot kuus, millele ei saa kooskõlas täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 ja lg 2 sissenõuet pöörata. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgniku suhtes käesoleval hetkel täitemenetlusi. Maksu- ja Tolliameti 21.06.2021 saldoteatise kohaselt on võlgniku maksuvõla suuruseks 7 168,77 eurot, sealhulgas füüsilise isiku tulumaks 2020,59 eurot jaa sotsiaalmaks 5 148,18 eurot. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 1 537,06 eurot, kokku moodustab võlg 8 705,83 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad Võlgniku kohustused kokku 8 705,83 eurot. Võlgnikul vara kohustuste katteks puudub, võlgniku igakuiseks sissetulekuks on ainult töötasu ja peretoetus kokku 352 eurot kuus. Võlgnikul on alaealine laps. Eeltoodust tulenevalt vajadus täiendavale analüüsile puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur O S maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjustas võlgniku selgituse kohaselt Maksu ja Tolliameti 28.01.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/051875-16 võlgnikule tasumisele kuuluva maksusumma määramine summas 7487,99 eurot, millele lisanduvad intressid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua 2018.aastal ettevõtlusest saadud tulu deklareerimata jätmine. Maksu- ja Tolliameti 27.04.2021 ajatamise otsusega kinnitati ajakava summas 7589,59 eurot 38 kuuks, võlgnikul tuli tasuda 200 eurot kuus. Ajutine pankrotihaldur leiab, et O S maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole käesoleval ajal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi O S pankrotimenetluses, samas ei ole ajutine pankrotihaldur saanud kontrollida xxxx OÜ (registrikood xxxx) võõrandamise asjaolusid võlgniku poolt. Äriregistri andmetel on võlgnik käesoleval ajal xxxx OÜ juhatuse liige. Äriregistri dokumentidest nähtub, et 27.04.2021 kustutati registrist osanik O S ja kanti registrisse osanik K S, elukoht xxxx, residentsus Eesti. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks.

Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes PankrS § 170 lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest ja selle täiendusest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 7 487,99 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 429 eurot, millele lisandub käibemaks 85,8 eurot, kokku 514,8 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 6,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 429 eurot, millele lisandub käibemaks 85,8 eurot, kokku 514,8 eurot. Ajutine haldur palub hüvitada riigi vahenditest tasu hüvitis kokku summas 514,8 eurot. PankrS § 23

lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ Kuupalga alammäär on käesoleval hetkel 584 eurot. Kuivõrd võlgnikul vara puudub, määrab kohus ajutise halduri tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest summas 514,8 eurot. Tasu kanda büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.