Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(4)

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

müüjalt erinevat kaupa, mille eest kohustus tasuma faktoorile igakuiste maksetena 12-ks kuupäevaks (12. septembril 2019 esimese maksega 53,49 eurot ning 12. veebruaril 2021 viimase osamaksega 53,47 eurot). Lepingu eritingimuste kohaselt oli lepingu intressimääraks 15,9%. Kostja ei asunud lepingut täitma (osamakseid tasuma), mistõttu faktoor ütles leping erakorraliselt 19. detsembril 2019 üles. Ülesütlemise hetkel oli kostja müügilepingu järgne põhivõlg 749,80 eurot, intressivõlg 68,47 eurot ning tasumata lepingutasu 15 eurot ja haldustasu 2,70 eurot. Kostja neid summasid ei tasunud. Viivist (247,50 eurot) on arvestatud müügilepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni selles kokkulepitud määras, s.o võla põhisumma 749,80 eurot x viivitatud päevade arv x 24% aastas. Sissenõudmiskulud 35 eurot tekkisid seoses PlusPlus Baltic OÜ poolt teenusena hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxx x-x meeldetuletuskirjade saatmisega. Edasiulatuvat viivist on hagejal õigus nõuda seadusjärgses määras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367).

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

3(4)

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ning õigusabikulud 420 eurot (koos käibemaksuga), samuti palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (koos käibemaksuga) olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida osamaksetega müügilepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – leping, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot (käibemaksuga). Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 60 eurot koos käibemaksuga (50 eurot x 1 tund+20%). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 60 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.