Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-20767
Tsiviilasi
OÜ ÖKOPESA hagi Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 693 eurot 17 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. juuli 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ ÖKOPESA apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ ÖKOPESA (registrikood 11375499), seaduslik esindaja juhatuse liige Triin Peips, lepinguline esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov
esindajad
Vastustaja (kostja): Kohta-Järve Linnavalitsus (registrikood 75001017), volitatud esindaja Vadim Vilde
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ ÖKOPESA apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 16. juuli 2021. a otsus osaliselt Kohta-Järve Linnavalitsuselt väljamõistetud summa suuruse osas.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Kohtla-Järve Linnalt OÜ ÖKOPESA kasuks lisaks põhinõudelt väljamõistetud viivisele kohtueelsed õigusabikulud 962 eurot ja viivis nendelt kuludelt.
4.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada OÜ ÖKOPESA hagi osaliselt.
4.2.Mõista Kohtla-Järve Linnalt OÜ ÖKOPESA kasuks välja viivis põhinõudelt 8393 eurolt 58 sendilt perioodi 27. detsember 2019-11. veebruar 2021 eest 0,05% päevas 757 eurot 95 senti.
4.3.Mõista Kohtla-Järve Linnalt OÜ ÖKOPESA kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud 962 eurot, perioodi 27. detsember 2019. a kuni 20. jaanuar 2022. a eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 159 eurot 19 senti ning viivis õigusabikuludelt 962 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates
21.jaanuarist 2022 kuni kohase täitmiseni.
Edasikaebamise kord
5.Jätta poolte menetluskulud maaja ringkonnakohtus poolte enda kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ ÖKOPESA (hageja) esitas 27. detsembril 2019 Viru Maakohtule hagi Kohtla-Järve Linnavalitsuse (kostja) vastu, menetluses täiendatud nõude kohaselt põhivõlgnevuse arve nr 124474 eest 9735 euro 60 sendi ja viivise 0,05% päevas kuni täitmiseni, põhivõlgnevuse arve nr 125442 eest 1342 euro 2 sendi ja viivise 0,05% päevas kuni täitmiseni ning kohtueelse õigusabikulu 962 euro ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13. mail 2019 lihthanke viitenumbriga 206815 põhjal töövõtulepingu lillede istutamiseks Kohtla-Järve linnas ajavahemikus mai kuni september 2019. Hanke tingimustes esinesid mitmed puudused (kohati ei sobinud petuuniad istutamiseks, hanerohi õitseb aprillis-mais ning ei sobi suviseks istutamiseks, hange oli esitatud hiljem), mistõttu ei olnud enam võimalik kõiki taimi soovitud koguses hankida. Hagejast mitteolenevatel põhjustel otsustati taimede koguseid osaliselt vähendada. Samuti oli kostja
kohati eksinud soovitud lillede tüübiga. Hageja tuli kostjale vastu ja istutas suulise kokkuleppe alusel petuuniate asemel mitu korda kallimaid ripp-petuuniaid. Kostjast tingitud mitmed muudatused lillede sordis ja koguses põhjustasid hagejale lisakulutusi ja -tööd. Pooled jõudsid suulisele kokkuleppele lillede lõpliku istutamise plaani osas, mis erines algselt kokkulepitust ning mille alusel täitis hageja oma kohustuse ja teenindas kõiki piirkondasid kogu lepinguperioodi vältel. Kostja saatis 3. septembril 2019 hagejale kirja, et keeldub töövõtulepingu eest täies ulatuses tasu maksmisest, kuna hageja on istutanud lepingus sätestatust vähem lilli. Hageja ei nõustunud tasu vähendamisega, sest kostja oli mitu kuud varem pretensioonideta tööd vastu võtnud ning sellest lähtuvalt esitas hageja kostjale nõudekirja, mille koostamisega kandis hageja õigusabikulusid 962 eurot. Hageja selgitas, et tal ei olnud võimalik hakata septembris enam suvelilli istutama