2-21-9783/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus I A esitas kohtule 17.06.2021 pankrotiavalduse, millest nähtub, et tal on kohustusi 45 156.60 euro ulatuses. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 970.00 eurot kuus, võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnikule kuulub A OÜ (registrikood XXX) osa nimiväärusega 2 500.00 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 18.06.2021 määrusega on I A ajutiseks halduriks nimetatud Svetlana Pilden. Ajutine haldur esitas aruande 02.07.2021. Võlgnik teatas 03.07.2021, et ta on ajutise halduri aruandega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada I A pankrot. I A pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et pankrotimenetluse algatamise seisuga ei ole ning varem polnud võlgniku nimele kinnistuid registreeritud. Võlgnik on M OÜ-le kuuluva sõiduki Audi A6 Avant (reg. märgiga XXX) registreeritud vastutav kasutaja.

Kuni pankrotimenetluse algatamiseni kuulus võlgnikule: kuni 16.02.2018 Volkswagen Passat Variant (reg. märgiga XXX, esm. reg. aasta 1999); kuni 11.12.2018 Audi A6 (reg. märgiga XXX, esm. reg. aasta 1999); kuni 26.09.2019 BMW 320D (reg. märgiga XXX, esm. reg. aasta 2003); kuni 16.12.2019 SAAB 9-5 (reg. märgiga XXX, esm. reg. aasta 2000); kuni 30.12.2019 Volvo XC90 (reg. märgiga XXX, esm. reg. aasta 2005); kuni 06.09.2019 Audi A4 Avant (reg. märgiga XXX, esm. reg. aasta 1997); kuni 27.11.2020 Audi A4 (reg. märgiga XXX, esm. reg. aasta 1995); kuni 10.01.2021 BMW 523i (reg. märgiga XXX, esm. reg. aasta 1997); kuni 07.06.2021 Audi A4 Avant (reg. märgiga XXX, esm. reg. aasta 2004). Võlgniku vastuse kohaselt ei ole temale viie viimase aasta jooksul sõidukeid kuulunud ning võõrandamislepingud on haldurile esitamata. Võlgnikule kuulub A OÜ (registrikood XXX) 2 500.00 euro suurune osa, mis moodustab 100% osakapitalist. Osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Käesolevaks ajaks on osaühingu poolt esitatud pankrotiavaldus. Seega on tegemist negatiivse väärtusega varaga. Võlgniku pensionikonto saldo on SEB Energiline Pensionifond 6196,196 osakut, orienteeruva väärtusega 7 322.85 eurot. Tegemist on II samba pensioniosakutega. Võlgniku nimele on avatud kontod Swedbank AS-is, mille saldod on 0.00 eurot. AS-i SEB Pank konto saldo seisuga 21.06.2021 on 5.25 eurot. Võlgniku sissetulekuks on hetkeseisuga palk summas ca 950.00 eurot kuus. Võlgniku kinnituse kohaselt muu vara puudub. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi 44 129.23 euro ulatuses. Täitemenetlused on peatatud, võivad lisanduda täitemenetluse kulud. Võlgniku seletuse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud kaks asjaolu. Kõigepealt on ta võtnud laenu summas ca 7 000.00 eurot eluaseme, asukohaga XXX, soetamiseks. Kuna kinnistu vormistati aga endise abikaasa nimele, siis vastavalt kokkulepitud varalahususe varasuhtele jäi eluaseme abikaasale. Kinnistusraamatu andmete kohaselt oli nimetatud korteriomand võlgniku abikaasa omandis alates 07.06.2019 kuni 02.10.2019, ehk siis kinnistu oli võõrandatud 4 kuu jooksul pärast soetamist ning enne lahutust. Lisaks laekus võlgniku kontole 17.11.2020 endiselt abikaasalt raha summas 6 450.00 eurot, seletusega lahutusraha, milline summa oli võlgniku poolt sularahas välja võetud. Samuti on võlgnik kasutanud ca 30 000.00 euro ulatuses laenuraha ettevõtluse arendamiseks Soome Vabariigis. Seoses aga COVID-st 19 tingitud piiriületamise piirangutega ei olnud võimalik tellimusi (mööbli paigaldus) täita. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustused summas 44 129.23 eurot, realiseeritav vara aga, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, puudub. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat, ning tema praegusest sissetulekust ei ole võimalik rahuldada kõiki nõudeid isegi pikemas perspektiivis. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 950.00 eurot kuus, võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri arvamusel saab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla vale finantsplaneerimine, sh Soome Vabariigis pandeemia tingimustes alustava ettevõtte riskide alahindamine. Ajutise halduri aruande koostamise kuupäeva seisuga ei olnud tuvastatud asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5).

Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur hetkeseisuga tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 5,5 töötunni eest kokku summas 632.50 eurot (lisandub käibemaks 126.50 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 115.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 632.50 eurot (lisandub käibemaks 126.50 eurot). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta.