R Z avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik R Z, isikukood XXX, elukoht XXX Ajutine pankrotihaldur [email protected]
Menetlustoiming
Andrus
Õnnik,
e-post
R Z pankroti väljakuulutamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R Z avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja R Z (isikukood XXX, elukoht XXX) pankrot 22.juuli 2021. a kell 14.00.
3.Nimetada R Z pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, Pärnu, Lai 10, telefon 44 313 13, 50 11556, e-post: [email protected])
4.Määrata R Z võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 30.august 2021. a. algusega kell 14.00 ja kohaks Haapsalus Sadama 21 asuv Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas saal nr 1 (I korrus).
5.Kohustada võlgnikku R Z kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 30.august 2021. a kell 14.00. Kui R Z vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete
rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
8.Pankroti väljakuulutamisel lõppevad võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja varale kohaldatud arestid.
9.Määrata R Z ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik tasuks xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku xxx eurot, millest:
9.1.xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku xxx eurot hüvitada menetlusabi korras riigi eelarvelistest vahenditest, mis maksta välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks arvelduskontole EE861010902001530007.
9.2.xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku xxx eurot mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks R Z pankrotivara arvelt.
10.Kohaldada R Z suhtes keeldu olla pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.
11.Avaldada teade pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 33 lg 1 alusel.
12.Saata määrus võlgnikule, pankrotihaldurile ja Tartu Maakohtu registriosakonnale ning viivitamatuks täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p
9.1.osas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud 21.06.2021. esitas R Z Pärnu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 01.07.2021. a määrusega nimetas kohus R Z ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. 19.07.2021 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku R Z kohustused kokku mitte vähem kui 10 806, 42 eurot, millest vähemalt 6960,98 eurot on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku vara väärtuseks on esialgsetel andmetel 350 eurot. Võlgnik töötab kuid tema sissetulek on väike ja seda pole lubatud arestida, võlgnikul on 3 alaealist last. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga PankrS § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida võlgnik on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse põhjusena nimetab võlgnik ise, et sattus teadmatusest mitmel korral internetipettuse ohvriks. Ajutisele haldurile ei ole esitatud tõendeid internetipettuse ohvriks langemise kohta. Esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnik on nn kiirlaene võtnud vähemalt 2016-st aastast alates. Kui näiteks 2017 aasta juulis olid igakuised laenude tagasimaksed ca
350€/kuus, siis 2019-l aastal juba ca 609€/kuus. Arvestades, et võlgnik on olnud lastega kodune ja tal puudus töökoht, siis on tegemist oluliselt maksevõimet ületavate kohustuste summaga. Pankrotiseaduse mõttes on R Z maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Ajutine haldur ei tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid ega tagasinõutavat vara. Kohtumääruse põhjendus
1.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnik käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 10 806,42 euro ulatuses. Võlgnikul sisuliselt puudub vara. Võlgnikul on töökoht kuid ta töötab vaid temale sobiva tekkimisel töötasuga 4 eurot tunnis. Mais 2021 oli võlgniku brutotasu 207,50 eurot. Eeltoodut arvestades saab asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgnikul puudub vara ja sissetulekud määras, mille arvelt ta oleks suuteline oma kohustusi täitma.
2.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja R Z pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
3.PankrS § 31 lg 6 järgi otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning võtab seisukoha täitemenetluse jätkamisele vastavalt täitemenetluse seadustiku § 511 sätestatule. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 511 lg 1 kohaselt võib kohus põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku suhtes avatud üks täitetoimik kuid käimasolevate enampakkumiste kohta aruandes andmed puuduvad ning sellekohaseid taotlusi esitatud pole. Seega puudub põhjendatud alus täitemenetluse jätkamise lubamiseks.
4.PankrS § 45 lg kohaselt lõpeb enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest pankroti väljakuulutamisega. TMS § 51 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Seega lõpevad võlgniku suhtes kõik läbiviidavad täitemenetlused ning varale kohaldatud arestid.
5.Vastavalt PankrS § 78 lõikele 1 määrab kohus võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks 30. august 2021. a kell 14.00 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas.
6.Pankrotimäärusega nimetab kohus pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud nõusoleku jätkama selles menetluses ka pankrotihaldurina. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andrus Õnnik vastab PankrS §-s 56 sätestatud nõuetele ja ta tuleb nimetada R Z pankrotihalduriks. PankrS § 132 lg 3 järgi esitab haldur ettekande pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Mõjuvatel põhjustel võib kohus ettekande esitamise tähtaega pikendada.
7.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Eeltoodust tulenevalt on R Z kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande.
PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel R Zt trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
8.PankrS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.
9.Arvestades pankrotimenetluses väljaselgitatut ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid puudub kohtul alus eeldada, et võlgnik suudab äriühingu juhatuse liikmena, likvideerija või prokuristina majandamisotsuseid paremini korraldada kui füüsilise isikuna enda rahalisi otsuseid, mistõttu on käesoleval puhul põhjendatud kohaldada võlgniku suhtes PankrS § 91 lg 1 sätestatud keeldu.
10.Vastavalt PankrS § 31 lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimenetluse kulud
11.PankrS § 31 lg kolmanda lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõige 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, mis 2021 on Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt 584 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi ja 45 minutit, arvestusega 100 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu xxx eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku xxx eurot. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas menetluses ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluskulude katteks palub ajutine haldur kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks xxx eurot (sh käibemaks), millest xxx eurot, mille lisandub käibemaks x eurot hüvitada PankrS § 23 lg 4 alusel riigi vahenditest ja xxx eurot ja sellele lisanduv käibemaks x eurot mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri
tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu ja selle hüvitamise nõue riigi vahenditest ja osaline väljamõistmine võlgniku pankrotivara arvelt tuleb rahuldada. Samuti rahuldab kohus ajutise halduri taotluse tasu kandmiseks büroole PankrS § 23 lg 6 alusel. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on ajutise halduri tasu pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas menetluses on kõik eeldused menetluse raugemiseks, kuid raugemist takistab PankrS § 171 lg 11, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Seega on põhjendatud PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest summas xxx eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku xxx eurot. Ülejäänud summa, s.o xxx eurot ja sellele lisanduv käibemaks x eurot, kokku xxx eurot mõista välja võlgniku R Z pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnnik Õigusbüroole, s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.