ega puudust likvideerida. Kuigi taimede kogus vähenes, siis kogusumma jäi samaks, sest hageja asendas odavamad taimed kallimatega. Hageja selgitas, et tehnilise kirjelduse punkti 4 kohaselt olid tööde tasustamise aluseks tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid, mis koostatakse kvaliteedi kontrollimise aktide põhjal. Kui kostjal oli etteheiteid, oleks ta pidanud need tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktides fikseerima ning andma hagejale täiendava aja nende parandamiseks. Kostja ei teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Kuna hageja on enda kohustuse täitnud ja saavutanud kokkulepitud tulemuse, on kostjal kohustus tööde eest tasuda. Viimaste tehtud tööde eest esitas hageja kostjale arved nr 124474 ja 125442. Hageja esitas omapoolsed aktid, sest kostja aktid ei kajastanud tegelikult tehtud töid. Kostja esindaja on tööde hindamisaktid allkirjastanud ja kostjal ei olnud alust keelduda viimase s.o perioodi 1. september kuni 30. september 2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Töö on loetud vastuvõetuks hageja poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega ja kostjale saatmisega alates 16. oktoobrist 2019. Hageja ei nõustunud kostja reservi 2718 euro 60 sendi käsitlusega, mille suhtes kostja väidab, et see ei kuulnud mingil juhul väljamaksmisele. Hageja ei nõustu kostja väljaarvutatud taime ühikuhinnaga, sest pooled ei ole lepingus seda kokku leppinud. Kuna kostja tasus menetluse käigus 8393 eurot 58 senti, loobus hageja osaliselt nõudest. Hageja luges kostja tehtud makse arve nr 125442 katteks ja selle arve osas jäi lõplikus nõudeks 1342 eurot 2 senti. Kuna poolte vahel oli kokkulepe istutavate taimade koguse muutmise osas ning kostja ei ole vastuväiteid esitanud mõistliku aja jooksul alates töö lepingutingimustele väidetavast mittevastavusest teada saamisest, kuulub hagi rahuldamisele.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja poolt esitatud arvete nr 124474 ja 125442 summad ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna arved ei vasta lepingu tingimustele. Seda ka siis, kui lepingu summat ei oleks vaja vähendada vähem istutatud taimede maksumuse ja nendega seotud tööde mitteteostamise eest ja kui hagejale poleks tehtud trahvi, sest lepingu summa 58 413 eurot 60 senti sisaldab ka tellija reservi 2781 eurot 60 senti, mis ei kuulu hagejale väljamaksmisele. Nõuetekohaselt tehtud töö eest oleks hagejale kuulunud maksmisele 55 632 eurot. Hageja on aga esitanud kostjale lepinguperioodi jooksul kokku 6 arvet (6 x 9735 eurot 60 senti) summale 58 413 eurot 60 senti. Hageja töö ei vastanud lepingutingimustele ja arved ei vasta lepingu tingimustele (arvetel valed summad, valed maksetingimused, tähtajad ja muud asjaolud). Paljude puuduste esinemise tõttu tagastas kostja saadud arved hagejale. Hageja ei esitanud enne pakkumise tegemist ja/või enne istutuste teostamist ühtegi arvamust taimede mittesobivuse kohta. Hageja väitis seda esmakordselt 25. juuni 2019. a vastuses kostja pretensioonile. Korduvatele palvetele vaatamata ei ole hageja esitanud ühtegi muudatusettepanekut. Kostja esitas hagejale korduvalt juunist augustini nõudmisi koostada tehtud tööde ehk istutatud taimede aruanne ja esitada dokumendid, mis tõendaksid hankes toodud taimede maksumust. Hageja esitas aruande 6. augustil 2019, kuid pole senini esitanud
