Kohtla-Järve Linn (RK 75001017, asukoht: Keskallee 19, Kohtla-Järve 30395, e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
29.06.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Ökopesa hagi osaliselt.
2.Välja mõista Kohtla-Järve Linnalt OÜ Ökopesa kasuks viivis põhinõudelt 8393, 58 eurot perioodi 27.12.2019-11.02.2021 eest 0,05% päevas summas 757, 95 eurot. Menetluskulud
3.Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.04.2019 lihthanke viitenumbriga 206815 põhjal töövõtulepingu lillede istutamiseks Kohtla-Järve linnas ajavahemikus mai kuni september 2019. Hanke tingimustes esinesid mitmed puudused (petuuniad ei sobinud kohati istutamiseks, hanerohi õitseb aprillis-mais ning ei sobi suviseks istutamiseks, hange oli esitatud hiljem), mistõttu ei olnud enam võimalik kõiki taimi soovitud koguses hankida. Hagejast mitteolenevatel põhjustel otsustati taimede koguseid osaliselt vähendada. Samuti oli kostja kohati eksinud soovitud lillede tüübiga. Kostja poolsetest teguritest tulenevad mitmed muudatused lillede sordis ja koguses põhjustasid hagejale lisakulutusi ja -tööd. Pooled jõudsid suulisele kokkuleppele lillede lõpliku istutamise plaani osas, mis erines algselt kokkulepitust ning mille alusel täitis hageja oma kohustuse ja teenindas kõiki piirkondasid kogu lepinguperioodi vältel. Hageja nõuab kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, viidates Riigikohtu lahenditele 3-2-1-79-08, 3-2-1-19-13 3-2-1-138-10. Hageja pöördus nõude koostamiseks Law Office Mets & Co OÜ poole ning kandis seoses sellega kohtuväliseid õigusteenuse kulusid summas 962 eurot.
2.Hankelepingu muutmine on lubatav ja ei esine RHS § 123 lg 2 sätestatud aluseid. 03.09.2019 saatis kostja hagejale kirja, milles teatas, et keeldub töövõtulepingu eest täies ulatuses tasu maksmast, kuna hageja on lepingus sätestatust vähem lilli istutanud. Kostja ei olnud taolist asjaolu hagejale varem üheski kvaliteedi kontrollimise aktis ega tööde vastuvõtmise aktis ette heitnud. Hageja saatis kostjale ka septembri üleandmise-vastuvõtmise akti, mis oli vastavalt lepingule koostatud septembri kvaliteedi kontrollimise aktide põhjal, kuid kostja keeldus seda allkirjastamast. Hageja ei nõustunud tasu vähendamisega, leides, et kostja on vaidlusalused tööd juba mitu kuud varem ilma pretensioone esitamata vastu võtnud. Tehnilise kirjelduse punkti 4 kohaselt on tööde tasustamise aluseks tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid, mis koostatakse kvaliteedi kontrollimise aktide põhjal. Kui kostjal oli etteheiteid, oleks ta pidanud need tööde üleandmise ja vastuvõtu aktides fikseerima ning andma hagejale täiendava aja nende parandamiseks. Kostja ei teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul VÕS § 644 lg 1 mõistes.
3.Hagejal ei olnud võimalik hakata septembris enam suvelilli istutama ega puudust likvideerida. Kuigi taimede kogus vähenes, siis kogusumma jäi samaks, sest hageja asendas odavamad taimed kallimatega. Seda pidas hageja ka silmas, kui ütles kostjale, et on taimi välja vahetanud samaväärsete lahenduste vastu. Kokkulepet tõendab eelkõige asjaolu, et kostja võttis vahetult pärast hageja poolt istutuste teostamist ning selle kostja poolt kontrollimist tööd üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu. Kostja ei ole vastuolus lepingu punktiga 5.7 andnud hagejale puuduse kõrvaldamiseks mõistlikku tähtaega. Seega ei ole ka võimalik tugineda lepingutingimuste mittevastavusele. Hageja viitab Riigikohtu lahenditele 3-2-1-44-15 p 13, 32-1-145-14 p 17 ja leiab, et kostjale oli antud mõistlik aeg tehtud töö üle vaatamiseks ja vastuvõtmiseks – VÕS § 638 ls 2 ning kostja on põhjendamatult keeldunud septembrikuus tehtud töö vastuvõtmisest mõistliku aja jooksul. Hageja palub kostjal välja mõista 9735, 60 eurot arve nr 124474 alusel, 9735, 60 eurot arve nr 125442 alusel ja kohtueelsed õigusabikulud 962 eurot ja viivise.
