Osaühingu Aktiva Finants hagi M K (K) vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
771,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Marek Aunver
Asja läbivaatamine
Kostja M K (isikukood xxxxxxxxxxx) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista M K (K; isikukood xxxxxxxxxxx) Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 627,68 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 93,83 eurot.
3.Mõista M K Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis alates 4. maist 2021 kuni põhinõude 627,68 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Mõista M K Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 225 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 50 eurot (ilma käibemaksuta).
6.Kohustada M K tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
8.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord
1(4)
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 3. mail 2021 Pärnu Maakohtule M K (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 627,68 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 93,83 eurot, samuti edasiulatuva viivise põhinõudelt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma nendelt seadusjärgset viivist.
2.Nõude aluseks on kostja ja Telia Eesti AS-i (end ärinimi Elion Ettevõtted AS) vahel
24.oktoobril 2011 sõlmitud liitumisleping nr 17932898 (liitumisleping), millest tulenevad nõuded on loovutatud hagejale 9. detsembril 2020. Liitumislepingu alusel kohustus Telia Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja jättis arved 627,68 euro ulatuses tasumata. Arved on lisatud hagiavaldusele. Sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt on arvestatud alates 21. juunist 2019 (viimasel esitatud arvel märgitud maksetähtpäevast alates) kuni hagi esitamiseni seadusjärgses määras. Sissenõutavaks muutunud viivist ja edasiulatuvat viivist on hagejal õigus nõuda seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367).
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3.Maakohus võttis hagi menetlusse 7. mai 2021 määrusega. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte tema poolt tsiviilasjas nr 2-21-670 kasutatud e-posti aadressil (xxx@xxx), st loeti talle nimetatud e-postile saatmisest kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel (TsMS 3141 lg 3 (koosmõjus lg-tega 1 ja 2)). Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul menetlusdokumentide kättetoimetamisest alates. Seega kostja kirjaliku vastuse tähtaeg saabus
2(4)
12. juuli 2021. Kohus hoiatas kostjat, et võib teha asjas tagaseljaotsuse. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, sest lahend tehti tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulud 240 eurot (ilma käibemaksuta), samuti palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 240 eurot (ilma käibemaksuta) olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida sideettevõtjatega sõlmitud teenuse osutamise lepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide
3(4)
komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – teenuse osutamise leping, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 50 eurot ilma käibemaksuta (50 eurot x 1 tund). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 50 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.