ühtegi alusarvet või eelarvet kinnitavat dokumenti. Kostja poolt oli hange välja kuulutatud ajal, mis võimaldas soovitud koguses soovitud lilli aianditest tellida. Hageja ei täitnud lepingut vastavalt lepingutingimustele, istutades hankes mitteettenähtud taimi mitte ettenähtud värvitoonides ja vähendades istutatavate taimede kogust. Hagejal puudus õigus ilma kostja kirjaliku loata teha hanke tingimustes muudatusi. Hageja istutas kokku 6768 taime vähem kui hankes nõutud ja töö kogus vähenes oluliselt. Kui hageja avastas, et võrreldes hanke tingimustega soovib ta teha mingeid ümberkorraldusi, siis oli ta lepingu kohaselt kohustatud sellest kostjat eelnevalt kirjalikult teavitama. Hageja otsustas omaalgatuslikult ja iseseisvalt ning ilma kostjat eelnevalt teavitamata (VÕS § 641 lg 3) istutada petuuniate asemele ripp-petuuniad. Koheselt peale valede taimede istutamise avastamist esitas kostja 21. juunil 2019 hagejale pretensiooni. Suvelillede istutuste lõpptähtaeg oli 20. juunil 2019. 25. juuni 2019 kirjavahetusest tuleneb, et hagejal ei olnud taimed ette tellitud ja hageja ei teinud tellimuste tühistamiseks mingeid kulutusi ega tegevusi. Tõenäoliselt istutaski hageja taimi, mis olid sellel ajahetkel kättesaadavad. Kokku tegi hageja omaalgatuslikult ja omavoliliselt muudatusi 20.-l istutuskohal ja istutas 4183 hankes mitteettenähtud taime ja jättis täielikult varumata ja istutamata 3 sorti lilled, kokku 4930 taime, ning tegi hulgaliselt muid vahetusi. Kostja ei ole teinud hagejaga ei suulisi ega kirjalikke kokkuleppeid väiksemas koguses taimede istutamiseks. Töödes oli pidevalt tõsiseid puudusi ja hanke tingimused olid pidevalt kas ebapiisavalt täidetud või täiesti täitmata. Kostja esitas hagejale pretensioone teenuse kvaliteedi osas koheselt peale igakordset puuduste avastamist hiljemalt järgmisel päeval (kirjad, aktid) ja pidevalt e-kirjadega, mis on lepingu ja hanke dokumentide kohaselt aktsepteeritav viis pretensioonide esitamiseks. Igakuiseid tööde üleandmise-vastuvõtmise akte koostas kogu lepinguperioodi vältel kostja ning tegi seda 1. oktoobril 2019 ka septembrikuu tööde puhul. Hageja on eemaldanud esitatud aktist kostja poolt akti kirjutatud teksti ning esitleb akti kui enda koostatud dokumenti. Kostja saatis
3.septembril hagejale teatise, et vähendab seisuga 31. august 2019 vähem istutatud taimede (6915 tk) ja nendega seotud mitteteostatud tööde arvestusliku maksumuse (8572 euro 81 sendi) võrra väljamakstavat tasu (1 taime arvestuslik maksumus 1,239741 eur/tk). Septembris tegi hageja veel istutusi ja seega isutati lõplike arvutuste kohaselt vähem 6768 taime ja nendega seotud töö maksumus koos taimedega oli 8390 eurot 57 senti, mille ulatuses polnud hagejal õigus arvet esitada. Kostja on tasunud hagejale seisuga 1. august 2019. a esitatud arvete eest 23 463 eurot 65 senti. Hageja tegi kostja palvel täiendavaid töid maksumuses 94 eurot 55 senti. Seega on hagejal teostatud tööde eest õigus tasule summades 31 762 eurot 68 senti + 94 eurot 55 senti. Kuna 23 463 eurot 65 senti oli hagejale juba tasutud, siis on lepinguperioodi lõpuni teostatud tööde eest kostjal kohustuseks tasuda 8393 eurot 58 senti. Kostja teatas menetluse käigus, et tasus hagejale 8393 eurot 58 senti 11. veebruaril 2021.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 16. juuli 2021. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhisummalt 8393 eurolt 58 sendilt perioodi 27. detsember 2019 kuni
11.veebruari 2021 eest 0,05% päevas 757 eurot 95 senti. Menetluskulud jättis maakohus poolte kanda. Maakohus märkis, et kostja tasus menetluse ajal hagejale 8393 eurot 58 senti ja selles osas on menetlus lõpetatud. Hageja luges kostja tehtud makse arve nr 125442 katteks ja kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Pooltevaheline võlasuhe on kvalifitseeritav töövõtulepinguna. Hageja väitel jõudsid pooled suulisele kokkuleppele taimede koguse vähendamise osas. Kostja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et sellist lepingu muutmise kokkulepet poolte vahel ei olnud ning hageja on
