Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-21-7207 Axxx Hxxxxxx pärija Põlva Vallavalitsus esitas kohtule avalduse pärandaja pärandvara pankroti välja kuulutamiseks PärS § 142 lg-st 6 tulenevalt. Pärimismenetluses on välja selgitatud AxxxxHxxxxxxxvara ja kohustused. Pärandvarasse kuulub raha pangakontol 20,13 eurot, pensioniosakud väärtusega 294,03 eurot, OÜ osa nimiväärtusega 228 eurot. Pärandvarasse kuuluvad kohustused kogusummas 1838,10 eurot. Avaldaja soovis pärandvara pankroti väljakuulutamist. 24.05.2021 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas Axxx Hxxxxxx pärandvara suhtes ajutiseks pankrotihalduriks Oksana Kutšmei. 17.06.2021 esitas ajutine pankrotihaldur aruande, milles märkis, et Axxx Hxxxxxx pärandvara ei ole maksejõuetu ning palus jätta avalduse rahuldamata. 15.07.2021 esitas avaldaja vastuse, milles tõi välja erinevused pärandvara inventuuri ja ajutise halduri aruande vahel. Vastuses teatas avaldaja ka, et võtab avalduse tagasi ning palus jätta avalduse läbi vaatamata. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Põlva Vallavalitsuse avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõige 6 lause 1 näeb ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 424 lg 2 sätestab, et hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 423 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Avaldaja on avalduse tagasi võtnud kirjalikult. Avaldajal on TsMS § 477 lg 6 lausest 1 ja § 424 lg-st 1 lähtuvalt õigus avaldus tagasi võtta teiste menetlusosaliste nõusolekuta, sest eelmenetlus ei ole lõppenud. Kohtu hinnangul on avalduse tagasivõtmine esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuleb avaldaja esitatud avaldus jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 168 lg-s 3-5 sätestatud erisusi, sest käesolevalt ei ole vastaspoolt, kes saaks rahuldada avaldaja nõude. Ka pankrotiseadus ei näe ette erisusi menetluskulude jaotuseks käesolevas olukorras. PankrS § 23 lg 41 näeb ette vaid seda, et kohus peab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise määrama ka juhul, kui pankrotiavalduse esitaja võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne pankrotiavalduse läbivaatamist. Pankrotiseadus ei näe ette, kelle kanda jääb ajutise halduri tasu sellises

2-21-7207 olukorras, mistõttu tuleb menetluskulude jaotus määrata üldseaduse - TsMS- alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel jätta avaldaja kanda. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 400 eurot (lisandub km). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. 2021.a on kuupalga alammäär 584 eurot, millest tulenevalt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 116,80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 5h. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 80 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 400 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 80 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 480 eurot. Ajutise halduri tasu tuleb PankrS § 23 lg 6 alusel kanda büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.