II KOSTJA VASTUS
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt esitatud arvete nr 124474 ja 125442 summad ei ole muutunud sisse nõutavaks, kuna arved ei vasta lepingu tingimustele. Seda ka siis, kui lepingu summat ei oleks vaja vähendada vähem istutatud taimede maksumuse ja nendega seotud tööde mitteteostamise eest ja kui hagejale poleks tehtud trahvi, sest lepingu summa 58413,60 sisaldab ka tellija reservi 2781, 60 eurot mis ei kuulu hagejale väljamaksmisele. Nõuetekohaselt teostatud töö eest oleks hagejale
kuulunud maksmisele 55632 eurot. Hageja on aga esitanud kostjale lepinguperioodi jooksul kokku 6 arvet (6 x 9735, 60 eurot) summale 58413, 60 eurot. Hageja töö ei vastanud lepingutingimustele. Arvete summad ei vasta lepingu tingimustele (arvetel valed summad, valed maksetingimused, tähtajad ja muud asjaolud). Paljude puuduste esinemise tõttu tagastas kostja saadud arved hagejale. Hageja ei esitanud enne pakkumise tegemist ja/või enne istutuste teostamist ühtegi arvamust taimede mittesobivuse kohta. Hageja esitas esmakordselt sellise arvamuse 25.06.2019 vastuses kostja esitatud pretensioonile. Ei vasta tõele hageja väide muudatusettepanekute kohta. Korduvatele palvetele vaatamata ei ole hageja esitanud ühtegi muudatusettepanekut.
5.Kostja esitas hagejale korduvalt, juunist augustini nõudmisi koostada teostatud tööde ehk istutatud taimede aruanne ja esitada dokumendid, mis tõendaksid hankes toodud taimede maksumust. Hageja esitas aruande 06.08.2019, kuid pole senini esitanud ühtegi alusarvet või eelarvet kinnitavat dokumenti. Hageja ei täitnud lepingut vastavalt lepingutingimustele, istutades hankes mitteettenähtud taimi mitte ettenähtud värvitoonides ja vähendades istutatavate taimede kogust. Hagejal puudus õigus ilma kostja kirjaliku loata teha hanke tingimustes muutuseid. Hageja istutas kokku 6768 taime vähem kui hankes nõutud ja tehtava töö kogus vähenes oluliselt. Vastavalt, kui hageja avastas, et võrreldes hanke tingimustega soovib ta teha mingeid ümberkorraldusi, siis oli ta lepingu kohaselt kohustatud sellest kostjat eelnevalt kirjalikult teavitama. Hageja otsustas omaalgatuslikult ja iseseisvalt ning ilma kostjat eelnevalt teavitamata (VÕS § 641 lg 3) istutada sinna ripp-petuuniad. Koheselt peale valede taimede istutamise avastamist esitas kostja 21.06.2019 hagejale pretensiooni.
6.Hagejal ei olnud taimed ette tellitud ja hageja ei teinud tellimuste tühistamiseks mingeid kulutusi ega tegevusi. Kuna taimed ei olnud ette tellitud, siis tõenäoliselt istutaski hageja taimi, mis olid sellel ajahetkel kättesaadavad. Kokku tegi hageja omaalgatuslikult ja omavoliliselt muudatusi 20.-l istutuskohal ja istutas 4183 hankes mitte ettenähtud taime ja jättis täielikult varumata ja istutamata 3 sorti lilled kokku 4930 taime ning tegi hulgaliselt muid vahetusi. Hageja tegemata jätmiste tõttu oli töödes pidevalt tõsiseid puudusi ja hanke tingimused olid pidevalt kas ebapiisavalt täidetud või täiesti täitmata. Kostja esitas hagejale pretensioone teenuse kvaliteedi osas koheselt peale igakordset puuduste avastamist hiljemalt järgmisel päeval (kirjad, aktid) ja pidevalt e-kirjadega, mis on lepingu ja hanke dokumentide kohaselt aktsepteeritav viis pretensioonide esitamiseks.