istutanud taimi vähem ja teist sorti. Asja materjalidest nähtub, et ka lepingu täitmise ajal on kostja esitanud mitmeid pretensioone, millest tuleneb kostja mittenõustumus hageja tegevusega. 21. juuni 2019 ja 25. juuni 2019 kostja e-kirjadest nähtub, et hageja ei ole esitanud ühtegi taotlust hankega ette nähtud lillede asendamiseks. Hankedokumentide tehnilise kirjelduse tabelites on täpselt ära näidatud, milliseid taimi millistes kogustes tuleb istutada. Omavoliline taimede asendamine on keelatud. Kostja 3. septembri 2019. a teatise nr 2-5.22/2772 kohaselt on hanke mahust seisuga 31. august 2019. a istutamata 6915 lilletaime. Kostja 25. juuni 2019. a vastusest nr 2-5.20/3335-3 hageja nõudekirjale tuleneb samuti, et hageja ei kooskõlastanud kostjaga taimede vahetust enne istutamist. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et tellitud 2990 tavalist petuuniat vahetati 864 ripp-petuunia vastu, kuid kostja väitel on istutamata 6914 taime. Järelikult ei olnud tegemist ainult ühtede taimede vahetamisega teiste vastu, vaid istutamata on jäänud suures koguses taimi. Tõendeid, mis viitaksid vaidlusaluses ulatuses lepingu muutmisele, esitatud ei ole. Järelikult pole alust asuda seisukohale, et lepingut on muudetud ning õige on kostja seisukoht, et tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele (istutamata on 6915 taime ja muudetud on taimede liike) ja väär hageja seisukoht, et töö vastas lepingutingimustele. Kuna tegemist oli riigihankega ja riigihangete seadus (RHS) on VÕS suhtes eriseadus, siis peavad olema täidetud RHS hankelepingu muutmist käsitlevates sätetes toodud tingimused (RHS § 123). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Eeltoodu põhjal ei nõustunud maakohus sellega, et kostja on põhjendamatult keeldunud töö vastuvõtmisest. Pooled on küll allkirjastanud tööde üleandmise vastuvõtmise aktid töödele, mis on tehtud
15.maist kuni 31. juulini 2019, kuid aktid ise, ega ka teenuse kvaliteedi kontrollimise aktid, mis on tööde vastuvõtmise aktide aluseks, ei sisalda istutatud taimede liike ega koguseid. Tellija ei saa võtta vastu töid mida pole tehtud. Kostja 3. septembri 2019. a teatise nr 2-5.22/2772 järgi toimub tasumine vastavalt tegelikult tehtud töödele ja istutatud taimede mahtudele. Järelikult saab lugeda tööd vastu võetuks aktide alusel ainult selles osas ning ei saa väita, et kostja on nõustunud akte allkirjastades ka tegemata töödega. Iga kontrollakt kuni 31. juulini 2019 tehtud tööde kohta sisaldas viiteid erinevatele puudustele. Kostja 6. augusti 2019. a e-kirjast hagejale tuleneb, et istutamata on 6914 taime ja kostja ei ole hageja rahalise arvestusega nõus. Hankedokumentide järgi on lille hind koos töödega keskmiselt 1,297 eurot. Seega on 6914 tüki maksumus ca 8967 eurot. Samuti on hagejale tehtud pakkumine istutada selle asemel teise kohta tulbisibulad. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja ei teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ja ei andnud hagejale puuduste kõrvaldamiseks täiendavat (mõistlikku) tähtaega. Hagejale on tulenevalt kontrollaktidest antud erinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh puudu olevate lillede istutamiseks korduvalt ja igakuiselt täiendavaid tähtaegu. Kostja 3. septembri 2019. a aktis on kirjas, et kostja ei akteeri istutamata jäänud taimi mahus 6915 tk ega nendega seotud töid. Sama kuupäeva kostja teatises hagejale on märgitud, et augusti eest tasutakse 2094 eurot 55 senti ja septembri eest 6116 eurot 79 senti. Hageja väitel ei allkirjastanud kostja augusti ja septembrikuu akte ning hageja ei nõustunud omakorda tasu vähendamisega. Maakohus leidis, et kostja 3. septembri 2019. a akt ja teatis on käsitletavad hinna alandamise avaldusena (VÕS § 112 lg 2 esimene lause), kuna kostja (tellija) on viidanud selgelt soovile mitte tasuda istutamata taimede eest ja hageja on selliselt ka olukorrast aru saanud. