Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Hageja nõuded Hageja esitas 28.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võla väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite ja kohus andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 25.06.2021 kohtule hagiavalduse. Hagi kohaselt esitas kostja 24.08.2020 tellimuse hagejale majutusteenuse osutamiseks erinevatele kultuuriüritusel osalejatele ja nende meeskonnale (T. M., T. K., H. A., E. M.) kuupäevadel 29.-31. august 2020. Aqva Hotels OÜ saatis tellimusele kinnituse, mille kostja esindaja A. R. kinnitas 26.08.2020. Aqva Hotels OÜ esitas 03.09.2020 arve tasumiseks peale teenuse osutamist summas 515 eurot, milline on käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga tasumata. Maksetähtaja ületades on saadetud korduvaid meeldetuletusi, millele ei ole hageja saanud vastust. Poolte vahel on sõlmitud majutusteenuse osutamise leping. Hageja on täitnud nõuetekohaselt enda lepingust tulenevad kohustused, ent kostja, tellinud küll majutusteenuse osutamise, on jätnud selle eest hagejale tasumata. Vastuväites ei vaidlusta kostja teenuse osutamist, kuid viitab enda makseraskustele. Sellega on kostja rikkunud pooltevahelist lepingut, millest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista lepingu täitmata jätmise eest põhinõude summas 515 eurot. Kuna pooled ei ole lepingus viivisemääras kokku leppinud, kohaldub seadusejärgne viivisemäär. Arve tasumisega viivitamise eest alates arve sissenõutavaks muutumisest, s.o 03.09.2020 arve nr 294424 puhul alates 13.09.2020 kuni 25.06.2021 on hageja arvutanud viivist summas 32,25 eurot, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel mõista kostjalt välja lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele edaspidine viivise põhinõudelt 515 eurolt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest, s.o alates 25.06.2021, kuni nõude täitmiseni kostja poolt. 06.07.2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaeselt soovib hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu 2,1 h katteks (arvestusega 150 eur/h) 315 eurot; menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,3 h katteks (arvestusega 150 eur/h) 45 eurot ning riigilõivu katteks 125 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja on menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud 25.06.2021. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, s.t. hiljemalt 09.07.2021 oma vastust hagile esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 25.06.2021, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 09.07.2021. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis esitatud alustel. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohus märgib siinkohal siiski, et maksekäsu kiirmenetluses ei ole kostja nõuet vaidlustanud ja kinnitab, et saab arve tasuda juuli alguses. Seeläbi on sisuliselt võimalik lugeda, et kostja tunnistab nõuet. Menetluslikult pole kostja oma seisukohta korranud hagimenetluse raames nõutud kirjalikus vastuses ja seetõttu peab kohus õigeks õigeksvõtu kohtulahendi asemel hagi lahendada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 515 eurot, mis tuleneb 03.09.2020 kostjale esitatud arvest nr. 294424, kuulub rahuldamisele, sest kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 8% aastas alates arve sissenõutavaks muutumisest 13.09.2020 kuni hagi esitamiseni 25.06.2021 summas 32,25 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt (515 eurolt) perioodil 26.06.2021 kuni 13.07.2021 (k.a) 18 päeva eest on 2,03 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 13.07.2021 seisuga kokku 34,28 eurot (32,25 eurot + 2,03 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 14.07.2021 edasiulatuv viivis põhivõlalt 515 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 515 euro tasumiseni.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks kokku 485 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv 125 eurot on põhjendatud menetluskulu ning see kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Osaliselt on põhjendatud, ja kuulub kostjalt väljamõistmisele, ka kulu õigusabile. Kohus leiab, et tegemist ei ole sellise õiguslikult keeruka ja ajamahuka hagiga, mille kooostamiseks oleks põhjendatud nii taotletud ajakulu (2,1 h) kui tunnitasu suurus (150 eurot/tund). Riigikohus on lahendis 2-17-13164 leidnud, et lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on kohtu ülesanne hinnata, kas taotletav kulu vastab menetlustoimingu tegemise tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnimäära korrutisele. Seega, kui ka esindaja ise ei erista erinevate menetlustoimingute tunnihinda, on eelnimetatud sätte alusel kohtul asjakohane seda hinnata. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatud põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14). Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu käesoleva hagi koostamisele on 1,5 h ja tunnitasuna arvestab kohus 125 eurot/tund (käibemaksuta). Hagi esitamise kui toimingu osas eraldi ajakulu hüvitamisele ei kuulu. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu võib küll põhjendatuks lugeda, kuid see menetlustoiming ei eelda professionaalse lepingulise esindaja tegevust tunnitasuga 150 eurot ja seega vähendab kohus ka selle toimingu osas tunnitasu 125 euroni/tund (käibemaksuta). Lähtudes eeltoodust on kohtu hinnangul õigusabi põhjendatud ajakuluks 1,8 tundi, tunnihinnaga 125 eurot/tund ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhjendatud kulu õigusabile kokku summas 225 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.