7.Hageja poolt koostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akt on võltsing. Igakuiseid tööde üleandmise-vastuvõtmise akte koostas kogu lepinguperioodi vältel kostja ning tegi seda 01.10.2019 ka septembrikuu tööde puhul. Hageja on eemaldanud esitatud aktist kostja poolt akti kirjutatud teksti ning esitleb akti kui enda koostatud dokumenti. Kostja saatis 03.09 hagejale teatise, et vähendab seisuga 31.08 vähem istutatud taimede (6915 tk) ja nendega seotud mitteteostatud tööde arvestusliku maksumuse (8572, 81 eurot) võrra väljamakstavat tasu. Kostja on tasunud hagejale seisuga 01.08.2019 esitatud arvete eest 23463, 65 eurot. Hageja teostas kostja palvel täiendavaid töid maksumuses 94,55 eurot. Seega on hagejal teostatud tööde eest õigus tasule summades 31762,68 eurot + 94,55 eurot. Kuna 23463,65 eurot oli hagejale juba tasutud, siis on lepinguperioodi lõpuni teostatud tööde eest kostjal kohustuseks tasuda 8393, 58 eurot.
III KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostja on menetluse ajal hagejale tasunud 8393, 58 eurot ja selles osas on menetlus lõpetatud. Kuna hageja ei ole VÕS § 88 lg 1 järgi määranud millise arve katteks ta raha tasus, siis on hageja õigesti määranud, et loeb VÕS § 88 lg 4 järgi kostja tehtud makse arve nr 125442 katteks. Kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole (VÕS § 88 lg 5). Hageja nõudeks jääb
põhivõlgnevus arve nr 124474 eest 9735, 60 eurot ja viivis 0,05% päevas kuni täitmiseni, põhivõlgnevus arve nr 125442 eest 1342, 02 eurot ja viivis 0,05% päevas kuni täitmiseni ning kohtueelsed õigusabikulud 962 eurot ja viivis VÕS § 113 sätestatud määras. Pooled on õigesti leidnud, et nende vaheline võlasuhe on kvalifitseeritav töövõtulepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses. Hagejal oli kohustus teostada kokku lepitud tööd ja kostjal oli kohustus selle eest tasuda. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
Pooled sõlmisid märtsis 13.04.2019 töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama lillede istutamise ja hoolduse Kohtla-Järve linna territooriumil ajavahemikus mai-september 2019 vastavalt lihthanke (viitenumber 206815) hankedokumentidele. Tööde teostamise tasuks oli 58 413, 60 eurot, mis sisaldab tellija reservi 2781,60 eurot. Kostja ei ole tasunud arvet nr 124474 (2019 augusti eest) ja arvet nr 125442 (2019 septembri eest) osaliselt summas 1342,02 eurot.