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et ta ei nõustu tasuma arve nr 125442 jääki 1342 eurot 2 senti ja arvet nr 124474 summas 9735 eurot 60 senti (kokku 11 077 eurot 62 senti). Toimiku materjalidest tuleneb, et tegemist on istutamata taimede ja sellega seonduvate tegemata tööde maksumusega. Eeltoodu alusel jättis maakohus hagi selles osas, sh viivise nõue rahuldamata. Maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada viivise osas VÕS § 113 lg 1 alusel võlgnevuselt, mille kostja tasus menetluse ajal 11. veebruaril 2021. Maakohus arvestas viivist VÕS § 113 lg 2 alusel
alates hagi esitamisest 27. detsembrist 2019 kuni 8393 euro 58 sendi tasumiseni 11. veebruaril 2021 lepingujärgses määras 0,05% päevas summas 757 eurot 95 senti. Antud juhul ei nähtu hageja välja toodust ja pole ka tuvastatav, et kostja oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Maakohus jättis hageja nõude kahju hüvitisena kohtueelse õigusabikulu 962 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise osas ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohtu tuvastatu, justkui hageja poleks taotlenud taimede asendamist ning selles osas poleks lepingut muudetud, on väär ega vasta toimiku tõenditele. Taimede asendamine toimus kostja enda initsiatiivil ja ettepanekul, mida tõendab kostja 20. mai 2020. a hagivastusele esitatud e-kirjavahetus. Kuivõrd hageja nõustus kostja ettepanekul taimede asendamisega, olid pooled saavutanud selles osas lepingu muutmiseks kokkuleppe. Petuuniate asendamise tõttu istutati lõppkokkuvõttes 2126 taime vähem (2990-864), kuid see ei mõjutanud tööde kogumaksumust, sest asendustaimed olid ca 3 korda kallimad. Maakohus ei ole analüüsinud otsuses petuuniate asendamise mõju lepingu mahule ega ka muid asendusi ja tööde mahu muutusi, mida hageja on kostja ettepanekul teinud ja mis leiavad toimikus oleva e-kirjavahetuse põhjal tõendamist. Kõigi kostja ettepanekul ja kooskõlastusel teostatud asenduste ja muudatuste mõju lepingu hinnale oli sellises suurusjärgus, mis jättis lepingu kogumaksumuse muutmata ning hageja põhinõue on täies mahus põhjendatud. Maakohus ei ole hinnanud hageja argumenti, et kostja pole tööde käigus väidetavalt istutamata jäänud taimede osas mingeid pretensioone esitanud. Toimikus sisalduvate aktide kohaselt on esitatud hageja töödele küll pretensioone, kuid need puudutavad enamjaolt seda, et lilled jäid rohimata ja kippusid kuivama. Need puudused kõrvaldati. Taimede asendused said jooksvalt kooskõlastatud. Isegi kui nõustuda kohtu tuvastusega, et hageja on jätnud 6914 taime istutamata, mille kogumaksumus koos töödega oli kohtu hinnangul 8967 eurot, jääb arusaamatuks, miks on maakohus jätnud rahuldamata hageja põhinõude 11 077 eurot 62 senti. Maakohtu loogika järgi pidanuks hagi vähemalt 2110 euro 62 sendi ulatuses ikkagi rahuldama (11 077 eurot 62 senti– 8976 eurot). Koos põhinõude rahuldamisega pidanuks maakohus rahuldama ka hageja viivisenõude suuremas ulatuses. Hagejale jääb selgusetuks, miks on maakohus jätnud hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude 962 eurot rahuldamata. Kostja on alles kohtumenetluse kestel tasunud osa hageja nõudest ja maakohus on mõistnud kostjalt välja sellega seotud viivise summas 757 eurot 95 senti. Sellega on tuvastamist leidnud, et vähemalt selles osas on kostja igal juhul lepingut rikkunud ning hageja poolt õigusnõustaja kaasamine oli põhjendatud.
