Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 26.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number: 2-20-11436/26
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 26.07.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4025

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-20-11436

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

26.juuli 2021, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-11436

Tsiviilasi

Sxxxxx Sxxxxxpankrotimenetlus

Menetlusosalised

Võlgnik Sxxxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, telefon xxxxxxx, epost: Usaldusisiku kandidaat Mxxxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post x. Pankrotihaldur Karin Antsov (Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid, Lõuna -Eesti osakond, Jüri 26, Võru 65609, telefon 78 243 48, 56 577 877, e-post: [email protected]) pankrotimenetluse raugemine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Menetlustoiming

Menetlustoimingu aeg

12.04.2021

RESOLUTSIOON:

1.Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku Sxxxxx Sxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

2.Sxxxxx Sxxxxx (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad: II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja Tunnustatud nõude suurus Jaotis 1 AS Finora Capital

606,00 EUR

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

12.Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Võlgnik Sxxxxx Sxxxx esitas 07.08.2020. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulutas 02.09.2020. a määrusega välja Sxxxxx Sxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 24.09.2020. a. Sxxxxx Sxxxxx pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 29.12.2020. Pankrotihaldur esitas 06.01.2021. a kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 11.02.2021. a määrusega. Sxxxxx Sxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisalduvad ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. 09.03.2021. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1. lõpetada Sxxxxx Sxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik ei maksa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summat; 2. määrata pankrotihaldur Karin Antsov tasuks 432,00 eurot (sh käibemaks), anda pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi ning mõista pankrotihalduri tasu välja riigi vahenditest Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele EE182200221016424543 Swedpangas; 3. kinnitada pankrotihaldur Karin Antsov poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 36,00 eurot (sh käibemaks), anda kulutuste hüvitamiseks menetlusabi ning mõista kulud välja riigi vahenditest Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele EE182200221016424543 Swedpangas; 4. vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel Karin Antsov Sxxxxx Sxxxxx(pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest; 5. algatada Sxxxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus; 6. nimetada kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Mxxxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx tel 5xxxxxxxx, e-postiaadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohus on avaldanud 11.03.2021. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 500,00 eurot hiljemalt 01.04.2021. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud.

PankrS § 171 lõike 1 ja § 172 lõike 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel ning juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Vastavalt PankrS § 172 lõikele 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 09.03.2021 on toimunud võlausaldajate üldkoosolek Sxxxxx Sxxxxxpankrotimenetluses. Võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühegi võlausaldaja esindajat. Pankrotihaldur on saanud võlgnikuga kokku ja selgitanud edasist menetlust ja võlgniku kohustusi selles menetluses ning edastanud vastava info võlgnikule ka kirjalikult. Pankrotihaldurile on esitanud kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks hakkamise kohta Sxxxxx Sxxxx tädi, kellele pankrotihaldur on edastanud samuti selgituse kohustustest vabastamise menetluse kohta. Pankrotihaldur on valmis vajadusel aitama kohtule aruannete esitamisel ja väljamaksete tegemisel/arvestamisel. Pankrotihaldur on selgitanud võlgnikule ja usaldusisikule, et pankrotimenetluse lõppemisel on võlgnikul endal õigus käsutada enda arvele laekuvaid rahalisi vahendeid ilma pankrotihalduri nõusolekuta, kuid seaduses sätestatud ulatuses ja edastama teavet selle kohta usaldusisikule. Võlgnik ja usaldusisik peavad igakuiselt arvestust võlgniku sissetulekute osas ja arvestama, kui suure summa võib võlgnik igakuiselt enda kasutusse jätta. Usaldusisik peab avama endale eraldi pangaarve, kuhu saab vastavalt võimalusele (soovitavalt igakuiselt) raha kõrvale panna selleks, et kord aastas teha võlausaldajatele väljamakseid. Samuti peab usaldusisik esitama kohtu määratud tähtaegadel kohtule aruande oma tegevuse kohta ning oma pangakontode (võlgniku isikliku ja usaldusisiku) väljavõtted. Pankrotihaldur on edastanud võlgnikule kirjaliku selgituse kohustustest vabastamise menetluse kohta.

KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Sxxxxx Sxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Karin Antsovi pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 07.08.2020. a (täiendused 02.09.2020. a) esitas võlgnik Sxxxxx Sxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Sxxxxx Sxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Sxxxxx Sxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohtule esitatud aruandes on haldur välja toonud, et nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks Sxxxxx Sxxxxx pankrotimenetluses on esitanud võlgniku tädi Mxxxxx Lxxx. Kohus kuulas ära võlgniku ning usaldusisiku 12.04.2021. Võlgnik andis seletuse, millest ilmnes tema tõeline tahe ja valmisolek oma võlgade tasumise heaks pingutada. Ta võtab vastu talle pakutavat abi (juhendamist kulutuste planeerimisel), et tulla toime võlausaldajatele eraldiste tegemisega. Usaldusisiku ja võlgniku vahel on toimiv koostöö. Kohus leiab, et Mxxxxx Lxxx tuleb nimetada Sxxxxx Sxxxxxxkohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Mxxxxx Lxxxx nimetamise usaldusisikuks. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Sxxxxx Sxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankS § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Sxxxxx Sxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 20. juulil). Arestimisele kuuluva sissetuleku puudumisel tuleb võlgnikul teha võlausaldajatele eraldisi vastavalt võimalusele. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kord aastas (iga aasta 20. juulil), esimene aruanne tuleb esitada 20.07.2022. a. Sxxxxx Sxxxxxx tuleb esitada kohtule perioodilisi aruandeid iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks, mis sisaldab teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele raha eraldamise kohta (PankrS § 173 sätestatud kohustused). Esimene aruanne esitada 20.01.2022, järgnev 20.07.2022, jne. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 360 eurot, millele lisandub käibemaks summas 72 eurot, kokku summas 432 eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 4. Halduri tunnitasu on 90 eurot. PankrS § 65 lõike 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 150 lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtudes eeltoodust, määrab kohus halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. Määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 360 eurot, millele lisandub käibemaks summas 72 eurot, kokku summas 432 eurot. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri vajalikud kulud summas 36 eurot, sh käibemaks. Kulud kujutavad endast bürookulusid (büroo ruumide ja seadmete kasutamine, sekretäriteenus, sideteenused jms, kontoritarbed) pankrotimenetluse ajal. Kohus peab neid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihalduri vajalikud kulud kogusummas 36 eurot, sh käibemaks.