9.Pooled vaidlevad lepingu tingimuste muutmise üle. Hageja väitel jõudsid pooled suulisele kokkuleppele taimede koguse vähendamise osas. Kostja väitel pooled muudatustes kokku ei leppinud, sh. esitanud hageja kostjale ühtegi muudatusettepanekut. Õiguslikult ja sisuliselt on sellises olukorras tegemist lepingu muutmisega ning VÕS § 13 lg 1 kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel. Kostja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et sellist lepingu muutmise kokkulepet poolte vahel ei olnud ning hageja on istutanud taimi vähem ja teist sorti. Asja materjalidest nähtub, et ka lepingu täitmise ajal on kostja esitanud mitmeid pretensioone (e-kirjad, teenuse kvaliteedi kontrollaktid), millest tuleneb kostja mittenõustumus hageja tegevusega. 21.06.2019 ja 25. 06.2019 kostja e-kirjadest nähtub, et hageja ei ole esitanud ühtegi taotlust hankega ette nähtud lillede asendamiseks. Hankedokumentide tehnilise kirjelduse tabelites on täpselt ära näidatud, milliseid taimi ja kogustes tuleb istutada. Omavoliline taimede asendamine on keelatud. Kostja 03.09.2019 teatise nr 2-5.22/2772 kohaselt on hanke mahust seisuga 31.08.2019 istutamata 6915 lilletaime. Kostja 25.11.2019 vastusest nr 2-5.20/3335-3 hageja nõudekirjale tuleneb samuti, et hageja ei kooskõlastanud kostjaga taimede vahetust enne istutamist.
10.Tunnistaja ütlustest tuleneb, et tellitud 2990 tavalist petuuniat vahetati 864 ripp petuunia vastu, kuid kostja väitel on istutamata mitu korda suurem kogus taimi, so. 6914 taime. Järelikult ei olnud tegemist ainult ühtede taimede vahetamisega teiste vastu, vaid istutamata on jäänud suures koguses taimi. Tõendeid, mis viitaksid vaidlusaluses ulatuses lepingu muutmisele, esitatud ei ole. Järelikult pole alust asuda seisukohale, et lepingut on muudetud ning õige on kostja seisukoht, et tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele (istutamata on 6915 taime ja muudetud on taimede liike) ja väär hageja seisukoht, et töö vastas lepingutingimustele. Kuna tegemist oli riigihankega ja riigihangete seadus (RHS) on VÕS suhtes eriseadus, siis peavad olema täidetud RHS hankelepingu muutmist käsitlevates sätetes toodud tingimused (RHS § 123). Kostja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et lepingu muutmist ei ole toimunud. Hageja väidete osas töö vastuvõtmise kohta märgib kohus, et töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule, ega mõjuta ka kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Eeltoodu põhjal ei nõustu kohus ka hageja seisukohaga, et kostja on põhjendamatult keeldunud töö vastuvõtmisest.
11.Kostja väitel on ta vähendanud seisuga 31.08.2019 istutama taimede (6915 tk) ja nendega seotud mitteteostatud tööde arvestusliku maksumuse (8572, 81 eurot). Hageja ei vaidle vastu, et on istutanud taimi vähem, kuid ei ole nõus tasu vähendamisega, leides, et
kostja on tööd juba mitu kuud varem ilma pretensioonideta vastu võtnud. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Pooled ei vaidle selle üle, et augusti ja septembri aktid on allkirjastamata. Lepingu p-st 4.5. tuleneb, et töövõtjale tasutakse kord kuus kuues osas. Seega oli pooltel kokkulepe töö ositi üleandmise kohta (VÕS § 637 lg 4). Lepingu p 5.11. järgi on töövõtjal õigus tasule, sh. vähendatud tasule ainult pärast tellija poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu võtmist. Pooled on küll allkirjastanud tööde üleandmise vastuvõtmise aktid töödele, mis on teostatud 15.mai - 31.juuli 2019, kuid aktid ise, ega ka teenuse kvaliteedi kontrollimise aktid, mis on tööde vastuvõtmise aktide aluseks, ei sisalda istutatud taimede liike ega koguseid. Tellija ei saa võtta vastu töid mida pole teostatud. Kostja 03.09.2019 teatise nr 2-5.22/2772 järgi toimub tasumine vastavalt tegelikult teostatud töödele ja istutatud taimede mahtudele. Järelikult saab lugeda tööd vastu võetuks aktide alusel ainult teostatud osas ning ei saa väita, et kostja on nõustunud akte allkirjastades ka tegemata töödega.