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et kostja on tasunud hagejale kõik tasud nõuetekohaselt teostatud tööde eest. Hageja poolt esitatud arvete nr 124474 ja 125442 summad ei ole muutunud täies ulatuses sissenõutavaks, sest eelpool nimetatud arved ja nendel kajastatu ei vasta lepingu tingimustele põhjusel, et esitatud arved ja lepingu summa sisaldavad ka kostja reservi summas 2781 eurot 60 senti, mis ei kuulu hagejale väljamaksmisele ja ei oleks tohtinud kajastuda arvete summades. Samuti kajastavad arved tasu mitteteostatud tööde eest (istutamata jäänud 6768 taime x 1,2397 eur/tk = 8390 eurot 29 senti). Hageja on apellatsioonikaebuses toonud välja
ebaõiged maksumused ja arvud. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et hinna alandamiseks polnud alust. Hageja ei teenindanud kogu lepingu perioodil kõiki alasid vastavalt lepingutingimustele. Kõik pretensioonid on kajastatud teenuse kvaliteedi kontrollimise aktides ja kirjades. Võttes arvesse, et esitatud arvete summad ei vasta lepingu tingimustele, siis on ka hageja poolt arvestatud viivised väärad. Hagejal puudus hanke ja lepingu tingimuste kohaselt õigus teha mistahes muudatusi ilma kostja kirjaliku loata. Hageja ei kooskõlastanud muudatusi. Kui kostja esindaja avastas pärast istutuste tegemist muudatused ja esitas hagejale nende kohta kirjalikud pretensioonid ja tähelepanekud, vastas hageja 25. juuni 2019. a e-kirjaga, et nad on taimi välja vahetanud samaväärsete lahenduste vastu. Sellest nähtub, et hagejal ei tekkinud muudatuste tegemisel mingeid täiendavaid kulutusi. Hageja esitas kostjale andmed tegelikult teostatud tööde ja istutatud taimede kohta 6. augustil 2019 ja need ühtisid olulises osas kostja andmetega, mistõttu oli kostjal alus väljamakstavate summade vähendamiseks proportsioonis teostamata töödega, hanke tingimused nägid ette, et tööde eest makstakse vastavalt tegelikult teostatud töödele ja tegelikult istutatud taimmaterjali mahtudele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt menetlusõiguse normi ja materiaalõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2) osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata kohtueelsed õigusabikulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja lisaks põhinõudelt väljamõistetud viivisele ka kohtueelsed õigusabikulud 962 eurot ja viivise nendelt kuludelt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 159 eurot 19 senti ning alates 21. jaanuarist 2022 seadusjärgses määras kuni täitmiseni. Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hageja nõude rahuldas ja selles osas on maakohtu lahend TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
7.Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatut, et pooled sõlmisid
13.aprillil 2019 töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama lillede istutamise ja hoolduse Kohtla-Järve linna territooriumil ajavahemikus mai-september 2019 vastavalt lihthanke (viitenumber 206815) hankedokumentidele. Tööde kokkulepitud tasuks oli 58 413 eurot 60 senti, mis sisaldas tellija reservi 2781 eurot 60 senti. Hageja on küll viidanud ilusale linnapildile, kui lepingu soovitud tulemile (hagiavalduse p 2), mis võiks osundada käsundilepingu tunnustele, kuid nii töövõtulepingus kui ka hanke kirjelduses on tööde maht ja ulatus (lillede arv, hooldustööde sisu) kirjeldatud viisil, mis valdavas ulatuses vastab töövõtulepingule.