12.Iga kontrollakt kuni 31.07.2019 teostatud tööde kohta sisaldab viiteid erinevatele puudustele, sh. puudustele istutamata taimede ja täiendavate tähtaegade andmise kohta puuduste kõrvaldamiseks. Kostja 12.07.2019 e kirjast nähtub, et istutamata jäi ca 6500 lille (+/- ca paarsada). 30.07.2019 e kirjast nähtub, et kostja ootas hagejalt istutatud suvelillede arvestusi istutuskohtade kaupa (tehnilise kirjelduse tabeli vormis) hiljemalt 26.07.2019 (arv lillesortide ja liikide lõikes, näidates ära ka erisused võrreldes hanke dokumentidega), kuid kostja pole neid saanud ning palus arvestuse saata 31.07.2019. Kostja 06.08.2019 e kirjast hagejale tuleneb, et istutamata on 6914 taime ja kostja ei ole hageja rahalise arvestusega nõus. Hankedokumentide järgi on lille hind koos töödega keskmiselt 1,297 eurot. Seega 6914 tk maksumus ca 8967 eurot. Samuti on hagejale tehtud pakkumine istutada selle asemel teise kohta tulbisibulad. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kostja ei teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ja ei andnud lepingu p 5.7. järgi hagejale puuduste kõrvaldamiseks täiendavat (mõistlikku) tähtaega. Hagejale on tulenevalt kontrollaktidest antud erinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh. puudu olevate lillede istutamiseks korduvalt ja igakuiselt täiendavaid tähtaegu.
13.Kostja 03.09.2019 aktis on kirjas, et kostja ei akteeri istutamata jäänud taimi mahus 6915 tk ega nendega seotud töid. Sama kuupäeva kostja teatises hagejale on märgitud, et augusti eest tasutakse 2094, 55 eurot ja septembri eest 6116, 79 eurot. Hageja väitel kostja augusti ja septembrikuu akte ei allkirjastanud ning hageja ei nõustunud omakorda tasu vähendamisega. Kohus leiab, et kostja 03.09.2019 akt ja teatis on käsitletavad hinna alandamise avaldusena (VÕS § 112 lg 2 esimene lause), kuna kostja (tellija) on viidanud selgelt soovile mitte tasuda istutamata taimede eest ja hageja on selliselt ka olukorrast aru saanud. Tellijal on VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi õigus alandada hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et ta ei nõustu tasuma arve nr 125442 jääki 1342, 02 eurot ja arvet nr 124474 summas 9735, 60 eurot (kokku 11 077, 62 eurot). Toimiku materjalidest tuleneb, et tegemist on istutamata taimede ja sellega seonduvate tegemata tööde maksumusega. Eeltoodu alusel jääb hagi selles osas, sh. viivise nõue rahuldamata.
14.Hagi tuleb rahuldada viivise osas VÕS § 113 lg 1 alusel võlgnevuselt, mille kostja tasus menetluse ajal (8393, 58 eurot tasutud 11.02.2021). Kohus leiab, et kuna toimiku materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, millal oli 8393, 58 euro tasumise aeg, siis tuleb viivist arvestada VÕS § 113 lg 2 alusel alates hagi esitamisest, so. alates 27.12.2019 kuni 8393, 58 euro tasumiseni 11.02.2021 lepingujärgses määras 0,05% päevas (Lepingu p 4.10.) summas 757.95 eurot. Hageja nõuab kahju hüvitisena kohtueelseid õigusabikulusid 962 eurot. Kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude (otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3) hüvitamist saab lepingulise suhte korral nõude VÕS § 115 lg 1 alusel, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos
rikkumise ja kahju vahel. Hageja väitel on nõudekirja koostamise ja saatmise kulu põhjendatud, kuna kostja ei näe enda tegevuses rikkumisi. Kahju hüvitamise eelduseks ei ole mitte kahjustatud isiku (hageja), vaid kahju tekitanud isiku (kostja) lepingu rikkumine. Antud juhul ei nähtu hageja välja toodust ja pole ka tuvastatav, et kostja oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Eeltoodu aluse jääb hagi ka selles osas rahuldamata.
MENETLUSKULUD
15.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). Arvestades, et hagi rahuldatakse osaliselt ja kostja on menetluse ajal hagejale tasunud 8393, 58 eurot, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte enda kanda ja ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.