8.Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses esiteks seda, et maakohus luges kostja 3. septembri 2019. a teate nr 2-5.22/2772 põhjal tuvastatuks, et hanke mahust seisuga 31. august 2019. a oli istutamata 6915 lilletaime. Hageja on menetluses läbivalt tuginenud sellele, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt muudeti lepingu täitmise käigus istutavate taimede kogust ja liiki. Hageja ei ole aga oma väiteid menetluses tõendanud. Ka 10. veebruari 2020. a menetlusdokumendis ei täpsusta hageja, millistele tõenditele ta tugineb, leides üksnes, et tööd on üleandmis-vastuvõtuaktiga vastu
võetud ning kostja pretensioonid on esitatud oluliselt hiljem. Hageja väitis lisaks, et e-kirjade vahetamine oli ebapraktiline, arvestades et hageja seaduslik esindaja viibis istutusperioodil suure osa ajast objektidel. Nimetatu ei vasta aga asja materjalidele. Pooled on just istikute koguse ja liigi suhtes 25. juunil 2019 pidanud kirjavahetust (I kd, tl 121jj), milles kostja esindaja on selgelt leidnud, et hageja ei ole kostjat puudustest või vastuoludest teavitanud. Kostja esindaja väljendas rahulolematust hageja poolt tehtud tööde suhtes ning juhtis hageja tähelepanu sellele, et hagejale olid pakkumise tegemise hetkel ja lepingu sõlmimisel teada kõik tööde tegemise tähtajad. Hagejale selgitati ka üksikute taimeliikide hankesse lisamise eesmärki. Kostja tegi ettepanekud asenduste tegemiseks, kuid need olid kostja kirja põhjal põhjustatud hageja poolsest mittenõuetekohasest kohustuse täitmisest, samuti ei sisaldanud kostja ettepanekud koguste vähendamist. Samas kirjavahetuses rõhutas kostja, et hagejale on üksikute tööde tegemiseks määratud lisatähtajad. Kostja on 12. juuli 2019. a kirjas viidanud (II kd, tl 26) sellele, et istutamata on jäänud ca 6500 lille. Hagejale ei saanud tulla üllatusena kostja
3.septembri 2019. a teade, et lilli on istutatud lepingujärgsest vähem. Kostja nimetab 9. juuli 2019. a kirjas hagejale küll seda, et suvelillede koguste olulise vähenemise saab tasaarvestada tulbisibulatega, kuid kostja jäi ootama hageja suvelillede arvestust (II kd, tl 50), hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et ta oleks kostjale kirjalikult vastanud. Samuti ei tõenda kostja esindaja 16. aprilli 2019. a kiri kokkulepet lepingujärgsete koguste muutmise suhtes, pigem vastupidi: kostja kinnitab, et üldised kogused ei muutunud, üksnes lillevaase on ümber tõstetud (I kd, tl 154). Kostja on 21. juunil 2019 kirjutanud hagejale, et hageja ei ole esitanud talle ühtegi taotlust hankega ettenähtud lillede asendamiseks teiste lillede või taimedega (I kd, tl 122 pöördel). Seega ei ole põhjendatud hageja apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei ole hagejale tööde käigus väidetavalt istutamata jäetud taimede suhtes pretensioone esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tasumine tehtud töö eest pidi toimuma vastavalt tegelikult teostatud töödele ja istutatud taimede mahtudele. Maakohus tugines kostja
3.septembri 2019. a teatisele nr 2-5.22/2772. Ka lepingu p-st 4.5. tuleneb, et töövõtjale tasutakse eelneval kalendrikuul osutatud teenuse eest ühikuhinna alusel kord kuus kuues osas. Lepingu p 5.11. järgi on töövõtjal õigus tasule või lepingu p-de 5.8 ja 5.9 alusel vähendatud tasule ainult pärast tellija poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu võtmist. Maakohus luges tuvastatuks, et pooled on allkirjastanud tööde üleandmise vastuvõtmise aktid töödele, mis on tehtud 15. mai - 31. juuli 2019. a, kuid aktid ise, ega ka teenuse kvaliteedi kontrollimise aktid, mis on tööde vastuvõtmise aktide aluseks, ei sisalda istutatud taimede liike ega koguseid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et aktide alusel saab vastu võetuks lugeda ainult tehtud tööd.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja 3. septembri 2019. a teatis on käsitletav hinna alandamise avaldusena. Lepingujärgse hinna alandamine on kujundusõigus, mida töövõtulepingu puhul tellija teostab avalduse tegemisega töövõtjale (VÕS § 112 lg 2 esimene lause). Kui hinda on kehtivalt alandatud, on selle tagajärjeks lepingu muutmine poolte kohustuste kokkulepitud tasakaalu taastamise eesmärgil (vt Riigikohtu 19. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-16-17, p 24). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatut, et lepingujärgne hind kujunes istutavate taimede arvust ja nende hoolduseks tehtavate tööde maksumusest. Tellijal on VÕS § 112 lg 1 esimese lause järgi õigus alandada hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Tellija võib seega keelduda tasu (osalisest) maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Kostja hinnaalandamise avalduse kohaselt on kostja vähendanud lepingujärgset tasu istutamata taimede ja nendega seotud teostamist
mittevajavate hooldustööde maksumuse võrra. Ringkonnakohus leiab, et töövõtulepingu puhul, kus on selgelt jälgitav lõpphinna kujunemine (üksikute ühikute hind, millele lisandub iga üksiku ühiku eeldatav hoolduskulu), võib hinna alandamine sellisel kujul olla erandina lubatud (vt müügilepingu puhul hinna alandamise lihtsustatud võimaluse kohta Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 37). Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus pidanuks hagi vähemalt 2110 euro 62 sendi ulatuses rahuldama (11 077,62 – 8976). Kostja on kogu menetluse kestel aga väitnud, et hageja nõue sisaldas tellija reservi ning nõuetekohaselt teostatud töö eest oleks hagejale kuulunud lepinguperioodi eest välja maksmisele üksnes 55 632 eurot. Hageja on kostja väitel esitanud kostjale lepinguperioodi jooksul kokku 6 arvet (6 x 9735 eurot 60 senti, kokku 58 413 eurot 60 senti, jättes arvesse võtmata, et tellija reserv ei kuulunud hagejale väljamaksmisele (lepingu p 4.2). Tööde kokkulepitud tasuks oli 58 413 eurot 60 senti, mis sisaldas tellija reservi 2781 eurot 60 senti. Hageja ei ole kostja seisukohale sisulisi vastuväiteid esitanud. Maakohtu otsuse põhjendustes ei viidata tellija reservi arvestamisele, kuid maakohus on lugenud tuvastatuks, et tööde tegemise tasu sisaldas ka tellija reservi. Seega jättis maakohus põhjendatult hageja nõude kostja apellatsioonkaebuses märgitud suuruses rahuldamata.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult jätnud hageja nõude kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamata. Maakohus on õigesti märkinud, et lepingu rikkumisega seotud kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist saab nõuda siis, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused (VÕS §-d 115, 127, 128). VÕS § 128 lg 3 tähenduses on lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud käsitatavad otsese varalise kahjuna (vt nt Riigikohtu, 24. novembri 2021. a otsust tsiviilasjas nr 2-18-13432, p 24). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja ei tasunud hagejale enne kohtumenetlust nende hageja esitatud arvete eest, mis on praeguse vaidluse esemeks. Kohtumenetluse käigus rahuldas kostja ligikaudu pool hageja nõudest. Maakohus on kostjalt VÕS § 113 lg 1 hageja kasuks välja mõistnud viivise summalt, mille kostja hagejale menetluses tasus. Viivise väljamõistmise eelduseks on aga kostjapoolse rahalise kohustuse mittetähtaegne täitmine (kohustuse rikkumine). Seega luges maakohus tuvastatuks, et kostja on sellega, et ta tasus hageja nõude osaliselt alles kohtumenetluse käigus, oma töövõtulepingujärgset kohustust tasuda tehtud töö eest VÕS § 635 lg 1 alusel rikkunud. Hageja on õigusabi saamiseks pöördunud esindaja poole, kes saatis 25. oktoobril 2019 (enne hagi esitamist) kostjale nõudekirja võlgnevuse tasumiseks. Ringkonnakohus leiab, et õigusabi kasutamine oli arvestades pooltevahelisi suhteid vajalik, ning ilma selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi sama tõhusalt kaitsta. Arvestades, et tegemist oli riigihanke täitmisega seonduva vaidlusega ning vaidluse all olnud summat, oli kantud kulu 962 eurot mõistliku suurusega. Kuivõrd hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks on põhjendatud, on põhjendatud ka sellelt viivise nõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist alates kohtusse pöördumisest kuni kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Kuni käesoleva otsuse tegemiseni on seega sissenõutavaks muutunud viivis 159 eurot 19 senti. Edaspidi on kostjal kohustus tasuda viivist põhinõudelt seaduses kehtestatud määras.
11.Kuigi ringkonnakohus rahuldab osaliselt hageja apellatsioonkaebuse, puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Hagi rahuldatakse osaliselt ning sellest tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Hageja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.